AstraZeneca AB, AstraZeneca plc 16. septembril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda, laiendatud koosseis) 1. juuli 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-321/05: AstraZeneca AB, AstraZeneca plc versus Euroopa Komisjon

(kohtuasi C-457/10 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: AstraZeneca AB, AstraZeneca plc (esindajad: M. Brealey, QC, Barrister M. Hoskins, QC, Barrister D. Jowell, Solicitor F. Murphy)

Teised menetlusosaline: European Federation of Pharmaceutical Industries and Associations (EFPIA), Euroopa Komisjon

Apellantide nõuded

tühistada Üldkohtu 1. juuli 2010. aasta otsus kohtuasjas T-321/05

tühistada komisjoni 15. juuni 2005. aasta otsus K(2005) 1757 lõplik (juhtum COMP A.37.507/F3 - AstraZeneca);

teise võimalusena, kui Euroopa Kohus seda vajalikuks peab, vähendada trahvi, mis hagejatele vaidlustatud komisjoni otsuse artiklis 2 määrati;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejate väitel on kohtuotsuses rikutud mitmeid õigusnorme. Need rikkumised on kokku võetud järgmiste teemade all:

Asjaomase tooteturu määratlus. Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta toetas otsuses asjaomase tooteturu kohta sisalduvaid komisjoni järeldusi, et ajavahemikul 1993-2000 koosnes asjaomane tooteturg üksnes prootonpumba inhibiitoritest (edaspidi "PPI"). Apellatsioonkaebuse toetuseks esitatakse kaks väidet.

Esimesel väitel on kaks põhiosa. Esiteks tegi Üldkohus vea, kui ei viinud läbi tõendite esialgset hindamist, tehes seetõttu järelduse asjaomase tooteturu kohta aastal 1993, võttes aluseks PPI-de ja H2 antagonistide konkurentsiolukorra aastal 2000. Teiseks tegi Üldkohus vea, jättes tähelepanuta asjaolu, et PPI-de kasutamise järk-järguline sagenemine, kuna arstide poolt retseptide väljakirjutamisele on iseloomulik teatav "inerts", ei olnud turu määratlemisel asjakohane.

Teine väide puudutab seda, et küsimus üldisest ravikulust H2 antagonistidega võrreldes PPI-dega on omane igasugusele kavandatavale hinnaerinevustele tuginemisele turu määratlemisel ning Üldkohus tegi vea, kui jättis üldise ravikulu arvesse võtmata.

Esimene turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, seoses täiendava kaitse tunnistustega. Esimest rikkumist puudutavad väited jagunevad peamiselt kahte ossa- Esiteks rikkus Üldkohus oma õigusnormi, hinnates toodete omaduste konkurentsi. Üldkohus eksis, hinnates seda, kas hageja esitused patendiametile olid objektiivselt eksitavad, kui ta jättis asjakohatuse tõttu kõrvale hageja seisukoha põhjendatavuse ja bona fide tema SPC-ga seotud seaduslike õiguste osas. Läbipaistvuse puudumisest ei piisa järeldamaks, et õigusnormi on rikutud; selleks peaks olema tahtliku pettuse või eksitamise eeldus. Teiseks rikkus Üldkohus õigusnormi, hinnates konkurentsi piiravat käitumist. Üldkohus eksis, järeldades, et pelgalt see, et esitati taotlus intellektuaalomandi õiguste saamiseks, mis võib hakata kehtima u 5-6 aasta pärast, kujutas endast tegevust, mida võib pidada konkurentsi piiravaks, olenemata sellest, kas see õigus lõpuks antakse ja/või jõustatakse. See on nii, kuna tegevus on väidetavalt mõjutatavast turust liiga lahusseisev või kauge.

Teine turgu valitseva seisundi kuritarvitamine: müügilubade tühistamine. Teist rikkumist puudutavad väited jagunevad peamiselt kahte ossa. Esiteks rikkus Üldkohus õigusnormi, hinnates toote omaduste konkurentsi. Üldkohus eksis, leides, et ühenduse õiguse alusel piiranguteta õiguse teostamine on paremuse pärast võistlemises kaotamine.

Teiseks rikkus Üldkohus õigusnormi, hinnates konkurentsi piiravat tegevust. Üldkohus eksis, leides, et ühenduse õiguse alusel seadusliku õiguse teostamine piirab konkurentsi. Teise võimalusena, kui Euroopa Kohus leiab, et ühenduse õigusest tuleneva õiguse teostamine võib põhimõtteliselt viia rikkumiseni, siis peab rikkumise järeldamiseks olema midagi enamat kui pelgalt kalduvus konkurentsi kahjustada. Hagejad väidavad, et komisjonilt peaks paluma tõendada, et õiguspäraselt omandatud õiguse teostamine võib igasuguse tegeliku konkurentsi lõpetada. See oleks sarnane tingimustele juhtudel, mis käsitlevad sundlitsentsimist, mida teine rikkumine konkreetselt puudutab.

Trahvid. Üldkohus kohaldas vääralt määruse 17¹ artikli 15 lõiget 2, kui ta jättis vastu väitmata sellele, kuidas komisjon trahvi arvutas, ning jättis nõuetekohaselt arvesse võtmata väidetavate rikkumiste uudsust, igasuguste materiaalsete tagajärgede puudumist konkurentsile, ning muid leevendavaid asjaolusid.

____________

¹ - EMÜ nõukogu määrus nr 17: esimene määrus EMÜ asutamislepingu artiklite 85 ja 86 rakendamise kohta (EÜT 1962, 13, lk 204; ELT eriväljaanne 08/01, lk 3).