Fédération Internationale de Football Association (FIFA) 27. aprillil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 17. veebruari 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-385/07: Fédération Internationale de Football Association (FIFA) versus Euroopa Komisjon
(kohtuasi C-204/11 P)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Fédération Internationale de Football Association (FIFA) (esindajad: advokaadid A. Barav ja D. Reymond)
Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Belgia Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Apellandi nõuded
Hageja palub Euroopa Kohtul:
jätta Üldkohtu 17. veebruari 2011. aasta otsus kohtuasjas T-385/07 muutmata vastuvõetavust puudutavas osas;
tühistada Üldkohtu 17. veebruari 2011. aasta otsus kohtuasjas T-385/07 sisulises osas niivõrd, kui see otsus kiidab heaks FIFA korraldatavate maailmameistrivõistluste tavamängude kandmise Belgia "ühiskonna jaoks väga tähtsate sündmuste" loendisse direktiivi tähenduses;
teha asjas lõplik kohtuotsus vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 61;
mõista komisjonilt välja FIFA kohtukulud, mis tulenevad menetlusest esimeses kohtuastmes ning käesolevast apellatsioonimenetlusest.
Väited ja peamised argumendid
1. Õigusnormi rikkumine, Euroopa Kohtu põhikirja artikli 36 rikkumine, direktiivi 89/552/EMÜ1 (direktiiviga 97/36/EÜ2 muudetud kujul) artikli 3a lõike 2 ning liidu õiguse rikkumine ja ELTL artikli 296 valesti kohaldamine (kohtuliku kontrolli piiride ületamine, põhjenduse vastuolulisus, niisuguste põhjenduste kasutamine, mida vaidlustatud otsuses ei olnud FIFA maailmakarikavõistluste kvalifitseerimise kohta esitatud ning nendest põhjendustest ebaõigete õiguslike järeldute tegemine, tõendamiskoormise ümberpööramine)
Apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et Üldkohus rikkus liidu õigust seeläbi, et ta toetas oma järeldust, et komisjon kvalifitseeris FIFA maailmameistrivõistlused direktiivi 89/552/EMÜ (direktiiviga 97/36/EÜ muudetud kujul) kohaldamise seisukohalt õigesti "loomuldasa üheksainsaks sündmuseks" põhjendustega, mis ei sisaldu komisjoni otsuses
3; samuti rikkus Üldkohus liidu õigust, esitades vastuolulisi ja omavahel kokkusobimatuid põhjendusi ning leides, et liikmesriigid ei pea esitama konkreetseid põhjusi selleks, et kanda FIFA maailmameistrivõistluste tavamängud oma ühiskonna jaoks väga tähtsate sündmuste loendisse; ning pöörates ümber tõendamiskoormise.
2. Õigusnormi rikkumine, direktiivi 89/552/EMÜ (direktiiviga 97/36/EÜ muudetud kujul) artikli 3a lõike 1 rikkumine, ELTL artikli 296 valesti kohaldamine ning Euroopa Kohtu põhikirja artikli 36 rikkumine (FIFA maailmameistrivõistluste ebaõigesti kvalifitseerimine, kohtuliku kontrolli piiride ületamine, tuginemine kaalutlustele, mis ei sisaldu vaidlustatud otsuses, "tavamängudega" seotud faktilistele asjaoludele eksliku hinnangu andmine ning sellest valede õiguslike järelduste tegemine, vaidlustatud otsuse põhjenduse piisavaks pidamine ning esitatud argumentidele vastamata jätmine)
Apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et Üldkohus rikkus liidu õigust, otsustades, et komisjon leidis õiguspäraselt ja piisavalt põhjendatult, et FIFA maailmameistrivõistlused tervikuna kujutavad endast Belgia ühiskonna jaoks väga tähtsat sündmust direktiivi 89/552/EMÜ (direktiiviga 97/36/EÜ muudetud kujul) tähenduses. Täpsemalt rikkus Üldkohus õigusnormi ja tegi faktilistest asjaoludest valesid õiguslikke järeldusi, kinnitades komisjoni põhjendamatut tõdemust, et FIFA maailmameistrivõistlused tervikuna leiavad Ühendkuningriigis "suurt vastukaja", et neid on tavaliselt üle kantud tasuta televisioonis ja neil on olnud palju televaatajaid.
3. Õigusnormi rikkumine, ELTL rikkumine, direktiivi 89/552/EMÜ (direktiiviga 97/36/EÜ muudetud kujul) artikli 3a lõigete 1 ja 2 rikkumine, ELTL artikli 296 valesti kohaldamine ning Euroopa Kohtu põhikirja artikli 36 rikkumine (kohtuliku kontrolli ulatuse ületamine, otsustamine, et komisjon leidis õigesti ja piisavalt põhjendatult, et Belgia meetmed, millest teatati, on kooskõlas liidu õigusega ning nendega kaasnevad piirangud on õiguspärased, õiguse teabele ulatuse vale tõlgendamine ning üldise huvi laia juurdepääsu tagamise vastu ühiskonna jaoks väga tähtsate sündmuste teleülekannetele ulatuse vale tõlgendamine)
See väide jaguneb kahte ossa
Esimene osa: apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et Üldkohus rikkus liidu õigust, järeldades, et komisjon leidis õigesti, et Belgia meetmed, millest teatati, on kooskõlas liidu õigusega, samas kui vaidlustatud otsus ei puuduta asutamisvabaduste piiramise teemat. Lisaks rikkus Üldkohus liidu õigust sellega, et otsustas, et asjaomased asutamisvabaduse piirangud on proportsionaalsed ning et komisjon leidis õigesti ja piisavalt põhjendatult, et kaasnevad piirangud teenuste osutamise vabadusele on õiguspärased.
Teine osa: apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et Üldkohus rikkus liidu õigust, järeldades, et komisjon leidis õigesti, et Belgia meetmed, millest teatati, on kooskõlas liidu õigusega, olenemata sellest, et vaidlustatud otsus ei käsitle FIFA omandiõiguse rikkumise teemat. Lisaks rikkus Üldkohus liidu õigust sellega, et otsustas, et FIFA omandiõiguse kasutamisele seatud piirangud on õiguspärased.
____________1 - - Nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiiv 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 298, lk 23; ELT eriväljaanne 06/01, lk 224).2 - - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiiv 97/36/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ (EÜT L 202, lk 60; ELT eriväljaanne 06/02, lk 321).3 - Komisjoni 25. juuni 2007. aasta otsus 2007/479/EÜ, milles käsitletakse Belgia poolt nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) artikli 3a lõike 1 kohaselt võetud meetmete kooskõla ühenduse õigusega (ELT L 180, lk 24).