Kohtuasi T‑123/09

Ryanair Ltd

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Lennuettevõtjale antud laen, mille võis arvestada omakapitali hulka – Otsus, millega abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobimatuks – Lennuettevõtja varade müük – Otsus, milles esialgse uurimise etapi lõppedes tuvastatakse, et tegemist ei ole abiga – Tühistamishagi – Õigus esitada hagi – Huvitatud pool – Vastuvõetavus – Tõsised raskused – Pädevus – Põhjendamiskohustus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega riigiabi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks ametlikku kontrollimenetlust algatamata – Huvitatud isikute hagi EÜ artikli 88 lõike 2 tähenduses – Vastuvõetavus

(EÜ artikli 88 lõige 2 ja EÜ artikli 230 neljas lõik; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 1 punkt h, artikli 4 lõige 3 ja artikli 6 lõige 1)

2.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega riigiabi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks ametlikku kontrollimenetlust algatamata – Huvitatud isikute hagi EÜ artikli 88 lõike 2 tähenduses – Hagi eseme määratlemine – Hagi, mille eesmärk on kaitsta huvitatud isikute menetluslikke õigusi – Väited, mida saab esitada

(EÜ artikli 88 lõige 2 ja EÜ artikli 230 neljas lõik; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 6 lõige 1)

3.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Huvitatud isikute hagi EÜ artikli 88 lõike 2 tähenduses – Õigus tugineda kõikidele EÜ artikli 230 teises lõigus loetletud õigusvastasuse alustele – Väited, millega taotletakse kohtuotsuse tegemist riigiabi kokkusobivuse kohta ühisturuga – Vastuvõetamatus

(EÜ artikli 88 lõige 2 ja EÜ artikli 230 teine lõik)

4.      Riigiabi – Mõiste – Õiguslik tähendus – Tõlgendamine objektiivsete asjaolude alusel – Kohtulik kontroll – Ulatus

(EÜ artikli 87 lõige 1 ja EÜ artikli 88 lõiked 2 ja 3; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 4 lõige 4 ja artikli 13 lõige 1)

5.      Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Esialgse uurimise etapp ja ametliku uurimismenetluse etapp – Abi kokkusobivus ühisturuga – Hindamisraskused – Komisjoni kohustus algatada ametlik uurimismenetlus – Tõsised raskused – Mõiste – Objektiivsus

(EÜ artikli 87 lõige 1 ja EÜ artikli 88 lõiked 2 ja 3)

6.      Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Pädevus – Komisjoni niisuguse otsuse vastuvõtmine, milles tuvastatakse, et riigiabi ei ole antud, ning milles võetakse samal ajal teadmiseks liikmesriigi võetud kohustused

(EÜ artikli 88 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 4 lõige 2)

7.      Riigiabi – Komisjoni otsus – Õiguspärasuse hindamine otsuse tegemise ajal kättesaadava teabe alusel

8.      Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Võlgniku kindlaksmääramine varade võõrandamise korral – Ettevõtja „majandusliku järjepidevuse” kriteerium – Kohustus võtta arvesse kõiki arvesse tulla võivaid asjaolusid – Puudumine

(EÜ artikli 88 lõige 2)

9.      Riigiabi – Komisjoni otsus, milles leitakse, et riigiabi ei esine – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(EÜ artikli 87 lõige 1; EÜ artikli 88 lõiked 2 ja 3 ning EÜ artikkel 253)

10.    Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega lõpetatakse menetlus riigiabi valdkonnas – Abi saanud ettevõtjaga konkureeriv ettevõtja – Õigus hagi esitada – Tingimused

(EÜ artikli 88 lõige 2 ja EÜ artikli 230 neljas lõik)

1.      Riigiabi kontrollimise valdkonnas oleneb määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ artikli 88 kohaldamiseks, artikli 4 lõikel 3 põhineva vastuväidete esitamata jätmise otsuse õiguspärasus sellest, kas abi ühisturuga kokkusobivuses on kahtlusi. Kuna selliste kahtluste tõttu tuleb algatada ametlik uurimismenetlus, milles võivad osaleda määruse nr 659/1999 artikli 1 punktis h nimetatud huvitatud pooled, tuleb asuda seisukohale, et selline otsus puudutab otseselt ja isiklikult kõiki huvitatud pooli selle sätte tähenduses. EÜ artikli 88 lõikes 2 ning määruse nr 659/1999 artikli 6 lõikes 1 sätestatud menetluslike tagatistega isikute sellised tagatised saavad kindlustatud olla vaid siis, kui neil on võimalus vaidlustada vastuväidete esitamata jätmise otsus liidu kohtus.

Järelikult on määruse nr 659/1999 artikli 1 punkti h tähenduses huvitatud poole eristaatus, mis on seotud hagi erilise esemega, piisav selleks, et individualiseerida EÜ artikli 230 neljanda lõigu kohaselt hagejat, kes vaidlustab vastuväidete esitamata jätmise otsuse. Nimelt tuleb selle sätte kohaselt huvitatud pooleks lugeda eelkõige mis tahes isik, ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kelle huve võib abi andmine mõjutada, eriti selle abi saajaga konkureerivad ettevõtjad. Teisisõnu on tegemist piiramatu hulga adressaatidega.

(vt punktid 63–65)

2.      Riigiabi kontrollimise valdkonnas vaidlustab hageja, kes palub tühistada vastuväidete esitamata jätmise otsuse, peamiselt asjaolu, et komisjoni poolt asjaomase abi suhtes tehtud otsus võeti vastu, ilma et komisjon oleks algatanud ametlikku uurimismenetlust, rikkudes sellega tema menetluslikke õigusi. Selleks et hageja tühistamisnõue oleks tulemuslik, võib ta esitada kõik väited, mis tõendavad, et teatatud meetme esialgse uurimise etapis komisjoni kasutuses oleva teabe ja asjaolude hindamise tõttu oleks pidanud abi ühisturuga kokkusobivuse kohta ilmnema kahtlusi. Selliste väidete kasutamise tõttu ei saa aga muutuda hagi ese või hagi vastuvõetavuse tingimused. Vastupidi, kahtluste olemasolu kokkusobivuse kohta on just täpselt see tõend, mille peab esitama, et tõendada, et komisjon oleks pidanud algatama EÜ artikli 88 lõikes 2 ja määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ artikli 88 kohaldamiseks, artikli 6 lõikes 1 ette nähtud ametliku uurimismenetluse.

(vt punkt 66)

3.      Kui hageja taotleb talle EÜ artikli 88 lõikega 2 antud menetluslike õiguste kaitset, võib ta viidata ükskõik millisele EÜ artikli 230 teises lõigus mainitud põhjusele, kui ta taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist ja lõpuks EÜ artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamist komisjoni poolt. Seevastu ei ole Üldkohtu ülesanne selles abi komisjonipoolse uurimismenetluse staadiumis otsustada abi olemasolu või selle ühisturuga kokkusobivuse üle.

(vt punkt 74)

4.      Mõiste „riigiabi”, niisugusena nagu see on määratletud asutamislepingus, on õiguslik mõiste ja seda tuleb tõlgendada objektiivsete asjaolude põhjal. Seetõttu peab liidu kohus, võttes arvesse nii talle esitatud vaidluse konkreetseid tegureid kui ka komisjoni kaalutluste tehnilist või kompleksset laadi, põhimõtteliselt kontrollima küsimust täielikult, et otsustada, kas meede kuulub EÜ artikli 87 lõike 1 reguleerimisalasse. See on seda enam tõsi, et kui komisjon ei suuda EÜ artikli 88 lõikes 3 ette nähtud menetluses läbi viidava esmase uurimise käigus jõuda veendumuseni, et kõnealune riiklik meede kas ei kujuta endast „abi” EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses, või kui meede kvalifitseeritakse abiks, on see kooskõlas asutamislepinguga, või kui kõnealune menetlus ei võimaldanud tal ületada kõiki raskusi, mis tekkisid asjaomase meetme ühisturuga kokkusobivuse hindamise käigus, on kõnealusel institutsioonil kohustus algatada EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlus „ilma et tal oleks kaalutlusõigust”. See kohustus on pealegi sõnaselgelt ette nähtud määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ artikli 88 kohaldamiseks, artikli 4 lõikes 4 koostoimes artikli 13 lõikega 1.

(vt punktid 75, 76)

5.      Mis puutub küsimusse, kas komisjon on kohustatud algatama riigiabi ametliku uurimismenetluse, siis on tõsiste raskuste mõiste laadilt objektiivne. Selliseid raskusi tuleb otsida nii vaidlustatud akti vastuvõtmise tingimustes kui ka selle sisus, tehes seda objektiivselt, võrreldes otsuse põhjendusi nende tõenditega, mis komisjonil olid siis, kui ta võttis seisukoha vaidlusaluse abi ühisturuga kokkusobivuse osas. Tõsiste raskuste esinemise tõendamise kohustus on hagejal ning ta võib seda täita paljude selliste kokkulangevate kaudsete tõendite esitamisega, mis puudutavad esiteks esialgse uurimismenetluse asjaolusid ja kestust ning teiseks vaidlustatud otsuse sisu.

Kuigi komisjonil ei ole kaalutlusõigust, et selliste raskuste tuvastamise korral otsustada, kas algatada ametlik uurimismenetlus, on komisjonil siiski teatav hindamisruum juhtumi asjaolude uurimisel ja hindamisel, et määrata kindlaks, kas nendega kaasnevad tõsised raskused. Vastavalt EÜ artikli 88 lõike 3 eesmärgile ja komisjoni hea halduse kohustusele võib ta eelkõige abimeetmetest teatanud riigi või kolmandate isikutega dialoogi astuda, et esialgse menetluse käigus ületada võimalikud raskused. See õigus aga eeldab, et komisjon saaks muuta oma seisukohta lähtuvalt dialoogi tulemustest, ilma et seda muutmist tuleks a priori lugeda tõsiste raskuste olemasoluks. Komisjoni uurimise ebapiisavus või puudulikkus esialgses uurimismenetluses viitab tõsistele raskustele.

(vt punktid 77–79)

6.      Riigiabi kontrollimise valdkonnas on komisjonil pädevus võtta määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ artikli 88 kohaldamiseks, artikli 4 lõike 2 alusel vastu otsus, milles ta leides, et tegemist ei ole riigiabiga, võtab teadmiseks liikmesriigi võetud kohustused.

(vt punkt 96)

7.      Riigiabi küsimuses tehtud otsuse õiguspärasust peab liidu kohus hindama seda informatsiooni arvesse võttes, mis oli komisjoni käsutuses otsuse tegemise hetkel. Lisaks ei ole komisjon kohustatud omal algatusel ja oletustele tuginedes uurima, milline on see teave, mida oleks talle võidud haldusmenetluses esitada.

(vt punktid 103, 104)

8.      Riigiabi kontrollimise valdkonnas võib raskustes olevale äriühingule antud abi tagastamise kohustust laiendada uuele äriühingule, kellele kanti üle osa oma varast, kui see ülekandmine võimaldab tuvastada kahe äriühingu vahelise majandusliku järjepidevuse. Majandusliku järjepidevuse tuvastamiseks võib arvesse võtta järgmisi asjaolusid: ülekandmise ese (vara ja kohustused, tööjõu säilitamine, grupeeritud vara), ülekandmise hind, kes on ülevõtva ja algse ettevõtja aktsionärid või omanikud, ülekandmise hetk (pärast uurimise algust, menetluse algatamist või lõplikku otsust) või tehingu majanduslik loogika; komisjon ei ole kohustatud kõiki neid asjaolusid arvesse võtma.

(vt punktid 155, 156)

9.      Komisjoni otsuses, milles leitakse, et kaebuse esitaja poolt teatatud riigiabi ei esine, peab komisjon põhjendamiskohustusest tulenevalt esitama kaebajale piisavalt need põhjused, mille tõttu kaebuses välja toodud õiguslikest ja faktilistest asjaoludest ei piisa riigiabi olemasolu tõendamiseks. Sellegipoolest ei pea komisjon võtma seisukohta asjaolude suhtes, mis asjasse ei puutu, on tähtsusetud või ilmselgelt teisejärgulised. Nimelt peavad niisuguses otsuses, mis võeti vastu EÜ artikli 88 lõike 3 kohase abikavade esialgse uurimise etapi lõppedes, mille eesmärk on vaid võimaldada komisjonil esimese arvamuse kujundamist kõnealuse abi ühisturuga osalise või täieliku kokkusobivuse küsimuses, ilma et oleks algatatud sama artikli lõikes 2 ette nähtud ametlikku uurimismenetlust, ja mis on vastu võetud lühikese tähtaja jooksul, olema ära näidatud üksnes põhjused, millest lähtudes komisjon on järeldanud, et tal ei ole käsitletava abi ühisturuga kokkusobivuse hindamisel tõsiseid raskusi

Järelikult ei ole komisjon põhjendamiskohustuse kohaselt kohustatud oma otsuses esitama muid asjaolusid kui otsuse seisukohast olulise tähtsusega asjaolud ja õiguslikud kaalutlused. Niisugune põhjendus on piisav, et võimaldada hagejal teada saada vaidlustatud otsuse põhjendusi ja Üldkohtul kontrollida selle õiguspärasust EÜ artikli 253 alusel.

(vt punktid 180–182, 185)

10.    Riigiabi kontrollimise valdkonnas puudutab EÜ artikli 88 lõike 2 kohase menetluse lõpetamise otsus isiklikult selle menetluse aluseks olnud kaebuse esitanud ettevõtjaid, kelle menetluse kulgu mõjutanud märkused kuulati ära, kui otsuse esemeks olev abimeede sellegipoolest nende turuseisu oluliselt mõjutab. Sellest ei tulene siiski, et ettevõtja ei saa muul viisil tõendada, esitades teisi erilisi asjaolusid, mis teda teistest eristab sarnaselt otsuse adressaadiga, et ta on isiklikult puudutatud.

(vt punkt 194)