Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Symvoulio tis Epikrateias (Kreeka) 16. mail 2017 – Αnodiki Ypiresies Diacheirisis Perivallontos, Oikonomias, Dioikisis EPE (Αnodiki Services EPE) versus GNA „Ο Εvaggelismos – Ofthalmiatreio Αthinon – Polykliniki“ Geniko Nosokomeio Athinon „Georgios Gennimatas“, Geniko Ogkologiko Nosokomeio Kifisias – (GONK), „Oi Agioi Anargyroi“

(kohtuasi C-260/17)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Symvoulio tis Epikrateias

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Αnodiki Ypiresies Diacheirisis Perivallontos, Oikonomias, Dioikisis EPE (Αnodiki Services EPE)

Vastustajad: GNA „Ο Εvaggelismos – Ofthalmiatreio Αthinon – Polykliniki“ Geniko Nosokomeio Athinon „Georgios Gennimatas“, Geniko Ogkologiko Nosokomeio Kifisias – (GONK), „Oi Agioi Anargyroi“

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2014/24¹ artikli 10 punkti g kohaselt piisab lepingu „töölepinguna“ kvalifitseerimiseks sellest, et tegemist on alluvussuhtes tehtavat tööd reguleeriva lepinguga või peavad sellel lepingul olema teatud konkreetsed tunnused (näiteks töö liik, lepingu sõlmimistingimused, taotlejate kvalifikatsioon ja valikumenetluse üksikasjad), nii et iga töötaja valik on tööandja üksikjuhtumi põhise otsuse ja taotleja isiku subjektiivse hindamise tulem? Kas tähtajalisi töölepinguid, mis on sõlmitud objektiivsete kriteeriumide alusel, nagu töötuse kestus, eelnev töökogemus või alaealiste laste arv, eelnev ametlik tõendavate dokumentide kontroll ja punktide andmine varem sätestatud korra ja nende kriteeriumide kohaselt, saab pidada „töölepinguteks“ direktiivi 2014/24 artikli 10 punkti g tähenduses?

Kas direktiivi 2014/24 (artikli 1 lõike 4, artikli 18 lõigete 1 ja 2, artikli 19 lõikega 1, artiklitega 32 ja 57, koostoimes preambuli põhjendusega 5), Euroopa Liidu toimimise lepingu (artiklite 49 ja 56) ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (artiklite 16 ja 52) ning ühtlasi võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse üldpõhimõtete kohaselt on lubatud avalik-õiguslike ametiasutuste tuginemine muudele vahenditele kui riigihangetele, sealhulgas töölepingutele, oma avalikke huvisid teenivate ülesannete täitmiseks ja kui, siis millistel tingimustel, kui selline tuginemine ei too kaasa avaliku teenuse püsivat korraldust, vaid – nagu seaduse 4430/2016 artiklis 63 sätestatud juhul – toimub kindlaks määratud ajavahemikul ja selleks, et lahendada eriolukord ning et toimiks konkurents ja riigihangete turul aktiivsete ettevõtjate tegevus oleks õiguspärane? Kas selliseid põhjuseid ja tingimusi, nagu võimetus riigihankeid takistusteta korraldada või suurema majandusliku kasu saavutamine (kui oleks võimalik riigihanke teel), võib pidada ülekaalukaks avalikuks huviks, mis õigustaks sellise meetme võtmist, millega kaasneb riigihangete sektoris ettevõtjate tegevuse ulatuse ja kestuse oluline piiramine?

Kas niisuguse avalik-õigusliku ametiasutuse otsuse puhul, nagu põhikohtuasjas vaidlustatud otsused, mis on tehtud väidetavalt direktiivi 2014/24 reguleerimisalast väljapoole jääva lepingu (näiteks töölepingu) kohta, on välistatud direktiivi 89/665 hetkel kehtiva redaktsiooni artiklis 1 ette nähtud kohtulik kaitse, kui kaebaja on ettevõtja, kellel on õigustatud huvi, et temaga sõlmitaks sarnane hankeleping ja kes väidab, et direktiiv 2014/24 on õigusvastaselt jäetud rakendamata põhjendusega, et seda ei tule kohaldada?

____________

¹     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiiv 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65).