Liidetud kohtuasjad C‑399/10 P ja C‑401/10 P

Bouygues SA ja Bouygues Télécom SA

versus

Euroopa Komisjon jt

Apellatsioonkaebus – Riigiabi – France Télécomi kasuks rakendatud finantsmeetmed – Aktsionärilaenu projekt – Prantsuse valitsuse liikme avalikud avaldused – Otsus, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobimatuks ning ei kohustata seda tagasi maksma – Riigiabi mõiste – Majandusliku eelise mõiste – Riigi ressursside kaasamise mõiste

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 19. märts 2013

1.        Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Otsus algatada ELTL artikli 108 lõikes 2 sätestatud ametlik uurimismenetlus – Haldusmenetluse eseme kindlaksmääramine – Mitut meedet puudutav kaebus – Komisjoni seisukoht teatud meetmete suhtes – Teiste meetmete suhtes esitatud etteheidete tagasilükkamine – Välistamine

(ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 4 lõige 4, artikli 6 lõige 1 ja artikli 13 lõige 1)

2.        Riigiabi – Mõiste – Eelis, mille riik andis riigi ressurssidest – Eelised, mis toovad kaasa riigieelarve vähenemise või sellise vähenemise ohu – Vastavuse või võrdväärsuse puudumine antud eelise ja eelarve vähenemise vahel – Hõlmamine – Eelis, mis seisneb mitmes järjestikuses sekkumises, mis on omavahel eraldamatult seotud – Meetmete hindamine kogumis

(ELTL artikli 107, lõige 1 ja artikkel 108)

1.        Vastavalt määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ artikli 88 kohaldamiseks, artikli 4 lõikele 4, artikli 6 lõikele 1 ja artikli 13 lõikele 1 on ametliku uurimismenetluse algatamise otsus ja üleskutse huvitatud pooltele esitada oma märkusi nõutavad nii selleks, et määrata kindlaks haldusmenetluse ese, kui ka selleks, et tagada komisjoni niivõrd täielik informeeritus kui võimalik.

Seega juhul, kui liikmesriigi valitsuse võetud mitme meetme peale, mille hulgas on valitsuse avalikud avaldused, esitatud kaebuse alusel algatab komisjon ametliku uurimismenetluse vaid mõnede nende meetmete suhtes, ei saa nende avalduste, mida kõnealune uurimismenetluse algatamine ei puuduta, riigiabina kvalifitseerimise suhtes seisukoha võtmata jätmist samastada iseenesest otsusega lükata kaebaja etteheited tagasi. Seega, kui komisjon ei võta vastu ühtegi täiendavat otsust, mis võiks laiendada haldusmenetluse eset küsimusele, kas need avaldused kujutavad iseendast riigiabi, ei jätka ta kaebuste nende elementide uurimist ametliku uurimismenetluse algatamise otsusega.

(vt punktid 70–72, 77 ja 78)

2.        Üksnes neid eeliseid, mis on antud otse või kaudselt riigi ressurssidest või mis kujutavad endast riigile lisakohustust, tuleb pidada riigiabiks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Järelikult peab komisjon riigiabi olemasolu tuvastamiseks selle sätte tähenduses tõendama piisavalt otsest seost ühelt poolt kasusaajale antud eelise ja teiselt poolt riigieelarve vähenemise või eelarvel lasuva kohustuse piisavalt konkreetse majandusliku riski vahel. Samas ei ole vaja, et selline vähenemine või isegi selline risk vastaks mainitud eelisele või oleks sellega võrdväärne, ega et selle vastusoorituseks oleks selline vähenemine või selline risk, ega et see oleks samalaadne riigi ressursside kaasamisega, millest see tuleneb.

Lisaks, juhul kui on tegemist mitme sekkumisega ning kui riigi sekkumised toimuvad mitmesugustes vormides ja neid tuleb analüüsida nende tagajärgede kaudu, siis ei saa välistada, et mitut riigi järjestikust sekkumist tuleb ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamise eesmärgil käsitleda ühe sekkumisena. Selline võib olukord olla eelkõige siis, kui järjestikused sekkumised, võttes eelkõige arvesse nende ajalist järjekorda, eesmärki ja ettevõtja olukorda nende sekkumiste hetkel, on niivõrd tihedalt omavahel seotud, et neid on võimatu eraldada.

(vt punktid 99, 100, 103, 104, 109 ja 110)