Kohtuasi C‑329/11

Alexandre Achughbabian

versus

Préfet du Val-de-Marne

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d'appel de Paris)

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Direktiiv 2008/115/EÜ – Ühised nõuded ja kord liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel – Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ebaseadusliku riigis viibimise korral ette vanglakaristuse ja trahvi

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Sisserändepoliitika – Riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine – Direktiiv 2008/115 – Ese – Välismaalaste riigis viibimist reguleerivate siseriiklike normide täielik ühtlustamine – Välistamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115)

2.        Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Sisserändepoliitika – Riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine – Kodanik, kelle suhtes on algatatud tagasisaatmismenetlus direktiivi 2008/115 tähenduses – Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ebaseadusliku riigis viibimise eest ette vanglakaristuse – Lubamatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115, artikkel 8)

3.        Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Sisserändepoliitika – Riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine – Kodanik, kelle suhtes on algatatud tagasisaatmismenetlus direktiivi 2008/115 tähenduses – Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ebaseadusliku riigis viibimise eest ette vanglakaristuse, kui tagasisaatmismenetlus ei anna tulemust – Lubatavus – Tingimused – Põhiõiguste austamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115)

1.        Direktiiv 2008/115 ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel käsitleb üksnes liikmesriigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist ja eelkõige tagasisaatmisotsuste vastuvõtmist ja nende otsuste täitmist. Seega ei ole selle eesmärk ühtlustada kõiki välismaalaste liikmesriigis viibimist reguleerivaid siseriiklike norme.

2.        Järelikult ei ole selle direktiiviga vastuolus see, kui liikmesriigi õiguses kvalifitseeritakse ebaseaduslik riigis viibimine süüteona ning nähakse ette kriminaalkaristused, et siseriiklike riigis viibimise õigust puudutavate eeskirjade sellist rikkumist ära hoida ja selle eest karistada. Sellega ei ole vastuolus kolmanda riigi kodaniku kinnipidamine, selleks et teha kindlaks, kas ta viibib riigis seaduslikult või mitte. Direktiivi 2008/115 eesmärki saata tõhusalt tagasi liikmesriigis ebaseaduslikult viibivad kolmandate riikide kodanikud kahjustaks nimelt see, kui liikmesriikidel ei oleks võimalik niisuguse vabaduse võtmisega nagu politsei valve alla paigutamine vältida seda, et ebaseaduslikus viibimises kahtlustatav isik põgeneb veel enne, kui on õnnestunud tuua selgust tema olukorda.

(vt punktid 28–30)

3.        Direktiivi 2008/115 ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ebaseadusliku riigis viibimise eest ette kriminaalkaristuse, kuivõrd need õigusnormid lubavad vangistada kolmanda riigi kodaniku, kes küll viibib asjaomase liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult ega ole valmis sellelt territooriumilt vabatahtlikult lahkuma, kuid kelle suhtes ei ole kohaldatud sunnimeetmeid selle direktiivi artikli 8 tähenduses ning kelle puhul ei ole tema väljasaatmise ettevalmistamise ja läbiviimise eesmärgil kinnipidamise korral sellise kinnipidamise maksimaalne kestus ületatud.

4.        Vanglakaristuse määramine ja täideviimine direktiivis 2008/115 ette nähtud tagasisaatmismenetluse ajal ei aita kaasa selle menetlusega taotletava väljasaatmise täideviimisele, nimelt puudutatud isiku füüsilisele transpordile asjassepuutuvast liikmesriigist välja. Niisugune karistus ei ole seega „meede” ega „sunnimeede” nimetatud direktiivi artikli 8 tähenduses.

(vt punktid 37, 50 ja resolutsioon)

5.        Direktiivi 2008/115 ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ebaseadusliku riigis viibimise eest ette kriminaalkaristuse, kuivõrd need lubavad vangistada kolmanda riigi kodaniku, kelle suhtes kohaldati nimetatud direktiiviga kehtestatud tagasisaatmismenetlust ning kes viibib nimetatud territooriumil ilma mõjuva põhjuseta tagasipöördumisest keeldumiseks.

6.        Kuigi direktiiviga 2008/115 seotud liikmesriigid ei saa ette näha vanglakaristust riigis ebaseaduslikult viibivatele kolmanda riigi kodanikele olukorras, kus viimased tuleb selle direktiiviga kehtestatud ühiste nõuete ja korra kohaselt välja saata ning neid võib väljasaatmise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks äärmisel juhul kinni pidada, ei välista see siiski liikmesriikide õigust võtta või säilitada direktiivi põhimõtteid ja eesmärki järgides sätteid – vajaduse korral karistusõiguslikke – sellise olukorra reguleerimiseks, kus sunnimeetmete abil ei ole õnnestunud asjaomase liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibivat kolmanda riigi kodanikku välja saata.

Kriminaalkaristuste määramine siseriiklike kriminaalmenetlusnormide kohaldamise raames eeldab, et austatakse täies ulatuses põhiõigusi – eeskätt neid, mis on tagatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni alusel.

(vt punktid 46, 49, 50 ja resolutsioon)