Kohtuasi T‑301/01

Alitalia – Linee aeree italiane SpA

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Riigiabi – Itaalia ametivõimude poolt Alitalia rekapitaliseerimine – Otsus, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobivaks – Otsus, mis on tehtud pärast Esimese Astme Kohtu otsust, millega tühistati varasem otsus – Vastuvõetavus – EÜ artikli 233 rikkumine – EÜ artiklite 87 ja 88 rikkumine – Abi lubatavuse tingimused – Põhjendamiskohustus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Põhjendatud huvi

(EÜ artikli 230 neljas lõik)

2.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus

(EÜ artikkel 253)

3.      Tühistamishagi – Tühistamisotsus – Ulatus – Uue akti vastuvõtmine eelmiste kehtivate ettevalmistavate aktide põhjal – Lubatavus

(EÜ artikli 88 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 7 lõiked 2 ja 3)

4.      Tühistamishagi – Tühistamisotsus – Mõju – Meetmete võtmine kohtuotsuse täitmiseks – Mõistlik tähtaeg

(EÜ artikkel 233)

5.      Riigiabi – Haldusmenetlus – Asjassepuutuvate isikute õigus esitada oma märkused

(EÜ artikli 88 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999)

6.      Riigiabi – Mõiste – Eraõigusliku investori kriteerium

(EÜ artikli 87 lõige 1)

7.      Tühistamishagi – Väited – Ilmne hindamisviga – Viga, millel ei ole määravat mõju tulemusele – Ainetu väide

8.      Tühistamishagi – Väited – Väited, mida võib esitada riigiabi puudutava komisjoni otsuse vastu

(EÜ artikli 230 neljas lõik)

9.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Komisjoni kaalutlusõigus – Hindamiskriteeriumid – Komisjoni kehtestatud suuniste mõju

(EÜ artikli 87 lõige 3; komisjoni teatis 94/C 350/07)

10.    Riigiabi – Keeld – Erandid – Riigiabi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks – Abisaajast ettevõtja ümberkorraldusmeetmete uurimine

(EÜ artikli 87 lõige 3)

1.      Selleks et saaks toimuda otsuse tühistamist taotleva hagi menetlemine, peab hagejal säilima isiklik huvi vaidlustatud otsuse tühistamise suhtes. See on nii ettevõtja puhul, kellele on välja makstud küll kogu riigiabi ümberkorraldamiseks, kuid kes taotleb sellise otsuse tühistamist, millega see riigiabi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks, kuna selle otsus puhul on tegemist õigusliku alusega sellisele hilisemale komisjoni otsusele, millega antakse luba viimase abi osa maksmiseks. Kui Esimese Astme Kohus tühistab vaidlustatud otsuse osas, milles asjaomane meede on kvalifitseeritud riigiabiks, oleksid sellel tühistamisel järelikult õiguslikud tagajärjed hilisemal otsusele, millelt võetaks ära õiguslik alus.

(vt punktid 37 ja 40–42)

2.      Vastus küsimusele, kas ühenduse õigusakt täidab EÜ artiklis 253 sätestatud põhjendamiskohustuse, sõltub kõnealuse akti laadist ja kontekstist, milles see vastu võeti. Seega, kui hageja on olnud tihedalt seotud vaidlustatud akti väljatöötamise protsessiga ja teab põhjuseid, miks asutus leidis, et tema nõuet ei saa rahuldada, sõltub põhjendamiskohustuse ulatus sellest kontekstist, mille lõi asjassepuutuva isiku selline osalemine selles protsessis. Sellisel juhul on kohtupraktikas põhjendamist puudutavad nõuded tunduvalt leebemad.

Kui vaidlustatud otsus on vastu võetud pärast esimest otsust, mis on olnud sellise tühistava kohtuotsuse esemeks, milles kirjeldati faktilisi asjaolusid, haldusmenetlust ja tühistatud otsuse sisu, tuleb arvestada, et vaidlustatud otsus tehti seega hagejale hästi teada olevas kontekstis.

(vt punktid 57 ja 69)

3.      Sellise ühenduse akti tühistamine, millega lõpetatakse mitut etappi hõlmav haldusmenetlus, ei too ilmtingimata kaasa vaidlustatud otsuse vastuvõtmisele eelnenud menetluse tühistamist, sõltumata tühistava kohtuotsuse sisust või menetlust puudutavatest põhjustest.

Kui vaatamata sellele, et uurimismeetmed võimaldavad analüüsida abi kokkusobivust ammendavalt, osutub komisjoni analüüs ebatäielikuks ja toob kaasa otsuse õigusvastasuse, võib selle otsuse asendamise menetlust korrata uurimismeetmete uue analüüsiga alates sellest hetkest. Võimalus, et akti asendamiseks tehtud teise akti vastuvõtmisele eelnenud menetlust ei tule alustada uuesti, ei ole muu hulgas sõltuvuses tingimusest, et esimesena mainitud akt oleks tühistatud menetlusvigade tõttu.

Lisaks ei ole kohustust avaldada uus teatis ELT-s ja algatada uuesti ametlik uurimismenetlus finantsinvestorite ja ekspertidega konsulteerimiseks, kuna EÜ artikli 88 kohaldamist käsitleva määruse nr 659/1999 ükski säte ei sätesta menetluse taasalgatamist, kui algsesse kavasse on tehtud muudatusi ametliku uurimismenetluse ajal, kuigi selliseid muudatusi mainitakse selle määruse artikli 7 lõigetes 2 ja 3.

(vt punktid 100, 101, 103, 142 ja 143)

4.      Ühenduse institutsiooni kohustus täita ühenduste kohtu tehtud tühistavat kohtuotsust tuleneb EÜ artiklist 233. See täitmine eeldab teatud arvu haldusmeetmete vastuvõtmist ja tavaliselt ei saa see toimuda kohe. Asjaomasel institutsioonil on mõistlik tähtaeg mõne tema otsuse tühistanud kohtuotsuse täitmiseks. See, kas täitmine toimus mõistliku tähtaja jooksul või mitte, sõltub võetavate meetmete laadist ning juhtumi juhuslikest asjaoludest.

Seda, et komisjoni otsuse, millega tunnistati teatatud abiprojekt teatud tingimustel ühisturuga kokkusobivaks, tühistava kohtuotsuse ja komisjoni uue otsuse vastuvõtmise vaheline ajavahemik oli seitse kuud, ei saa pidada liiga pikaks ajaks tühistava kohtuotsuse põhjal praktiliste meetmete võtmiseks, eriti kui kättesaadava teabe põhjal kohaldada uuesti turumajanduses tegutseva eraõigusliku investori kriteeriumi – mis eeldab põhjalikku finantsanalüüsi.

Abisaajast ettevõtja ei saa järeldada, et on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, üksnes sellest, et komisjon ei ole tühistavat kohtuotsust edasi kaevanud, kuna nimetatud kohtuotsus ei välistanud tühistatud otsuse võimalikku ümbertegemist ning kuna tähtaeg, mille jooksul komisjon pidi võtma selle kohtuotsuse põhjal praktilisi meetmeid, on pikem kahekuulisest tähtajast, mille jooksul pidi ta selle kohtuotsuse peale esitama oma apellatsioonkaebuse.

(vt punktid 155, 156 ja 162)

5.      Ükski EÜ artikli 88 kohaldamist käsitleva määruse nr 659/1999 säte ei kohusta uuesti pakkuma kolmandatele asjassepuutuvate isikutele – kelle õigus esitada märkusi tagati EÜT-s teatise avaldamisega komisjoni otsuse kohta ametliku uurimismenetluse algatamisest ja kes olid tihedalt seotud vaidlusaluse abi uurimisega, mis viis sellise esimese otsuse tegemiseni, mis tühistati ja asendati teise otsusega – seda võimalust teise otsuse tegemiseni viinud uurimisel, kuna komisjon pidi uue analüüsi tegemisel tuginema üksnes teabele, mis tal oli sel ajal, kui ta võttis vastu esimese otsuse, ja mille suhtes kolmandad isikud olid võtnud juba seisukoha, mistõttu nendega ei olnud vaja uuesti konsulteerida.

(vt punkt 174)

6.      Komisjoni hinnang, kas investeering vastab eraõigusliku investori kriteeriumile, tähendab keerukat majanduslikku hinnangut. Samas on komisjonil keerulist majanduslikku hinnangut eeldava õigusakti vastuvõtmisel ulatuslik kaalutlusõigus ja selle akti kohtulik kontroll peab – olgugi et põhimõtteliselt on meetme EÜ artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse kuulumise osas tegemist „igakülgse” kontrolliga – piirduma põhjendamist puudutavate menetlus- ja põhjendamisnormide järgimise, vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude sisulise õigsuse, ilmsete hindamisvigade puudumise nende faktiliste asjaolude hindamisel või võimu kuritarvitamise puudumise kindlakstegemisega. Täpsemalt ei kuulu Esimese Astme Kohtu pädevusse otsuse vastuvõtja majandushinnangu asendamine enda omaga.

(vt punkt 185)

7.      Tühistamishagi raames ei ole tulemuslik viidata ilmsele hindamisveale ning see ei saa seega olla piisav, et õigustada vaidlustatud otsuse tühistamist, sest käesoleva asja konkreetses olukorras ei saanud sellel olla määravat mõju tulemusele.

(vt punkt 307)

8.      Riigiabi saanud ettevõtja poolt selle otsuse peale, millega abi tunnistatakse teatud tingimuste täitmisel ühisturuga kokkusobivaks, esitatud tühistamishagi raames ei saa väidet, mis on esitatud tingimuste kohta, mille järgimine on vaidlustatud otsuses seatud kõnealuse abi ühisturuga kokkusobimise tingimuseks, pidada vastuvõetamatuks sel põhjusel, et nende tingimuste eest komisjon ei vastuta ning viimati nimetatul on ainupädevus valdkonnas, mis puudutab abi võimalikku ühisturuga kokkusobimatuks tunnistamist.

Ei ole välistatud, et abisaajast ettevõtja võib ühenduse kohtus vaidlustada talle kahjuliku otsusega seotud tingimused olukorras, milles komisjon ja siseriiklikud ametiasutused on nende üle läbirääkimisi pidanud ja milles need ametiasutused on kohustatud neid täitma.

(vt punktid 380, 381 ja 383)

9.      Komisjon võib oma kaalutlusõiguse teostamiseks kehtestada endale õigusaktidega selliseid juhiseid nagu suunised, arvestades, et need peavad sisaldama juhiseid lähenemisviisi kohta, mida see institutsioon peab järgima, ja et need ei tohi kõrvale kalduda asutamislepingu normidest. Lennundusteatises nõutakse, et ümberkorraldusabid oleksid osas kavast, mille eesmärk on saneerida lennuettevõtjat nii, et ta muutuks mõistliku aja jooksul taas elujõuliseks. Selle teatise punkti 38 lõigete 1 ja 2 ning punkti 41 kohaselt võib komisjon lubada ümberkorraldusabi üksnes väga erandlikel juhtudel ja väga rangetel tingimustel. Sellest järeldub, et otsuses, mis on tehtud EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c alusel, võib komisjon kehtestada tingimusi, mida ta peab möödapääsmatuks, et tagada abisaajast ettevõtja elujõulisus pärast ümberkorraldamist. Seevastu ei nõua ükski nendest sätetest, et kõik sellega seoses kehtestatud tingimused oleksid vajalikud ettevõtja elujõulisuse tagamiseks. Nimetatud teatisest nähtub vastupidi, et komisjonil tuleb ka püüda konkurentsi kahjustamist piirata ja jälgida, et valitsus hoiduks sekkumast äriühingu juhtimisse muudel kui tema omandiõigustest tulenevatel põhjustel ja et abi kasutataks üksnes ümberkorralduskava eesmärgil ning et see ei oleks ebaproportsionaalne vajadustega.

(vt punktid 405–408)

10.    Kuigi riigiabi valdkonnas ei ole välistatud, et komisjon võib võrrelda abisaajast ettevõtja ümberkorraldusmeetmeid teiste sama majandusvaldkonna ettevõtjate võetud meetmetega, peab ettevõtja ümberkorraldamine siiski vastama selle sisemistele probleemidele, ja teiste ettevõtjate kogemused võivad erinevates majanduslikes ja poliitilistes kontekstides ning erinevates ajavahemikes olla asjakohatud.

(vt punkt 478)