Liidetud kohtuasjad C‑523/11 ja C‑585/11

Laurence Prinz

versus

Region Hannover (C‑523/11)

ja

Philipp Seeberger

versus

Studentenwerk Heidelberg (C‑585/11)

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Hannover)

Liidu kodakondsus – ELTL artiklid 20 ja 21 – Vaba liikumise ja elamise õigus – Õppetoetus, mida antakse liikmesriigi kodanikule õppimiseks teises liikmesriigis – Kohustus elada vähemalt kolm aastat enne õpingute algust päritoluliikmesriigis

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 18. juuli 2013

1.        Liidu kodakondsus – Asutamislepingu sätted – Isikuline kohaldamisala – Teises liikmesriigis õppiv liikmesriigi kodanik – Hõlmamine – Mõju – Euroopa Liidu kodaniku staatusega kaasnevate õiguste kasutamine

(ELTL artiklid 20 ja 21)

2.        Liidu kodakondsus – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Õppetoetus teises liikmesriigis õppimiseks – Toetuse andmine vaid juhul, kui alaline elukoht on olnud teatud ajavahemiku jooksul asjaomases liikmesriigis – Lubamatus – Õigustatus – Puudumine

(ELTL artiklid 20 ja 21)

1.        Vt otsuse tekst.

(vt punktid 22–24)

2.        ELTL artikleid 20 ja 21 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis seavad teises liikmesriigis õppimise korral õppetoetuse andmise üle ühe aasta kestvas osas sõltuvusse vaid ühest tingimusest, mille kohaselt peab toetuse taotleja alaline elukoht selle seaduse tähenduses olema vähemalt kolm aastat enne õpingute algust selle liikmesriigi territooriumil.

Nimelt võib selline nõue ajendada liikmesriigi kodanikke loobuma kasutamast enda vabadust liikuda ja elada teises liikmesriigis, kui võtta arvesse seda, kuidas selle vabaduse kasutamine võib mõjutada õppetoetuse saamise õigust.

Küll on liikmesriikidel lubatud anda sellist toetust vaid nendele õppijatele, kes on tõendanud teatavat selle riigi ühiskonda integreerumise taset. Siiski ei tohi liikmesriigi nõutav tõend olla sellise tegeliku seose olemasolu näitamiseks liiga välistav ja anda põhjendamatult suurt osakaalu elemendile, mis ei pruugi iseloomustada taotleja ja liikmesriigi vahelise seose tegelikkuse astet, ning jätta kõrvale kõik muud elemendid, mis seda iseloomustaksid. Teatavat selle riigi ühiskonda integreerumise taset võib tõendada see, et õppija viibis teatava ajavahemiku jooksul selles liikmesriigis, millelt ta õppetoetust taotleb. Siiski tekib ainult sellise elamisnõude kasutamise puhul oht, et toetust ei saa õppijad, kes ei ole küll katkematult elanud toetust andvas liikmesriigis taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul, kuid kes on sellegipoolest piisavalt seotud sealse ühiskonnaga. Sellise seosega võib olla tegemist juhul, kui selle liikmesriigi kodanikust õppija veetis suurema osa enda kooliajast selles liikmesriigis või ka muude tegurite esinemisel, nagu eelkõige tema perekond, töö, keeleoskus ja muud sotsiaalsed või majanduslikud sidemed.

(vt punktid 32, 36–38, 41 ja resolutsioon)