Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Okresný súd Bratislava II (Slovakkia) 22. augustil 2017 – kriminaalasi ML süüdistuses

(kohtuasi C-510/17)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Okresný súd Bratislava II

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool

ML

Eelotsuse küsimused

1.    Kas see, kui liikmesriigi ametiasutused ei anna vahistatule vahi all pidamise vältel kirjalikult kõiki (või täielikke) andmeid, nagu on ette nähtud direktiivi 2012/13/EL artikli 4 lõikes 2 (täpsemalt õigust tutvuda kohtuasja materjalidega), ega võimalda teabe andmatajätmist direktiivi 2012/13/EL artikli 8 lõige 2 alusel vaidlustada, on kooskõlas normidega, mille Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (edaspidi „direktiiv 2012/13/EL“), sätestab oma artiklis 4, direktiivi 2012/13/EL artikli 8 lõikega 2, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 6 ette nähtud õigusega vabadusele ja turvalisusele, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 48 lõikes 2 ette nähtud kaitseõigustega ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ette nähtud õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele? Kui selle küsimuse vastus on eitav, siis kas selline Euroopa Liidu õiguse rikkumine mõjutab isiku vahistamise korral tema vabaduse võtmise õiguspärasust ning jätkuva vahi all pidamise õiguspärasust kriminaalmenetluse mis tahes staadiumis, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 6 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõike 1 punkti c? Kas asjaolu, et vahistatut on süüdistatud raskes kuriteos, mille eest liikmesriigi õigusnormid näevad ette vähemalt 15-aastase vangistuse, on eelmistele küsimustele vastamisel oluline?

2.    Kas selline liikmesriigi õigusnorm nagu Slovakkia karistusseadustiku § 172 lõige 3, mis näeb ette karistused ebaseadusliku uimastiäri eest ning ei luba kohtul määrata lühemat kui 15-aastast vangistust, ilma võimaluseta järgida karistuste individuaalsuse põhimõtet, on kooskõlas normidega, mille nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta raamotsus 2004/757/JSK, millega kehtestatakse miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta, sätestab oma artiklis 4, samuti lojaalse koostöö põhimõttega, mis on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 267, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 82 ja 83, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ette nähtud õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele, karistuse raskuse proportsionaalsuse põhimõttega, mis on ette nähtud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõikes 3, ning proportsionaalsuse põhimõtte, ühtsuse põhimõtte, tõhususe põhimõtte ning liidu õiguse esimuse põhimõttega? Kas sellele küsimusele vastamisel on oluline, et ebaseadusliku uimastiäriga ei tegelenud Euroopa Liidu õiguse tähenduses kuritegelik ühendus? Kas mõistel „kuritegelik ühendus“, nagu seda kasutatakse nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsuse 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta artiklis 1, on autonoomne tähendus, pidades silmas Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikat liidu õiguse ühetaolise kohaldamise tingimuste kohta?

____________