Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank van koophandel te Brussel (Belgia) 28. aprillil 2011 - Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Komisjon versus Otis NV jt
(kohtuasi C-199/11)
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Rechtbank van koophandel te Brussel
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Komisjon
Kostjad: Otis NV
Kone Belgium NV
Schindler NV
ThyssenKrupp Liften Ascenseurs NV
General Technic-Otis Sàrl
Kone Luxembourg Sàrl
Schindler Sàrl
ThyssenKrupp Ascenseurs Luxembourg Sàrl
Eelotsuse küsimused
1. a) Asutamislepingu artikkel 282, nüüd artikkel [3]35, näeb ette, et liitu esindab komisjon; - ühelt poolt ELTL artikkel 335 ja teiselt poolt finantsmääruse artiklid 103 ja 104 sätestavad, et iga institutsioon esindab liitu oma haldusliku iseseisvuse alusel oma tegevusalaga seotud küsimustes, mille tagajärjel võib institutsioone - üksi või mitte - kohtusse kaevata; ei ole kahtlust, et kartelli loomise tulemusel töövõtjatele liiga kõrgete hindade maksmine jmt kuulub mõiste "pettus" alla; - Belgia õiguses kehtib lex specialis generalibus derogat põhimõte; - juhul kui viidatud õiguspõhimõte on kohaldatav ka liidu õiguses, siis kas ei oleks pidanud hagide esitamise algatama asjaomased institutsioonid (välja arvatud juhtudel, mil komisjon oli ise hankija)?
b) (Teise võimalusena esitatud küsimus) Kas institutsioonide huvide kaitsmiseks kohtus ei oleks komisjonil pidanud olema vähemalt volitus nende esindamiseks?
2. a) Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõige 1 tagavad igaühele õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele, millest tuleneb põhimõte, et mitte keegi ei või olla kohtunik iseenda kohtuasjas. Kas selle põhimõttega on kooskõlas, et komisjon on esimeses etapis hankija ja kohaldab seoses etteheidetud tegevusega ehk kartelli loomisega, millega rikutakse asutamislepingu artiklit 81 (nüüd artikkel 101), sanktsiooni, olles kõnealuses menetluses teostanud ise uurimise, et seejärel teises etapis valmistada ette kahju hüvitamise menetlust siseriiklikus kohtus ja teha otsus hagi esitamise kohta, kui komisjoni üks ja sama volinik on vastutav mõlema omavahel seotud asja eest, arvestades peale selle ka seda, et siseriiklikule kohtule, kelle poole on pöördutud, on sanktsiooni kohaldamise otsus siduv?
b) (Teise võimalusena esitatud küsimus) Kui vastus teise küsimuse punktile a on jaatav, seega kui esineb vastuolu, siis kuidas saab isik (komisjon ja/või institutsioonid ja/või liit), kellele on õigusvastase teoga (kartelli loomisega) kahju tekitatud, esitada liidu õiguse alusel kahju hüvitamise nõuet, mille puhul on samuti tegemist põhiõigusega?
____________