Kohtuasi T-348/07

Stichting Al-Aqsa

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piirangud terrorismivastaseks võitluseks – Rahaliste vahendite külmutamine – Ühine seisukoht 2001/931/ÜVJP ja määrus (EÜ) nr 2580/2001 – Tühistamishagi – Nõuete muutmine – Kohtulik kontroll – Rahaliste vahendite külmutamise liidu meetme rakendamise tingimused

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Menetlus – Akt, millega kohtumenetluse vältel tühistatakse ja asendatakse vaidlustatud akt – Tühistamisnõuete muutmise taotlus

(EÜ artikli 230 viies lõik)

2.      Euroopa Liit – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud terrorismivastaseks võitluseks – Mõiste „isik” ühise seisukoha 2001/931 artikli 1 lõike 2 esimese taande tähenduses

(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 2)

3.      Euroopa Liit – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud terrorismivastaseks võitluseks – Rahaliste vahendite külmutamise otsus

(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, põhjendus 1 ja artikli 1 lõige 4; nõukogu määrus nr 2580/2001, artikli 2 lõige 3)

4.      Euroopa Liit – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud terrorismivastaseks võitluseks – Rahaliste vahendite külmutamise otsus

(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 6; nõukogu määrus nr 2580/2001, artikli 2 lõige 3)

1.      EÜ artikli 230 viiendas lõigus ette nähtud kahekuuline tähtaeg on põhimõtteliselt kohaldatav nii siis, kui akti tühistamise nõue esitatakse hagi raames, kui ka siis, kui vastav nõue esitatakse poolelioleva kohtumenetluse raames selliste nõuete muutmiseks esitatud taotluse raames, mis olid suunatud kõnealuse aktiga tühistatud ning asendatud varasema akti tühistamisele. Hagi esitamise tähtaegu käsitlevad eeskirjad puudutavad nimelt avalikku korda ning kohus peab neid kohaldama viisil, mis tagab õiguskindluse ning isikute võrdsuse seaduse ees, vältides kohtumõistmisel mis tahes diskrimineerimist või meelevaldset kohtlemist.

Erandina sellest põhimõttest ei ole nimetatud tähtaeg siiski kohaldatav poolelioleva kohtumenetluse raames juhul, kui esiteks on kõnealuse akti ja esimese aktiga tühistatava ja asendatava akti ese seoses huvitatud isikuga sama, need põhinevad peamiselt samadel põhjendustel ning nende sisu on olulises osas samasugune, mistõttu need erinevad üksteisest vaid vastava ratione temporis kohaldamisala poolest, ja teiseks, kui nõuete muutmise taotlus ei tugine ühelegi muule uuele väitele, asjaolule või tõendile kui varasemat akti tühistava ja asendava kõnealuse akti vastuvõtmisele.

Sellisel juhul, arvestades seda, et esialgses hagiavalduses määratletud kohtuvaidluse ese ning raamistik on muutunud vaid selle ajaliste piiride osas, ei kahjusta õiguskindlust nimelt kuidagi see, et nõuete muutmise taotlus esitatakse pärast EÜ artikli 230 viiendas lõigus ette nähtud kahekuulise tähtaja möödumist. Neil asjaoludel oleks korrakohase õigusemõistmise ja menetlusökonoomiaga vastuolus kohustada hagejat vastuvõetamatuse ähvardusel esitama oma nõuete muutmise taotlust kõnealuse kahekuulise tähtaja jooksul.

(vt punktid 32–35, 44)

2.      Mõiste „isik” selle tavalises juriidilises tähenduses, millele tuleb tugineda juhul, kui seadusandja ei ole sõnaselgelt sedastanud vastupidist, hõlmab kõiki õigusvõimelisi isikuid, seega nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid.

Ühise seisukoha 2001/931 (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikli 1 lõike 2 esimeses taandes kasutatud mõistega „isikud” võidakse seega silmas pidada nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid, samas kui kõnealuse ühise seisukoha artikli 1 lõike 2 teises taandes kasutatud mõisted „rühmitused ja üksused” võivad hõlmata kõiki muud laadi sotsiaalseid ühendusi, millel puudub küll õigusvõime, kuid mis on vähemal või suuremal määral struktureeritud.

Sellist tõlgendust kinnitab ühise seisukoha 2001/931 artikli 1 lõige 5, mille kohaselt nõukogu püüab tagada, et lisas loetletud füüsiliste ja juriidiliste isikute, rühmituste ja üksuste nimede juurde lisatakse piisavad andmed, mis võimaldavad kindlaid inimesi, juriidilisi isikuid, üksusi või organeid ära tunda.

Selles osas ei oma tähtsust väide, mille kohaselt ühisele seisukohale 2001/931 lisatud loetelu ning samuti määrusele nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) lisatud loetelu nimetavad osas „Isikud” üksnes füüsilisi isikuid, samas kui mitmeid juriidilisi isikuid nimetatakse osas „Rühmitused ja üksused”. Need loetelud, mis on koostatud üksnes ühise seisukoha 2001/931 ja määruse nr 2580/2001 rakendamiseks neis loetletud üksikjuhtumite suhtes, ei mõjuta kuidagi nimetatud aktides kasutatud mõiste „isikuid, rühmitused ja üksused” määratlust. Sama kehtib järelikult ka neis sisalduvate võimalike eksimuste puhul seoses „isikuteks” ja „rühmitusteks ja üksusteks” liigitamisega.

(vt punktid 57–59, 61)

3.      Ühenduse õigusnormi kohaldamisala tõlgendamiseks tuleb korraga arvesse võtta nii selle sõnastust, konteksti kui ka eesmärke. Arvestades nii ühise seisukoha 2001/931 terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (vt eeskätt kõnealuse ühise seisukoha põhjendus 1) ja määruse nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks asjaomaste sätete sõnastust, konteksti ja eesmärke kui ka siseriiklike asutuste keskset rolli kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud varade külmutamise menetluses, peab uurimise algatamise või vastutuselevõtmise otsus, selleks et nõukogu saaks sellele õiguspäraselt viidata, olema tehtud siseriiklikus menetluses, mille vahetu ja peamine eesmärk on huvitatud isiku suhtes ennetava või karistava meetme võtmine terrorismivastase võitluse raames ja tema seotuse tõttu terrorismiga.

Nii on see ajutiste meetmete kohaldamise kohtuotsuse puhul, mis kujutab endast arvestades selle sisu, ulatust ja konteksti koostoimes siseriiklike õigusnormidega, mis näevad ette sanktsioonid terrorismi valdkonnas, pädeva siseriikliku asutuse otsust ühise seisukoha 2001/931 artikli 1 lõike 4 ja määruse nr 2580/2001 artikli 2 lõike 3 tähenduses. Sellist kohtuotsust võib seega koostoimes kõnealuste õigusnormidega pidada ühise seisukoha artikli 1 lõike 4 nõuetele vastavaks ning see võib seega sellisena põhimõtteliselt õigustada rahaliste vahendite külmutamise meetme vastuvõtmist määruse nr 2580/2001 artikli 2 lõike 3 alusel.

(vt punktid 96, 97, 101, 105)

4.      Kui nõukogu kavatseb vastu võtta või uue uurimise järel säilitada määruse nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) alusel rahaliste vahendite külmutamise meetme vastavalt terroriakti eest uurimise algatamise või vastutusele võtmise siseriiklikule otsusele, siis ei saa nõukogu kõrvale jätta nende uurimiste või vastutuselevõtmiste hilisemat arengut. Nii võib juhtuda, et politsei- või julgeolekutalituse uurimine lõpetatakse ilma, et järgneks kohtumenetlust, kuna ei suudetud koguda piisavalt tõendeid, või et kohtumenetluses langeb otsuse tegemise vajadus samadel põhjustel ära või et vastutuselevõtmise otsus võib viia sellest vastutuselevõtmisest loobumiseni või õigeksmõistmiseni. Ei ole lubatav, et nõukogu ei võta arvesse neid asjaolusid, mis kuuluvad olukorra hindamisel arvesse võtmisele tulevate asjakohaste andmete hulka. Erineva otsuse tegemine tähendaks, et nõukogule ja liikmesriikidele antaks ulatuslik võim külmutada piiramatult ühe isiku rahalised vahendid väljaspool igasugust kohtulikku kontrolli ja sõltumata sellest, millise lahendini jõutakse võimalikes kohtumenetlustes.

Samad kaalutlused on kohaldatavad ka siis, kui siseriiklik rahaliste vahendite külmutamise või teatud organisatsiooni kui terroristliku organisatsiooni keelamise haldusmeede võetakse selle vastu võtnud organi poolt tagasi või tühistatakse kohtuotsusega.

Nõukogu ületab oma kaalutlusõiguse piire, kui ta jätab isiku olukorda määruse nr 2580/2001 artikli 2 lõike 3 ja ühise seisukoha 2001/931 (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikli 1 lõike 6 alusel korrapäraselt uurides selle isiku määramatult kõnealusele määrusele lisatud loetellu edasi ja seda ainuüksi põhjendusel, et pädeva siseriikliku kohtuasutuse poolt ajutiste meetmete kohaldamise menetluse raames tehtud otsust ei ole siseriikliku õiguskorra raames vaidlustatud kas ajutiste meetmete kohaldamise menetluse raames nimetatud kohtuotsuse peale edasi kaevates või sisulisi küsimusi lahendava kohtumenetluse raames, samas kui selle vastu võtnud asutus tühistas vahepeal haldusotsuse, mille täitmise peatamist nimetatud kohtunikult taotleti.

(vt punktid 164, 168, 169, 180)