Zweckverband Tierkörperbeseitigung in Rheinland-Pfalz, im Saarland, im Rheingau-Taunus-Kreis und im Landkreis Limburg-Weilburg i. L. 25. septembril 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 16. juuli 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-309/12: Zweckverband Tierkörperbeseitigung in Rheinland-Pfalz, im Saarland, im Rheingau-Taunus-Kreis und im Landkreis Limburg-Weilburg versus Euroopa Komisjon
(kohtuasi C-447/14 P)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: Zweckverband Tierkörperbeseitigung in Rheinland-Pfalz, im Saarland, im Rheingau-Taunus-Kreis und im Landkreis Limburg-Weilburg i. L. (esindaja: advokaat A. Kerkmann)
Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Saria Bio-Industries AG & Co. KG, SecAnim GmbH, Knochen-und Fett-Union GmbH (KFU)
Apellantide nõuded
Apellant palub Üldkohtul:
tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu otsus kohtuasjas T-309/12: Zweckverband Tierkörperbeseitigung vs. komisjon1 ning juhul, kui Euroopa Kohus on seisukohal, et tal on kogu vajalik teave asjas lõpliku otsuse tegemiseks, tühistada komisjoni 25. aprilli 2012. aasta otsus meetme SA.25051 (C-19/2010) (ex NN 23/2010) kohta, mille Saksamaa võimaldas loomsete jäätmete hävitamisega tegelevale sihtasutusele Zweckverband Tierkörperbeseitigung in Rheinland-Pfalz, im Saarland, im Rheingau-Taunus-Kreis und im Landkreis Limburg-Weilburg (teatavaks tehtud numbri all K(2012) 2557 lõplik), ning mõista komisjonilt välja kõik apellatsioonimenetluse ja Üldkohtus toimunud menetluse kulud;
teise võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtule ning jätta kohtukulude üle otsustamine hilisemaks.
Väited ja peamised argumendid
Apellant tugineb apellatsioonkaebuses sisuliselt järgmistele väidetele.
Üldkohus kvalifitseeris apellandi liikmete maksed episootia puhuks ettenähtud reservi rahastamiseks ebaõigesti riigiabiks, lähtudes sellest, et apellant on oma tegevuses episootia puhuks vastava varustuse kasutusvalmis hoidmisel vastaval territooriumil ettevõtja ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Üldkohus leidis küll õigesti, et avaliku võimu teostamisega seotud tegevus ei ole majandustegevus, mis annaks aluse kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu konkurentsisätteid. Samuti selgitas Üldkohus õigesti, et apellandi iga tegevust tuleb eraldi uurida sellest aspektist, kas tegemist võib olla avaliku võimu teostamisega. Samas jõudis Üldkohus ebaõigesti järeldusele, et episootia puhuks vastava varustuse kasutusvalmis hoidmine ei ole avaliku võimu teostamine, vaid majandustegevus, mistõttu on apellandi puhul kokkuvõttes tegemist ettevõtjaga.
Lisaks rikkus Üldkohus kohtuotsuste põhjendamise kohustust, kui ta tuvastas, et apellandil ei tekkinud reservi kasutusvalmis hoidmisel netokulusid. Ühtlasi jättis Üldkohus uurimata apellandi esitatud tõendid selle kohta, et majandustegevuse ristsubsideerimine nende maksete läbi oli välistatud.
Vastupidi Üldkohtu seisukohale on episootia puhuks vastava varustuse kasutusvalmis hoidmisel, sealhulgas selle korraldamise ja rahastamise puhul apellandi poolt, tegemist üldist majandushuvi pakkuva teenusega. Selles osas on vaidlustatud kohtuotsuses rikutud ELTL artikli 106 lõiget 2 ja artikli 107 lõiget 1.
Lisaks rikkus Üldkohus ELTL artikli 107 lõiget 1, kui ta leidis, et apellant sai eelise, sest Euroopa Kohtu otsuses Altmark2 toodud kriteeriumid ei olnud täidetud, ja maksed, mida kasutati tervendamiseks, kujutavad endast riigiabi.
Ka rikkus Üldkohus ELTL artikli 106 lõiget 2, kui ta leidis, et apellant ei saanud väita, et ELTL artikli 106 lõiget 2 on rikutud, ilma seejuures üldist majandushuvi pakkuvate teenuste komisjoni raamistikku vaidlustamata.
____________1 ECLI:EU:T:2014:676
2 Kohtuotsus Altmark, C-280/00, ECLI :EU :C :2003 :415.