Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Spetsializiran nakazatelen sad (Bulgaaria) 31. mail 2016 – kriminaalasi Petar Dzivevi süüdistuses
(kohtuasi C-310/16)
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Spetsializiran nakazatelen sad
Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool
Petar Dzivev
Eelotsuse küsimused
1. Kas
– Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõikega 1, mis näeb ette, et liikmesriigid võitlevad kelmuste ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu meetmetega, mis toimivad tõkestavalt ja tagavad tõhusa kaitse;
– Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 2 lõikega 1 koosmõjus artikli 1 lõike 1 punktiga b koosmõjus nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsuse 2007/436/EÜ (Euratom) Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta artikli 2 lõike 1 punktiga b, mille kohaselt võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed, et tagada käibemaksupettuste eest tõhusate karistuste rakendamine;
– põhiõiguste harta artikli 47 lõigetega 1 ja 2, mis tagavad õiguse tõhusale õiguskaitsele seaduse alusel moodustatud kohtus,
on kooskõlas see, kui „uurimise erimeetoditega“, täpsemalt selliste isikute telefonikõnede pealtkuulamisega, kelle vastu esitati hiljem käibemaksupettuse süüdistus, kogutud tõendeid ei ole siseriikliku õiguse kohaselt lubatud kasutada, kuna pealtkuulamiseks on määrusega loa andnud kohus, kellel puudub selleks vajalik pädevus, ja seejuures võetakse arvesse järgmisi tingimusi:
– varasemal kuupäeval (üks kuni kolm kuud varem) esitati neist osade telefonikõnede pealtkuulamiseks taotlus, mille sama kohus rahuldas, kes sellel kuupäeval oli veel pädev;
– kõnealuste telefonikõnede pealtkuulamise taotlus (varasema loa pikendamiseks ja uutel telefoninumbritel võetavate kõnede pealtkuulamiseks) esitati samale kohtule, kes ei olnud enam pädev, kuna kohtu pädevus oli vahetult enne seda läinud üle teisele kohtule; algne kohus vaatas taotluse hoolimata pädevuse puudumisest sisuliselt läbi ja andis määrusega asjaomase loa;
– hiljem (ligikaudu üks kuu hiljem) esitati samadel telefoninumbritel võetavate kõnede pealtkuulamise taotlus uuesti ja nüüd andis selleks määrusega loa pädev kohus;
– mitte ükski loa andmise määrus ei ole faktiliselt põhjendatud;
– pädevuse üleminekut ettenägev õigusnorm oli ebaselge ja tõi kaasa arvukalt vastuolulisi kohtulahendeid, mistõttu tegi Varhoven sad ligikaudu kaks aastat pärast seaduse alusel toimunud pädevuse üleminekut ja kõnealust pealtkuulamist siduva tõlgendusotsuse;
– käesolevat kohtuasja lahendaval kohtul ei ole õigust läbi vaadata uurimise erimeetodite kohaldamise (elektroonilise side võrgu kaudu edastatava teabe pealtkuulamine) taotlusi; kohus on aga pädev otsustama elektroonilise side võrgu kaudu edastatud teabe pealtkuulamise õiguspärasuse üle, sealhulgas tuvastama, et pealtkuulamiseks loa andmise määrus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, ning sellest tulenevalt loobuma pealtkuulamise teel kogutud tõendite hindamisest; see õigus on aga olemas vaid siis, kui tehtud on õiguspärane määrus, millega anti luba elektroonilise side võrgu kaudu edastatava teabe pealtkuulamiseks;
– kõnealuste tõendite kasutamine (süüdistatavate telefonikõned, mille pealtkuulamiseks andis määrusega loa kohus, kes oli asjaomase pädevuse juba kaotanud) on määrava tähtsusega, et lahendada küsimust, mis puudutab sellise isiku vastutust, kes on loonud kuritegeliku ühenduse käibemaksuseaduse kohaselt tasumisele kuuluva käibemaksuga seotud maksupettuste toimepanekuks ja/või kes on kihutanud konkreetsetele maksukuritegudele, kusjuures selle isiku süü saab tuvastada ja isiku süüdi mõista [lk 10] vaid siis, kui kõnealuseid telefonikõnesid võib kasutada tõenditena; vastasel korral tuleks isik õigeks mõista.
2. Kas eelotsusemenetluses C-614/14 tehtav otsus on käesolevale asjale kohaldatav?
____________