Language of document : ECLI:EU:C:2013:275

Kohtuasi C‑81/12

Asociaţia Accept

versus

Consiliul Naţional pentru Combaterea Discriminării

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Bucureşti)

Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78/EÜ – Artikli 2 lõike 2 punkt a, artikli 10 lõige 1 ja artikkel 17 – Seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keeld – Mõiste „asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud diskrimineerimine” – Tõendamiskoormise regulatsioon – Tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid – Isik, kes esineb professionaalse jalgpalliklubi juhina ja keda ka üldsus sellisena tajub – Avalikud avaldused homoseksuaalse jalgpalluri töölevõtmise välistamise kohta

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 25. aprill 2013

1.        Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78 – Kohtu‑ või haldusmenetluse algatamine – Ühing, kes ei tegutse konkreetse kaebaja nimel – Lubatavus

(Nõukogu direktiiv 2000/78, artikli 2 lõike 2 punkt a, artikli 8 lõige 1, artikli 9 lõige 2 ning artikli 10 lõiked 1, 2 ja 4)

2.        Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Siseriikliku kohtu pädevus – Vaidluse asjaolude tuvastamine ja hindamine – Euroopa Kohtu tõlgendatud õigusnormide kohaldamine

(ELTL artikkel 267)

3.        Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78 – Asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud diskrimineerimine – Mõiste – Avalikud avaldused homoseksuaalse jalgpalluri töölevõtmise välistamise kohta – Jalgpalliklubi juhina tajutava isiku avaldused – Hõlmamine

(Nõukogu direktiiv 2000/78, artikli 2 lõige 2 ja artikli 10 lõige 1)

4.        Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78 – Seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keeld – Tõendamiskoormis – Tõendid, mida on võimatu esitada, rikkumata seejuures õigust eraelu puutumatusele – Puudumine

(Nõukogu direktiiv 2000/78, artikli 10 lõige 1)

5.        Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78 – Rikkumine – Sanktsioonid – Tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonide süsteem

(Nõukogu direktiiv 2000/78, artikkel 17)

1.        Direktiivi 2000/78, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 2 lõike 2 punkti a mõttes otsese diskrimineerimise esinemiseks ei ole vaja, et oleks tuvastatav kaebuse esitaja, kes väidab, et teda on sel viisil diskrimineeritud. Direktiivi 2000/78 artikli 8 lõiget 1 arvestades ei takista selle direktiivi artikli 9 lõige 2 liikmesriigil siseriiklikes õigusaktides sätestada, et direktiivi sätete järgimise tagamiseks õigustatud huvi omavatel ühingutel on õigus algatada kohtu‑ või haldusmenetlus direktiivist tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks, ilma et nad peaksid tegutsema konkreetse kaebaja nimel või et kaebaja isik oleks tuvastatav. Kui liikmesriik niisuguse õiguse sätestab, ei ole direktiivi 2000/78 artikli 8 lõikest 1, artikli 9 lõikest 2 ja artikli 10 lõigetest 1, 2 ja 4 tulenevalt direktiiviga vastuolus ka see, kui artikli 10 lõikes 1 ette nähtud tõendamiskoormise jagunemist kohaldatakse ka olukordades, kus mõni niisugune ühing on algatanud menetluse, ilma et ta tegutseks kindla kaebaja nimel või toetuseks või tema nõusolekul.

(vt punktid 36–38)

2.        Vt otsuse tekst.

(vt punktid 41–43)

3.        Direktiivi 2000/78, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 2 lõiget 2 ja artikli 10 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et avalikke avaldusi homoseksuaalse jalgpalluri töölevõtmise välistamise kohta saab seoses professionaalse jalgpalliklubiga pidada „asjaoludeks, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud diskrimineerimine”, kui vastavad avaldused tegi isik, kes esineb selle klubi peamise juhina ja keda nii meedia kui ka üldsus sellisena tajub, kuid kellel ei ole tingimata õigust võtta ühingule kohustusi või teda esindada töölevõtmise alal.

Pelgalt asjaolu, et niisugused avaldused ei ole otse pärit kindlalt kostjalt, ei välista tingimata selle kostjaga seoses tuvastamist, et esinevad direktiivi 2000/78 artikli 10 lõike 1 mõttes „asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud diskrimineerimine”.

Sellest järeldub, et asjaolude esinemist, mille põhjal võib eeldada diskrimineeriva töölevõtupoliitika rakendamist, ei saa kostjaks olev tööandja kummutada, piirdudes väitega, et homofoobsele töölevõtupoliitikale viitavate avaldustega esines isik, kes ise kinnitab ja jätab ka mulje, et tal on selle tööandja juhtkonnas oluline roll, kuid kellel ei ole õigust võtta tööandjale kohustusi töölevõtmise valdkonnas. Asjaolu, et tööandja ei ole kõnesolevatest avaldusest selgelt distantseerunud, on teguriks, mida asja menetlev kohus võib faktiliste asjaolude igakülgsel hindamisel arvesse võtta.

(vt punktid 48–50 ja 53 ning resolutsiooni punkt 1)

4.        Direktiivi 2000/78, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 10 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui avalikud avaldused homoseksuaalse jalgpalluri töölevõtmise välistamise kohta kvalifitseeritakse „asjaoludeks, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud diskrimineerimine” seksuaalse sättumuse alusel seoses professionaalse jalgpalliklubi poolt mängijate töölevõtmisega, ei ole direktiivi 2000/78 artikli 10 lõikes 1 sätestatud tõendamiskoormisest tulenevalt nõutavad tõendid, mida oleks võimatu esitada, rikkumata seejuures õigust eraelu puutumatusele.

Nimelt võivad kostjad siseriiklikus kohtus niisuguse rikkumise toimepanemist eitada, tõendades kõiki seaduses ette nähtud vahendeid kasutades eelkõige seda, et nende töölevõtupoliitika põhineb asjaoludel, mis ei ole kuidagi seotud seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimisega. Selleks et kummutada lihtsat eeldust, mis võib tuleneda direktiivi 2000/78 artikli 10 lõikest 1, ei ole kostjal vaja tõendada, et varem on teatud seksuaalse sättumusega isikuid tööle võetud, kuna niisugune nõue võib mingis olukorras tõepoolest rikkuda õigust eraelu puutumatusele.

Asjaolude igakülgsel hindamisel, mille peab läbi viima asja lahendav siseriiklik kohus, võib kokkulangevate kaudsete tõendite kogumi põhjal kummutada väite, et esineb diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel. Selliste tõendite hulka võib kuuluda kostja reaktsioon, mis väljendub selges distantseerumises avalikest avaldustest, mille põhjal võis esmapilgul eeldada diskrimineerimist, ning kostja sõnaselgete töölevõtupoliitika sätete olemasolu, et tagada direktiivi 2000/78 mõttes võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine.

(vt punktid 56–59 ja resolutsiooni punkt 2)

5.        Direktiivi 2000/78, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artiklit 17 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt saab direktiivi mõttes seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise tuvastamisel määrata vaid hoiatuse, juhul kui tuvastamine on toimunud pärast faktiliste asjaolude asetleidmisest arvutatava kuuekuulise aegumistähtaja möödumist, kui niisuguse diskrimineerimise eest ei karistata nende õigusnormide kohaselt nii sisu kui menetluse osas tingimustel, mis tagaksid karistuse tõhususe, proportsionaalsuse ja hoiatavuse. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on hinnata, kas kõnesolevate siseriiklike õigusnormide puhul on see nii, ning tõlgendada sel juhul siseriiklikku õigust võimalikult suures ulatuses direktiivi sõnastust ja eesmärki arvestades, et saavutada direktiiviga taotletav tulemus.

(vt punkt 73 ja resolutsiooni punkt 3)