EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)
12. veebruar 2015(*)
Eelotsusetaotlus – Narkootikumide lähteained – Liikmesriikidevahelise kauplemise järelevalve – Määrus (EÜ) nr 273/2004 – Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelise kauplemise järelevalve – Määrus (EÜ) nr 111/2005 – Mõiste „nimekirjas loetletud lähteaine” – Lähteaine „alfa‑fenüülatsetoatsetonitriil” (APAAN) – Nimekirjas loetletud lähteaine „1‑fenüül‑2‑propanoon” (BMK)”
Kohtuasjas C‑369/13,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Rechtbank Oost-Brabant ’s‑Hertogenbosch’i (Madalmaad) 21. juuni 2013. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 1. juulil 2013, kriminaalmenetlustes, milles süüdistatavateks on
N. F. Gielen,
M. M. J. Geerings,
F. A. C. Pruijmboom,
A. A. Pruijmboom,
EUROOPA KOHUS (viies koda),
koosseisus: koja president T. von Danwitz, kohtunikud C. Vajda, A. Rosas, E. Juhász ja D. Šváby (ettekandja),
kohtujurist: M. Szpunar,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Madalmaade valitsus, esindajad: M. K. Bulterman ja B. Koopman,
– Hispaania valitsus, esindaja: L. Banciella Rodríguez‑Miñón,
– Euroopa Komisjon, esindajad: J.‑F. Brakeland ja K. Talabér-Ritz,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta (ELT L 47, lk 1; ELT eriväljaanne 15/08, lk 46) artikli 2 punkte a, b, d ja f ning nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad (ELT 2005, L 22, lk 1), artikli 2 punkte a ja f.
2 See taotlus esitati kriminaalmenetlustes, mis algatati N. F. Gieleni, M. M. J. Geeringsi, F. A. C. Pruijmboomi ja A. A. Pruijmboomi suhtes, keda süüdistati lähteaine „alfa‑fenüülatsetoatsetonitriil” (edaspidi „APAAN”) importimises Euroopa tolliterritooriumile ja/või sealt eksportimises, omamata selleks nõutud luba, ja teise võimalusena selles, et nad valdasid ja viisid turule selle sama lähteaine, ikka selleks luba omamata.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Et hoida ära narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks sageli kasutatavate ainete kõrvaletoimetamist, on liidu seadusandja võtnud järelevalve‑ ja kontrollimeetmed, mis ühendusesisese mõõtme omandavad määrusena nr 273/2004 ja ühendusevälise mõõtme määrusena nr 111/2005.
Määrus nr 273/2004
4 Määruse nr 273/2004 põhjendustes 13 ja 17 on märgitud:
„(13) Märkimisväärne hulk muid aineid, millest paljudega kaubeldakse legaalselt ja suurtes kogustes, on kindlaks tehtud kui sünteetiliste narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku valmistamise lähteained. Sama range kontrolli kehtestamine nende ainete üle, kui on kehtestatud I lisas loetletud ainete üle koos tegevuslubade ja tehingute dokumenteerimisega, kujutaks endast mittevajalikku takistust kaubandusele. Seetõttu tuleks ühenduse tasandil sisse seada paindlikum mehhanism, mille kohaselt liikmesriikide pädevaid ametiasutusi sellistest tehingutest teavitatakse.
[…]
(17) Kuna käesoleva määruse eesmärgid, nimelt narkootikumide lähteainetega teostatava kauplemise ühtlustatud jälgimine ning sünteetiliste narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate lähteainete leviku vältimine, ei ole liikmesriikidele piisavas ulatuses saavutatavad, vaid on paremini saavutatavad ühenduse tasandil, kuna selline kauplemine on rahvusvaheline ja kiiresti muutuv, siis võib ühendus võtta meetmeid, kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, nii nagu see on sätestatud asutamislepingu artiklis 5. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, nii nagu see on sätestatud samas artiklis, ei lähe käesolev määrus kaugemale ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikest meetmetest.”
5 Sama määruse artikli 2 punktid a, b, d ja f sätestavad:
„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) nimekirjas loetletud lähteaine – kõik I lisas loetletud ained, sealhulgas selliseid aineid sisaldavad segud ja loodussaadused. Mõiste ei hõlma ravimeid nii, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivis 2001/83/EÜ [inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate] ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, lk 67; ELT eriväljaanne 13/27, lk 69)], ravimpreparaate, segusid, loodussaadusi ja muid preparaate, mille koostises esinevad nimekirjas loetletud lähteained sellisel viisil, et neid ei ole võimalik lihtsalt kasutada või käepäraste vahenditega või majanduslikult tasuval viisil ekstraheerida;
b) nimekirjas loetlemata lähteaine – kõik ained, mis on küll I lisas loetlemata, kuid mille kohta on teada, et seda on kasutatud narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks;
[…]
d) ettevõtja – iga füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb nimekirja kantud lähteainete turuleviimisega;
[…]
f) eriluba – teatud tüüpi ettevõtjale antud luba;
[…]”.
6 Nimetatud määruse artikli 3 lõige 2 sätestab, et „[p]ädevad asutused peavad ettevõtjatele väljastama loa, enne kui viimased võivad I lisa 1. kategooriasse kuuluvaid lähteaineid omada või turule viia”.
7 Sama määruse artikkel 9 sätestab:
„1. Soodustamaks koostööd pädevate organite, ettevõtjate ja keemiatööstuse vahel, eriti nimekirjaväliste lähteainete osas, koostab komisjon vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusele suunised keemiatööstuse abistamiseks ja uuendab neid.
2. Suunised sisaldavad eelkõige:
a) teavet selle kohta, kuidas ära tunda kahtlasi tehinguid ja neist teatada;
b) regulaarselt uuendatavat nimekirjaväliste lähteainete nimekirja, mis võimaldab tööstusel vabatahtlikult selliste ainetega toimuvat kauplemist jälgida;
c) muud teavet, mille andmist võidakse kasulikuks pidada.
[…]”.
8 Määruse nr 273/2004 I lisa sisaldab nimekirja „nimekirja kantud lähteainetest” määruse nr 273/2004 artikli 2 punkti a tähenduses, mille hulgas on 1. kategoorias ära nimetatud ka „1‑fenüül‑2‑propanoon” (edaspidi „BMK”). APAAN‑i seevastu seal ei esine.
Määrus nr 111/2005
9 Määruse nr 111/2005 artikli 2 punktis a määratletud mõiste „nimekirjas loetletud aine” on sisuliselt identne määruse nr 273/2004 artikli 2 punktis a toodud mõistega. Määruse nr 111/2005 lisa, millele viitab sama määruse artikli 2 punkt a, on samuti sisuliselt identne määruse nr 273/2004 I lisaga.
10 Määruse nr 111/2005 artikli 2 punktis f toodud määratluse kohaselt on „käitaja” „füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb nimekirjas loetletud ainete impordi, ekspordi või nendega seotud vahendustegevusega, sealhulgas isikud, kes esitavad füüsilisest isikust ettevõtjana oma põhi- või kõrvaltegevuse raames klientide eest tollideklaratsioone”.
11 Selle määruse artikli 6 lõige 1 näeb ette:
„Ühenduses asuvad või elavad käitajad (v.a tolliagendid ja transportijad), kes on seotud lisa 1. kategooriasse kuuluvate ainete impordi, ekspordi või vahendustegevusega ja tegutsevad ainult neile ette nähtud ülesannete piires, peavad omama tegevusluba. Tegevusloa annab välja selle liikmesriigi pädev asutus, kus on käitaja asu‑ või elukoht.
[…]”.
12 Määruse artiklis 10 on sätestatud:
„1. Liikmesriikide pädevate asutuste, ühenduses asuvate või elavate käitajate ja keemiatööstuse vahelise koostöö hõlbustamiseks koostab komisjon koostöös liikmesriikidega eelkõige nimekirjas loetlemata ainete kohta suunised ja ajakohastab neid.
2. Nimetatud suunistes nähakse eelkõige ette:
a) teave kahtlaste tehingute tuvastamise ja nendest teatamise kohta;
b) nimekirjas loetlemata ainete korrapäraselt ajakohastatud nimekiri, et võimaldada tööstusel vabatahtlikult jälgida selliste ainetega kauplemist.
[…]”.
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrustega (EL) nr 1258/2013 (ELT L 330, lk 21) ja (EL) nr 1259/2013 (ELT L 330, lk 30) muudeti vastavalt määruseid nr 273/2004 ja nr 111/2005. Lisaks mõiste „nimekirjas loetletud lähteaine” (nende kahe määruse tähenduses) määratluses tehtud muudatustele lisati APAAN määruse nr 273/2004 I lisasse ja määruse nr 111/2005 lisasse kantud „nimekirjas loetletud lähteainete” nimekirja. Igal juhul, kuna määrused nr 1258/2013 ja nr 1259/2013 hakkasid kehtima alles 30. detsembril 2013, ei ole need põhikohtuasjade asjaoludele kohaldatavad.
Madalmaade õigus
14 Määrused nr 273/2004 ja nr 111/2005 rakendati Wet Voorkoming Misbruik Chemicaliën’iga (kemikaalide väärkasutuse takistamise seadus, edaspidi „WVMC”).
15 WVMC artikli 2 punkt a näeb ette:
„Keelatud on tegutseda, rikkudes tingimusi, mille aluseks on või mis tulenevad järgmistest sätetest:
a. määruse nr 273/2004 artikli 3 lõiked 2 ja 3 ja artikkel 8 ning määruse nr 111/2005 artikli 6 lõige 1, artikli 8 lõige 1, artikkel 9, artikli 12 lõige 1 ja artikkel 20 […]”.
16 Selle sätte tahtlik rikkumine kujutab endast majanduskuritegu, mille eest karistatakse kuni kuueaastase vangistusega.
Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused
17 WVMC artikli 2 alusel esitati N. F. Gielenile, M. M. J. Geeringsile, F. A. C. Pruijmboomile ja A. A. Pruijmboomile süüdistus selles, et nad importisid Euroopa tolliterritooriumile ja/või eksportisid sealt APAAN‑i, mis on aine, mida Madalmaade ametiasutused käsitavad määruse nr 111/2005 lisa 1. kategoorias nimetatud „nimekirjas loetletud lähteainena”. Teise võimalusena ja samal õiguslikul alusel süüdistatakse neid ka selles, et selleks luba omamata valdasid nad ja viisid turule selle sama lähteaine, mida käsitatakse määruse nr 273/2004 I lisa 1. kategooria alla kuuluvana.
18 Openbaar Ministerie (prokuratuur) nõudis 2. jaanuaril 2013, et süüdistatavad, kelle suhtes on hetkel „eelvangistuse kohaldamine peatatud”, ilmuksid eelotsusetaotluse esitanud kohtusse.
19 Selle menetluse käigus tuvastas Rechtbank Oost‑Brabant ’s‑Hertogenbosch, et APAAN‑i ei ole sõnaselgelt nimetatud määruse nr 273/2001 I lisa 1. kategooria all ning määruse nr 111/2005 lisas ära toodud „nimekirjas loetletud lähteainete” nimekirjas. Sellest tulenevalt – ja eeskätt seaduslikkuse põhimõtet kohaldades – ei peaks selle lähteainega seotud tegevus andma alust süüdistuseks WVMC artikli 2 punkti a alusel.
20 Sellegipoolest – ja vaatamata vastupidisele kohtupraktikale – ei välista see kohus, et see lähteaine võib siiski kujutada endast „nimekirjas loetletud lähteainet” nii määruse nr 273/2004 kui ka määruse nr 111/2005 artikli 2 punkti a tähenduses, võttes arvesse ühelt poolt asjaolu, et APAAN‑i saab lihtsalt muundada BMK‑ks – nende määruste asjaomaste lisade 1. kategooria alla kuuluvaks nimekirjas loetletud lähteaineks –, ja teiselt poolt seda, et sellest muundamisest võib tuleneda märkimisväärne rahaline kasu.
21 Eeldusel, et APAAN tuleb klassifitseerida „nimekirjas loetletud lähteaineks” nimetatud määruste artikli 2 punkti a tähenduses, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada ka seda, milline on määruse nr 273/2004 artikli 2 punktis d ja määruse nr 111/2005 artikli 2 punktis f määratletud mõiste „ettevõtja” ulatus.
22 Neil asjaoludel otsustas Rechtbank Oost‑Brabant ’s‑Hertogenbosch menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. a) Kas kemikaali [APAAN] saab võrdsustada [BMK‑ga]? Rechtbank soovib eelkõige teada, kas hollandikeelset sõna „bevatten” [„sisaldama”], ingliskeelset sõna „containing” ja prantsuskeelset sõna „contenant” tuleb tõlgendada nii, et aine BMK kui selline peab juba APAAN‑is olemas olema?
b) Kui vastus küsimusele 1a on eitav:
Kas APAAN‑i tuleb lugeda „stoffen [...], die zodanig zijn vermengd dat genoemde stoffen niet gemakkelijk of met economisch rendabele middelen kunnen worden gebruikt of geëxtraheerd” [„aineks”, mida „ei ole võimalik lihtsalt kasutada või käepäraste vahenditega või majanduslikult tasuval viisil ekstraheerida”], st vastavalt „substance that is compounded in such a way that it cannot be easily used or extracted by readily applicable or economically viable means” ja „une autre préparation contenant un au plus de substances classifiées qui sont composées de manière telle que ces substances ne peuvent pas être facilement utilisées, ni extraites par des moyens aisés à mettre en œuvre ou économiquement viables”? Vastavalt 3. lisas sisalduvatele politsei andmetele näib tegemist olevat suhteliselt vähe keerulise, tõenäoliselt isegi lihtsa muundamismenetlusega.
c) Kas küsimusele 1b vastamisel, eelkõige seoses väljendiga „economische rendabele middelen [„majanduslikult tasuval viisil”]/economically viable means/économiquement viable”, on tähtis, et APAAN‑i muundamisel BMK‑ks – kui see toimub illegaalselt – teenitakse (saab teenida) ilmselt väga palju raha, kui APAAN töödeldakse edukalt ümber BMK‑ks ja/või amfetamiiniks ja/või APAAN‑ist saadud BMK viiakse (illegaalselt) turule?
2. Mõiste „ettevõtja” määratlus on sätestatud määruse nr 273/2004 artikli 2 punktis d ja määruse nr 111/2005 artikli 2 punktis f. Järgmisele küsimusele vastamisel palutakse [Euroopa Kohtul] lähtuda sellest, et tegemist on nimekirjas loetletud lähteainega määruste artikli 2 punkti a tähenduses või sellega võrdsustatud ainega määruste I lisa „Artikli 2 punktis a nimetatud nimekirjas loetletud lähteained” tähenduses.
Kas mõiste „ettevõtja” all tuleb mõista ka füüsilist isikut, kes üksinda või koos teis(t)e juriidilis(t)e või füüsilis(t)e isiku(te)ga valdab (tahtlikult) ilma loata „nimekirjas loetletud lähteainet”, ilma et esineks muid kahtlustusi?”
23 Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitas oma taotluse asja lahendamiseks kiirendatud menetluses vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 105.
24 See taotlus jäeti aga kiireloomulisuse puudumise tõttu rahuldamata Euroopa Kohtu presidendi määrusega Gielen jt (C‑369/13, EU:C:2013:708).
Eelotsuse küsimuste analüüs
Esimene küsimus
25 Oma esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruste nr 273/2004 ja nr 111/2005 artikli 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et nende sätete tähenduses „nimekirjas loetletud lähteaineks” ei kvalifitseerita niisugust lähteainet nagu APAAN, mis ei ole kirjas määruse nr 273/2004 I lisas või määruse nr 111/2005 lisas, kuid mida saab nende määruste tähenduses käepäraste vahenditega või majanduslikult tasuval viisil muundada nimetatud lisades loetletud lähteaineks.
26 Esmalt tuleb meelde tuletada, et määruste nr 273/2004 ja nr 111/2005 artikli 2 punktis a toodud määratluse kohaselt on „nimekirjas loetletud lähteained” kõik nende määruste asjaomastes lisades loetletud ained, sealhulgas selliseid aineid sisaldavad segud ja loodussaadused, välja arvatud ravimid nii, nagu need on määratletud direktiivis 2001/83, ravimpreparaadid, segud, loodussaadused ja muud preparaadid, mille koostises esinevad nimekirjas loetletud lähteained sellisel viisil, et neid ei ole võimalik lihtsalt kasutada või käepäraste vahenditega või majanduslikult tasuval viisil ekstraheerida.
27 Nende sätete sõnastusest ilmneb, et määruste nr 273/2004 ja nr 111/2005 asjaomastes lisades nimetatud lähteainete nimekiri on ammendav, ja järelikult võib üksnes neid aineid, mida on sõnaselgelt nimetatud viidatud lisades toodud nimekirjas, kvalifitseerida „nimekirjas loetletud lähteaineteks” nende määruste tähenduses, ning selliselt kvalifitseerimine on välistatud kõigi nimekirjas loetletud lähteainetega võrdsustatud ainete puhul.
28 Sellist ranget tõlgendust toetab ühelt poolt asjaolu, et määrused nr 273/2004 ja nr 111/2005 ei sisalda ühtki viidet tõendamaks, et liidu seadusandja soovis kehtestada sellist võrdustatud aine mõistet, ja teiselt poolt määruse nr 273/2004 põhjendus 13, milles liidu seadusandja rõhutab, et kõigi sünteetiliste narkootikumide ja psühhotroopsete ainete valmistamise lähteainete üle sama range kontrolli kehtestamine, kui on kehtestatud määruse nr 273/2004 I lisas loetletud ainete üle, kujutaks endast mittevajalikku takistust kaubandusele.
29 Samuti tuleneb „nimekirjas loetletud lähteaine” definitsioonis kasutatud mõiste „sisaldavad” tavatähendusest, et kui tegemist on ravimpreparaatide, segude, loodussaaduste ja muude preparaatidega, siis nõuab niisuguste toodete „nimekirjas loetletud lähteaineteks” klassifitseerimine seda, et nimetatud määruste asjaomastes lisades nimetatud lähteaine kui selline sisalduks neis toodetes, ehk et see lähteaine oleks nende koostisosade hulgas.
30 Käesoleval juhul on selge ühelt poolt, et APAAN‑i ei ole nimetatud määruste nr 273/2004 ja nr 111/2005 artikli 2 punkti a tähenduses nimekirjas loetletud lähteainete nimekirjas; need lähteained on loetletud nende määruste asjaomastes lisades (põhikohtuasjadele kohaldatavas redaktsioonis), ja teiselt poolt, et BMK kui selline puudub APAAN‑i koostisest.
31 Selles viimases osas tuleneb eelotsusetaotlusest, mida selle kohta kinnitavad ka kõigi käesolevas menetluses seisukohti esitanud huvitatud isikute seisukohad, et BMK tootmine APAAN‑ist toimub mitte ekstraheerimise, vaid APAAN‑i hüdrolüüsi teel, mis tähendab viimase muundamist.
32 Kuid nagu tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktist 29, ei saa määruste nr 273/2004 ja nr 111/2005 artikli 2 punkti a tähenduses „nimekirjas loetletud lähteaineks” kvalifitseerida toodet, mis ei sisalda määruse nr 273/2004 I lisas ja määruse nr 111/2005 lisas nimetatud lähteainet kui sellist, kuid millest lähtuvalt saadakse muundamise teel niisugust lähteainet.
33 Järelikult, kuna määruste nr 273/2004 ja nr 111/2005 asjaomastes lisades APAAN‑i sõnaselgelt ei nimetata, siis ei saa seda lähteainet kvalifitseerida „nimekirjas loetletud lähteaineks” nende määruste artikli 2 punkti a tähenduses, või niisuguse lähteainega võrdsustatud aineks.
34 Selles osas, ja võttes arvesse BMK kui sellise puudumist APAAN‑i koostises, ei ole tähtsust eelotsusetaotluse esitanud kohtu viidatud asjaolul, et APAAN‑i muundamine BMK‑ks on vähe keeruline ja majanduslikult tasuv.
35 Seda järeldust ei sea kahtluse alla määrustega nr 273/2004 ja nr 111/2005 taotletud eesmärk, nagu see ilmneb esimese määruse põhjendusest 13, ega ka asjaolu, et narkootikumidega kauplemine on kiiresti muutuv, millele viidatakse sama määruse põhjenduses 17, nagu seda väidab Madalmaade Kuningriik.
36 Kuigi nende määruste eesmärk on tõepoolest võidelda narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate ainete kõrvaletoimetamisega, kehtestades nende lähteainetega kauplemise jälgimise süsteemi, millega kaasnevad tõhusad, proportsionaalsed ja veenvad sanktsioonid, on siiski selge, et nimetatud määruste repressiivne eesmärk ei saa mõjutada ei mõiste „nimekirjas loetletud lähteaine” määratlust ega ka asjaomase lähteaine võimalikku kvalifitseerimist nimekirjas loetletud lähteaineks selle määratluse alusel (vt analoogia alusel kohtuotsus D. ja G., C‑358/13 ja C‑181/14, EU:C:2014:2060, punkt 49).
37 Eelöeldu kehtib seda enam, et liidu seadusandja on määruse nr 273/2004 artiklis 9 ja määruse nr 111/2005 artiklis 10 ette näinud liikmesriikide, ettevõtjate ja keemiatööstuse vahelise koostöö mehhanismi, et kontrollida „nimekirjas loetlemata lähteainete” – mis on nende määruste artikli 2 punktis b määratletud kui kõik ained, mis on küll asjaomases lisas loetlemata, kuid mille kohta on teada, et neid on kasutatud narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks – ringlust.
38 Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruste nr 273/2004 ja nr 111/2005 artikli 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et nende sätete tähenduses „nimekirjas loetletud lähteaineks” ei kvalifitseerita niisugust lähteainet nagu APAAN, mida ei ole nimetatud määruse nr 273/2004 I lisas või määruse nr 111/2005 lisas, isegi kui seda saab nende määruste tähenduses käepäraste vahenditega või majanduslikult tasuval viisil lihtsalt muundada nimetatud lisades loetletud lähteaineks.
Teine küsimus
39 Esimesele küsimusele antud vastust arvestades ei ole teisele küsimusele vaja vastata.
Kohtukulud
40 Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta artikli 2 punkti a ja nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad, artikli 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et nende sätete tähenduses „nimekirjas loetletud lähteaineks” ei kvalifitseerita niisugust lähteainet nagu APAAN, mida ei ole nimetatud määruse nr 273/2004 I lisas või määruse nr 111/2005 lisas, isegi kui seda saab nende määruste tähenduses käepäraste vahenditega või majanduslikult tasuval viisil lihtsalt muundada nimetatud lisades loetletud lähteaineks.
Allkirjad