EUROOPA KOHTU OTSUS (kümnes koda)
14. september 2017 (*)
Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Direktiiv 91/271/EMÜ – Asulareovee puhastamine – Artikli 4 lõiked 1 ja 3 – Bioloogiline või muu sellega võrdväärne puhastamine
Kohtuasjas C‑320/15,
mille ese on ELTL artikli 258 alusel 26. juunil 2015 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi,
Euroopa Komisjon, esindajad: G. Zavvos ja E. Manhaeve,
hageja,
versus
Kreeka Vabariik, esindaja: E. Skandalou,
kostja,
keda toetab:
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, esindajad: C. Brodie ja J. Kraehling,
menetlusse astuja,
EUROOPA KOHUS (kümnes koda),
koosseisus: koja president M. Berger, kohtunikud A. Borg Barthet (ettekandja) ja E. Levits,
kohtujurist: M. Bobek,
kohtusekretär: ametnik R. Schiano,
arvestades kirjalikus menetluses ja 25. jaanuari 2017. aasta kohtuistungil esitatut,
olles 30. märtsi 2017. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Euroopa Komisjon palub oma hagiavalduses Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik ei ole taganud Prosotsáni, Doxáto, Eleftheroúpoli, Vágia, Galátista, Desfína ja Chaniótise linnastute – mille inimekvivalent on 2000–10 000 – ning Polýchrono linnastu – mille inimekvivalent on 10 000–15 000 – asulareovee nõuetekohast puhastamist, siis on ta rikkunud nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT 1991, L 135, lk 40; ELT eriväljaanne 15/02, lk 26) (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1137/2008 (ELT 2008, L 311, lk 1)) (edaspidi „direktiiv 91/271“) artikli 4 lõigetest 1 ja 3 tulenevaid kohustusi.
Õiguslik raamistik
2 Direktiivi 91/271 artiklis 1 on sätestatud:
„Käesolev direktiiv käsitleb asulareovee kogumist, puhastamist ja ärajuhtimist ning teatavate tööstusvaldkondade reovee puhastamist ja ärajuhtimist.
Direktiivi eesmärk on kaitsta keskkonda nimetatud reovete ärajuhtimisest tuleneva kahju eest.“
3 Selle direktiivi artiklis 2 on sätestatud:
„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) asulareovesi – olmereovesi või olme- ja tööstusreovee ja/või mahasadanud vihmavee segu;
[…]
5) kogumissüsteem – juhtmete süsteem, mis kogub ja juhib asulareovett;
6) 1 ie (inimekvivalent) – biolagundatav orgaaniline reostus, mille biokeemiline hapnikutarve viie ööpäeva jooksul (BHT5) on 60 g hapnikku ööpäevas;
[…]
8) reovee bioloogiline puhastus – asulareovee puhastamine protsessi abil, mis üldjuhul hõlmab vee bioloogilist töötlemist koos teistkordse selitamisega, või muu protsessi abil, mille puhul I lisa tabelis 1 esitatud nõuded on täidetud;
[…]“
4 Selle direktiivi artiklis 4 on sätestatud:
„1. Liikmesriigid tagavad, et kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne ärajuhtimist bioloogilise puhastuse või muu sellega võrdväärse puhastuse järgmiselt:
[…]
– hiljemalt 31. detsembriks 2005 kõikide linnastute puhul inimekvivalendiga 10 000 kuni 15 000;
– hiljemalt 31. detsembriks 2005 kõikide linnastute puhul inimekvivalendiga 2000 kuni 10 000, mille reovett juhitakse magevette ja suudmealadele.
[…]
3. Lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud asulareoveepuhastitest väljuv vesi vastab I lisa B jaotise asjaomastele nõuetele. […]
[…]“
5 Direktiivi 91/271 I lisa „Nõuded asulareoveele“ on sõnastatud järgmiselt:
„[…]
B. Asulareovee juhtimine puhastitest suublatesse […]
1. Reoveepuhasteid projekteeritakse ja ehitatakse ümber nii, et neisse sisenevast reoveest ja puhastatud heitveest on võimalik võtta enne selle juhtimist suublatesse representatiivseid proove.
2. Asulareoveepuhastitest väljuv vesi, mida puhastatakse vastavalt artiklitele 4 ja 5, vastab tabelis 1 esitatud nõuetele.
[…]
D. Järelevalve ja selle tulemuste hindamise võrdlusmeetodid
1. Liikmesriigid tagavad, et järelevalvet tehakse viisil, mis vastab vähemalt järgmistele nõuetele.
Kasutada tohib ka muid kui lõigetes 2, 3 ja 4 kirjeldatud meetodeid, kui suudetakse tõestada, et nende meetoditega saadakse nimetatud lõigetes kirjeldatud meetoditega võrdväärsed tulemused.
[…]
2. Käesolevas direktiivis reoveepuhastitest väljajuhitud heitvee kohta sätestatud nõuete täidetuse kontrollimiseks võetakse puhasti väljalasu ja vajaduse korral ka sisselasu täpselt kindlaksmääratud kohast vooluhulgaga proportsionaalseid või iga 24 tunni järel ajapõhiseid proove.
[…]
3. Proovide minimaalne arv aastas määratakse kindlaks reoveepuhasti võimsuse põhjal ning proove tuleb võtta aasta jooksul korrapäraste ajavahemike tagant:
– puhastusjaamad inimekvivalendiga 2000 kuni 9999:
esimesel aastal 12 proovi,
igal järgmisel aastal neli proovi, kui suudetakse tõestada, et esimese aasta heitvesi vastab direktiivi nõuetele; kui üks proov neljast ei vasta kehtivatele piirmääradele, tuleb järgneval aastal võtta 12 proovi.
– puhastusjaamad inimekvivalendiga 10 000 kuni 49 999:
12 proovi.
[…]“
6 Direktiivi 91/271 I lisa tabel 1 sisaldab nõudeid asulareoveepuhastitest väljuvale veele, mille suhtes kohaldatakse muu hulgas selle direktiivi artiklit 4.
Kohtueelne menetlus
7 Komisjon palus 29. mai 2007. aasta kirjas Kreeka ametivõimudel esitada talle kuue kuu jooksul andmed direktiivi 91/271 artiklis 4 sätestatud asulareovee kogumise ja puhastamise kohustuste täitmise kohta 2007. aastal. Kuigi need ametivõimud ei vastanud sellele nõudmisele määratud tähtaja jooksul, esitasid nad siiski nõutud andmed kaks aastat hiljem 2009. aastat puudutavale küsimustikule vastates.
8 Kuna komisjon asus nende andmete alusel seisukohale, et 62 Kreeka linnastut rikuvad direktiivi 91/271 artiklit 4, siis nõudis ta 5. oktoobri 2010. aasta kirjaga Kreeka ametivõimudelt selgitusi.
9 Pärast Kreeka ametivõimude 21. detsembri 2010. aasta vastuses esitatud andmete hindamist saatis komisjon Kreeka Vabariigile 17. juunil 2011 märgukirja, milles märkis, et Kreeka Vabariik on rikkunud direktiivi 91/271 artiklis 4 sätestatud kohustusi nimetatud 62 linnastus ja palus seetõttu Kreekal esitada kahe kuu jooksul oma seisukoht.
10 Kreeka Vabariik vastas märgukirjale 11. augustil 2011 ja edastas neid linnastuid puudutavad andmed.
11 Komisjon saatis 1. juunil 2012 Kreeka Vabariigile põhjendatud arvamuse, milles märkis, et nimetatud liikmesriik jätkab direktiivi 91/271 sätete rikkumist. Ta palus Kreeka Vabariigil esitada oma seisukohad kahe kuu jooksul põhjendatud arvamuse kättesaamisest.
12 Kreeka Vabariik vastas põhjendatud arvamusele 20. juuli 2012. aasta ja 20. märtsi 2013. aasta kirjadega, milles ta kinnitas, et kui viiakse ellu rakenduskava „Keskkond ja säästev areng“ raames rahastatud erinevad projektid, siis vastavad neli linnastut direktiivi 91/271 nõuetele ning et kaheksal muul linnastul on reoveepuhastid, millest väljastatud andmed vastavad kõnealuse direktiivi nõuetele.
13 Komisjon saatis 21. veebruaril 2014 Kreeka Vabariigile täiendava põhjendatud arvamuse, kuna kaheksas linnastus – Prosotsáni, Doxáto, Eleftheroúpoli, Vágia, Desfína, Galátista, Polýchrono ja Chaniótis – ei järgitud jätkuvalt direktiivi 91/271 nõudeid.
14 Kreeka Vabariik möönis 22. aprilli 2014. aasta vastuses täiendavale põhjendatud arvamusele, et neli linnastut neist kaheksast ei vasta täielikult nimetatud nõuetele, kuni pole täielikult ellu viidud kaasrahastatavaid projekte. Ta märkis seoses nelja ülejäänud linnastuga, et kuigi neis on küll olemas vastavalt direktiivi 91/271 sätetele käitatavad puhastid, ei ole nad saatnud sellele direktiivile vastavat hulka proove, mistõttu „ei ole [olnud] võimalik hinnata uuemaid andmeid“.
15 Kuna Kreeka Vabariigi esitatud vastused komisjoni ei rahuldanud, otsustas ta esitada käesoleva hagi.
Hagi
16 Komisjon väidab oma hagiavalduses, et Kreeka Vabariik on rikkunud direktiivi 91/271 artikli 4 lõigetest 1 ja 3 tulenevaid kohustusi, kuna ta ei ole taganud, et ühes linnastus inimekvivalendiga 10 000–15 000 ning seitsmes linnastus inimekvivalendiga 2000–10 000 on asulareovesi läbinud enne ärajuhtimist bioloogilise või sellega võrdväärse puhastuse.
17 Selles osas tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb liikmesriigi kohustuste rikkumise esinemist hinnata põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõppemisel liikmesriigis esineva olukorra alusel ning Euroopa Kohus ei saa arvestada hiljem toimunud muutusi (kohtuotsus, 10.4.2014, komisjon vs. Itaalia, C‑85/13, ei avaldata, EU:C:2014:251, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).
18 Sellest tuleneb käesoleval juhul, et kuna täiendavas põhjendatud arvamuses, mis saadeti 21. veebruaril 2014 ja mille Kreeka Vabariik sai kätte samal päeval, oli sellele liikmesriigile antud selle arvamuse kättesaamisest alates kahekuuline tähtaeg direktiivist 91/271 tulenevate kohustuste täitmiseks, tuleb väidetavat kohustuste rikkumist hinnata 21. aprillil 2014 esinenud olukorra alusel.
19 Järelikult tuleb kõnealuse hagi põhjendatuse hindamiseks kindlaks määrata, kas viimati nimetatud kuupäeval võis – nagu väidab komisjon – lugeda tõendatuks, et Kreeka Vabariik ei täitnud selle direktiivi artikli 4 lõikest 1 tulenevaid nõudeid Prosotsáni, Doxáto, Eleftheroúpoli, Vágia ja Galátista linnastutes ning sama direktiivi artikli 4 lõikes 3 sätestatud nõudeid Polýchrono, Chaniótise ja Desfína linnastutes.
20 Esitatud dokumentides märgib Kreeka Vabariik, et ei esita vastuväited sellele, et täiendavas põhjendatud arvamuses määratud kuupäeval ei vastanud Prosotsáni, Doxáto, Eleftheroúpoli, Vágia ja Galátista linnastutes asulareovee ärajuhtimine selle direktiivi artikli 4 lõike 1 nõuetele.
21 Samas tuleb Euroopa Kohtu järjepideva praktika kohaselt sel kohtul tuvastada, kas liikmesriik rikkus oma kohustusi või mitte, ka juhul, kui asjassepuutuv liikmesriik rikkumist ei eita (kohtuotsus, 10.3.2016, komisjon vs. Hispaania, C‑38/15, ei avaldata, EU:C:2016:156, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).
22 Siinkohal tuleb meenutada, et direktiivi 91/271 artikli 4 lõike 1 teine ja kolmas taane panevad liikmesriikidele saavutatava tulemuse osas selgelt ja üheselt mõistetavalt sõnastatud täpse kohustuse, mille kohaselt peab linnastutes inimekvivalendiga10 000–15 000 kogu kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbima enne ärajuhtimist bioloogilise või muu sellega võrdväärse puhastuse ja linnastutes inimekvivalendiga 2000–10 000 on see kohustus juhul, kui reovett juhitakse magevette ja suudmealadele.
23 Lisaks peab selle direktiivi artikli 4 lõike 3 kohaselt olema tagatud, et selline bioloogiline või muu sellega võrdväärne puhastus toimub puhastites, millest väljuv vesi vastab selle direktiivi I lisa B jaotise asjaomastele nõuetele.
24 Samas nähtub käesolevas kohtuasjas Euroopa Kohtule esitatud teabest, et täiendavas põhjendatud arvamuses määratud kuupäeval ei olnud käesoleva kohtuotsuse punktis 20 nimetatud linnastutes lõpetatud vajalikke reoveepuhastite ehitus- või parendustöid, mistõttu ei läbinud neist linnastutest pärit asulareovesi direktiivi 91/271 artikli 4 lõikes 1 nõutud bioloogilist või muud sellega võrdväärset puhastust, nagu Kreeka Vabariik esitatud dokumentides möönis.
25 Järelikult ei vastanud täiendavas põhjendatud arvamuses määratud kuupäeval Prosotsáni, Doxáto, Eleftheroúpoli, Vágia ja Galátista linnastutes asulareovee ärajuhtimine selle direktiivi artikli 4 lõike 1 nõuetele, nagu Kreeka Vabariik möönis.
26 Polýchrono, Chaniótise ja Desfína linnastute osas ilmneb poolte esitatud menetlusdokumentidest, et Kreeka Vabariik esitas komisjonile ebaregulaarsete ajavahemike järel ja eri arvu proove aastate 2011–2014 kohta.
27 Komisjon märgib seoses nende proovide tulemustega, et 2012 ja 2013. aasta kohta esitatud Polýchrono linnastust pärit 84 proovist seitse ületasid lubatud piirmäära; et Chaniótise linnastust aastatel 2012–2014 kogutud proovidel ei olnud tõenduslikku väärtust, kuna neid ei olnud võetud regulaarselt; ja et 14 proovist, mis olid võetud Desfína linnastus aastatel 2011–2013 ebaregulaarsete ajavahemike järel, ületasid kaks proovi kindlaksmääratud piirmäära.
28 Kuigi komisjon märkis kohtuistungil ühele Euroopa Kohtu sellekohasele küsimusele vastates selgesõnaliselt, et ta on nüüdseks loobunud nõudest, et 12 proovi kogumine – see tähendab üks proov kuus – toimuks kogu aasta vältel, et oleks võimalik tõendada, et asjaomased käitised vastavad nõuetele, mis tulenevad direktiivi 91/271 artikli 4 lõikest 3 koosmõjus selle direktiivi I lisa B jaotisega, väitis ta kohtuistungil siiski, et Kreeka Vabariigi esitatud proovid ei ole kvaliteedi poolest representatiivsed, kuna puuduvad võrdlevat hindamist võimaldavad proovid ja kuna arvesse ei ole võetud aega, millal need proovid tuleb võtta.
29 Siinkohal tuleb selles osas kõigepealt meelde tuletada, et Polýchrono, Chaniótise ja Desfína linnastu puhul heitis komisjon nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses Kreeka Vabariigile ette direktiivi 91/271 artikli 4 lõikest 3 tulenevate kohustuste rikkumist esitatud proovide arvu tõttu.
30 Esiteks olgu märgitud, et nõue, mis puudutab aega, millal need proovid tuleb võtta, ei tulene aga selle direktiivi I lisa B jaotise nõuetest ja seega selle direktiivi artikli 4 alusel liikmesriikidele pandud kohustustest.
31 Teiseks tuleb igal juhul meeles pidada, et liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi raames on kohtueelse menetluse eesmärk anda asjaomasele liikmesriigile ühelt poolt võimalus täita liidu õigusest tulenevad kohustused ning teiselt poolt kaitsta end tõhusalt komisjoni esitatud väidete vastu. ELTL artikli 258 alusel esitatud hagi ese piiritletakse seega kõnealuses sättes ette nähtud kohtueelses menetluses. Selle menetluse nõuetekohasus on oluline tagatis, mille ELi toimimise leping on ette näinud mitte üksnes asjaomase liikmesriigi õiguste kaitseks, vaid ka selleks, et võimaliku hilisema kohtumenetluse vaidlusese oleks selgelt määratletud (kohtuotsus, 11.9.2014, komisjon vs. Saksamaa, C‑525/12, EU:C:2014:2202, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).
32 Samas on komisjon hagiavalduses – nagu ka kohtueelses menetluses – heitnud Kreeka Vabariigile ette üksnes seda, et tolle esitatud proovid ei olnud representatiivsed nende ebapiisava arvu tõttu, samas seadmata kahtluse alla talle saadetud proovide kvaliteeti.
33 Sellest järeldub, et etteheited, mille kohaselt puuduvad võrdlevat hindamist võimaldavad proovid ja et arvesse ei ole võetud aega, millal need proovid tuleb võtta, ületavad käesoleva liikmesriigi kohustuste rikkumise kohtuasja piirid ja tuleb seetõttu vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.
34 Neist kaalutlustest lähtudes tuleb asuda seisukohale, et kuna Kreeka Vabariigi poolt kostja vastuses esitatud teabe kohaselt esitas ta komisjonile mitu proovi, et tõendada asulareovee bioloogilise puhastamise tõhusust alates kõnealustes linnastutes kogumissüsteemide kasutuselevõtust, ja kuna komisjon on teatanud, et ta on nüüdseks loobunud nõudest, et 12 proovi kogumine – see tähendab üks proov kuus – toimuks kogu aasta vältel, siis on Kreeka Vabariik tõendanud, et Polýchrono, Chaniótise ja Desfína linnastute asulareoveepuhastitest väljuv vesi vastas täiendavas põhjendatud arvamuses määratud kuupäeval direktiivi 91/271 artikli 4 lõike 3 nõuetele, mistõttu ei ole nende linnastute puhul väidetav liikmesriigi kohustuste rikkumine tõendatud.
35 Arvestades kõiki eespool esitatud kaalutlusi, olgu märgitud, et kuna Kreeka Vabariik ei ole taganud Prosotsáni, Doxáto, Eleftheroúpoli, Vágia ja Galátista linnastutest, mille inimekvivalent on 2000–10 000, pärit asulareovee bioloogilist või sellega võrdväärset puhastust, siis on ta rikkunud direktiivi 91/271 artikli 4 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.
Kohtukulud
36 Vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõikele 3 võib Euroopa Kohus kohtukulud jagada või jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks. Kuna komisjoni hagi on rahuldatud vaid osaliselt, tuleb kummagi poole kohtukulud jätta nende endi kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:
1. Kuna Kreeka Vabariik ei ole taganud Prosotsáni, Doxáto, Eleftheroúpoli, Vágia ja Galátista linnastutest, mille inimekvivalent on 2000–10 000, pärit asulareovee bioloogilist või sellega võrdväärset puhastust, siis on ta rikkunud nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1137/2008) artikli 4 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.
2. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
3. Euroopa Komisjon ja Kreeka Vabariik kannavad ise oma kohtukulud.
Allkirjad