Language of document : ECLI:EU:C:2002:651

EUROOPA KOHTU OTSUS (täiskogu)

12. november 2002(*)

Õigusaktide ühtlustamine – Kaubamärgid – Direktiiv 89/104/EMÜ – Artikli 5 lõike 1 punkt a – Kaubamärgi omaniku ainuõiguse ulatus

Kohtuasjas C-206/01,

mille ese on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel High Court of Justice (England & Wales), Chancery Divisioni (Ühendkuningriik) esitatud taotlus nimetatud kohtus pooleliolevas menetluses järgmiste poolte vahel:

Arsenal Football Club plc

ja

Matthew Reed,

eelotsuse tegemiseks nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) artikli 5 lõike 1 punkti a tõlgendamise kohta,

EUROOPA KOHUS,

koosseisus: president G. C. Rodríguez Iglesias, kodade esimehed J. P. Puissochet, M. Wathelet ja C. W. A. Timmermans (ettekandja) ning kohtunikud C. Gulmann, D. A. O. Edward, P. Jann, V. Skouris, F. Macken, N. Colneric ja S. von Bahr,

kohtujurist: D. Ruiz Jarabo Colomer,

kohtusekretär: vanemametnik L. Hewlett,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–        Arsenal Football Club plc, esindajad: S. Thorley, QC, ja barrister T. Mitcheson, keda volitas Lawrence Jones, solicitors,

–        M. Reed, esindaja: barrister A. Roughton, keda volitas Stunt & Son, solicitors,

–        Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: N. B. Rasmussen,

–        EFTA järelevalveamet, esindaja: P. Dyrberg,

arvestades kohtuistungi ettekannet,

olles 14. mai 2002. aasta kohtuistungil ära kuulanud Arsenal Football Club plc (esindajad: S. Thorley ja T. Mitcheson), Matthew Reedi (esindajad A. Roughton ja barrister S. Malynicz) ja komisjoni (esindajad: N. B. Rasmussen ja M. Shotter) suulised märkused,

olles 13. juuni 2002. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1        High Court of Justice (England & Wales), Chancery Division esitas 4. mai 2001. aasta määrusega, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse sama aasta 18. mail, EÜ artikli 234 alusel kaks eelotsuse küsimust nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92; edaspidi „direktiiv”) artikli 5 lõike 1 punkti a tõlgendamise kohta.

2        Küsimused esitati Arsenal Football Club plc (edaspidi „Arsenal FC”) ja Matthew Reedi vahelises kohtuvaidluses selle üle, et viimane müüs ja pakkus müügiks salle, millel oli suurte tähtedega sõna „Arsenal”, mis on tähis, mille Arsenal FC on kaubamärgina registreerinud muu hulgas selliste kaupade jaoks.

 Õiguslik raamistik

 Ühenduse õigus

3        Direktiivi põhjenduses 1 tõdetakse, et liikmesriikide õigusaktid, mis käsitlevad kaubamärke, sisaldavad erinevusi, mis võivad takistada kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust ning moonutada konkurentsi ühisturul. Seepärast on selle põhjenduse kohaselt vaja siseturu rajamist ja toimimist silmas pidades liikmesriikide õigusaktid ühtlustada. Direktiivi põhjenduses 3 on täpsustatud, et hetkel tundub, et ei ole vaja võtta ette liikmesriikide kaubamärke käsitlevate õigusaktide täiemahulist ühtlustamist.

4        Direktiivi põhjenduse 10 kohaselt:

„[on] registreeritud kaubamärgi eesmärk […] eelkõige tagada kaubamärk kui päritolutähis ning sellega antav kaitse on absoluutne, kui [kauba]märk ja tähis ning kaubad või teenused on identsed […]” [Tsitaati on parandatud Euroopa Kohtus, kuna direktiivi eestikeelne tõlge on ebatäpne.]

5        Direktiivi artikli 5 lõige 1 sätestab:

„Registreeritud kaubamärk annab omanikule […] ainuõiguse [kaubamärgile]. Omanikul on õigus [keelata] kõi[gil] kolmanda[tel] isiku[tel] kasuta[da] kaubandustegevuse käigus ilma tema loata:

a)      kõiki kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud;

b)      kõiki tähiseid, mille identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ja tähisega kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et [avalikkus] võib need omavahel segi ajada [, sealhulgas neid omavahel seostada].”

6        Direktiivi artikli 5 lõike 3 punktid a ja b sätestavad:

„Lõigete 1 ja 2 alusel võib muu hulgas keelata järgmised toimingud:

a)      tähise kandmine kaupadele või nende pakendile;

b)      kõnealuse tähisega kaupade pakkumine, turuleviimine või ladustamine nimetatud otstarbel […]”

7        Direktiivi artikli 5 lõike 5 kohaselt:

„Lõigete 1–4 kohaldamine ei mõjuta ühegi liikmesriigi sätteid, mis käsitlevad kaitset tähise kasutamise [eest] muul otstarbel kui kaupade ja teenuste eristamiseks, kui kõnealuse tähise põhjendamatu kasutamine kasutaks ebaõiglaselt ära või kahjustaks kaubamärgi [eristusvõimet] või mainet.”

8        Direktiivi artikli 6 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus:

a)      oma nime ja aadressi;

b)      tähiseid, mis näitavad sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

c)      kaubamärki, kui see on vajalik kauba või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eelkõige juhul, kui tegemist on lisaseadme või varuosaga,

kui kõnealune isik kasutab neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga.”

 Siseriiklikud õigusnormid

9        Ühendkuningriigis reguleerib kaubamärgiõigust Trade Marks Act 1994 (1994. aasta kaubamärgiseadus), millega direktiivi rakendamise eesmärgil asendati Trade Marks Act 1938 (1938. aasta kaubamärgiseadus).

10      Trade Marks Act 1994 artikli 10 lõige 1 sätestab:

„Isik rikub registreeritud kaubamärgist tulenevaid õigusi, kui ta kaubandustegevuse käigus kasutab kaubamärgiga identset tähist kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed nende kaupade või teenustega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud.”

11      Trade Marks Act 1994 artikli 10 lõike 2 punkti b kohaselt:

„Isik rikub registreeritud kaubamärgist tulenevaid õigusi, kui ta kaubandustegevuse käigus kasutab tähist, mille

[…]

b)      sarnasuse tõttu kaubamärgiga ning mille kasutamise tõttu kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed või sarnased kaupade või teenustega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud,

on tõenäoline, et avalikkus võib kaubamärgi ja tähise omavahel segi ajada, sealhulgas seostada tähist kaubamärgiga.”

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

12      Arsenal FC on mainekas Inglismaa esiliiga jalgpalliklubi. Ka hüüdnime Gunners all tuntud klubi on juba väga kaua seostatud kahe embleemiga: vapikujuline embleem (the crest device) ja kahurit kujutav embleem (the canon device).

13      Aastal 1989 registreeris Arsenal FC kaubamärkidena sõnad „Arsenal” ja „Arsenal Gunners” ning vapikujulise embleemi ja kahurit kujutava embleemi kaupade jaoks, mille hulka kuuluvad pealisrõivad, spordirõivad ja jalatsid. Arsenal FC kujundab ja müüb oma tooteid ise või laseb need valmistada ning müüb neid oma volitatud edasimüüjate võrgustiku vahendusel.

14      Kuna viimastel aastatel on Arsenal FC äri- ja reklaamitegevus mainitud kaubamärke kandvate jalgpallimeenete ja fännitoodete müügi valdkonnas hüppeliselt kasvanud ja on olnud märkimisväärselt suure tulu allikaks, on Arsenal FC eesmärk olnud tagada, et ametlikke tooteid, st Arsenal FC jaoks või tema loal valmistatud tooteid on võimalik selgelt ära tunda, ja veenda oma toetajaid ostma ainult selliseid tooteid. Lisaks on Arsenal FC hagide ja kuriteoteadete alusel algatatud mitteametlike toodete müüjate vastu nii tsiviil- kui kriminaalmenetlusi.

15      Matthew Reed on 1970. aastast saadik väljaspool Arsenal FC staadioni territooriumi asuvates mitmetes kioskites müünud jalgpallimeeneid ja fännitooteid, mis peaaegu kõik kannavad Arsenal FC-le viitavaid tähiseid. Äriühingult KT Sports, keda jalgpalliklubi on volitanud müüma oma tooteid selle staadioni ümbruses asuvatele edasimüüjatele, sai ta vaid väga vähe klubi ametlikke tooteid. Aastatel 1991 ja 1995 lasi Arsenal FC Matthew Reedi valduses olevad mitteametlikud tooted konfiskeerida.

16      Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et põhikohtuasjas ei vaielda selle üle, et Matthew Reed müüs ja pakkus müügiks ühes oma kioskitest salle, mis kandsid Arsenal FC-le viitavaid, suurte tähtedega tähiseid, ja et tegemist oli mitteametlike toodetega.

17      Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib lisaks, et kõnealuses kioskis oli suur silt järgmise tekstiga:

„Müüdavatel toodetel olev sõna või logo(d) vaid kaunistab toodet ja ei viita mingile seosele mis tahes muu toote tootja või levitajaga. Üksnes Arsenali ametliku toote silti kandvad tooted on Arsenali ametlikud tooted.”

18      Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib lisaks, et kui Matthew Reedil oli erandjuhul võimalik hankida ametlikke tooteid, eristas ta klientidega suhtlemisel ametlikke tooteid selgelt mitteametlikest toodetest, paigutades ametlikele toodetele sildi „ametlik”. Peale selle müüdi ametlikke tooteid kõrgema hinnaga.

19      Kuna Arsenal FC on seisukohal, et asjaomaste mitteametlike sallide müümise tõttu vastutab Matthew Reed esiteks lepinguvälise kahju tekitamise eest nn passing off rikkumise tõttu, mis eelotsustaotluse esitanud kohtu sõnul on kolmanda isiku selline eksitav käitumine, mille tõttu suur hulk inimesi usub või nad on pandud uskuma, et selle kolmanda isiku poolt müüdavad esemed on hageja kaubad või neid müüakse hageja loal või need on kaubanduslikult hagejaga seotud, ja teiseks kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumise eest, esitas Arsenal FC kõnealuse ettevõtja vastu hagi High Court of Justice (England & Wales), Chancery Divisionile.

20      Põhikohtuasja asjaolude alusel lükkas eelotsusetaotluse esitanud kohus tagasi Arsenal FC nõude, mis tugines lepinguvälisele vastutusele (passing off rikkumise tõttu), sisuliselt sel põhjusel, et Arsenal FC ei suutnud tõendada, et asjaomase avalikkuse seisukohast oli segiajamine tegelikult tõenäoline, ja eelkõige seetõttu, et Arsenal FC ei suutnud tõendada, et asjaomane avalikkus pidas kõiki Matthew Reedi müüdavaid mitteametlikke tooteid Arsenal FC toodeteks või viimase poolt lubatud toodeteks. Sellega seoses märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus eelkõige, et Arsenal FC-le viitavad tähised, mida kannavad Matthew Reedi müüdavad esemed, ei viita mingil viisil nende toodete päritolule.

21      Seoses Arsenal FC väitega, mis puudutas tema kaubamärkidest tulenevate õiguste rikkumist ja põhines Trade Marks Act 1994 artikli 10 lõikel 1 ja lõike 2 punktil b, lükkas eelotsusetaotluse esitanud kohus tagasi Arsenal FC argumendi, et need isikud, kellele kaubamärgina registreeritud tähised olid suunatud, tajusid nende kasutamist Matthew Reedi poolt kaupade päritolule viitamisena (badge of origin) ja seega nende tähiste kaubamärgina kasutamisena (trademark use).

22      Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et avalikkus tajus Matthew Reedi poolt toodetele paigutatud tähiseid toetuse, lojaalsuse või seotuse tunnustena (badge of support, loyalty or affiliation).

23      Neid asjaolusid arvestades leidis eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Arsenal FC esitatud hagi kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumise kohta saab olla edukas vaid siis, kui kaubamärgi omanikule Trade Marks Act 1994 artikliga 10 ja selle seadusega üle võetud direktiiviga antav kaitse välistab tähise kasutamise kolmanda isiku poolt muul viisil kui kaubamärgina, mis eeldab nende õigusaktide laia tõlgendamist.

24      Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et seisukoht, mille kohaselt on keelatud muul viisil kui kaubamärgina kasutamine kolmandate isikute poolt, ei ole järjekindel. Samas aga on vastupidine seisukoht, nimelt see, et sätetes käsitletakse üksnes kaubamärgina kasutamist, problemaatiline tulenevalt direktiivi ja Trade Marks Act 1994 sõnastusest, mis määratlevad rikkumise tähise, mitte kaubamärgi kasutamise kaudu.

25      Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et just sellest sõnastusest tulenevalt otsustas Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division) (Ühendkuningriik) kohtuotsuses Philips Electronics Ltd vs. Remington Consumer Products ([1999] RPC 809), et kaubamärgina registreeritud tähise kasutamine muul viisil kui kaubamärgina võib endast kujutada kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumist. High Court märgib, et õiguse sisu selles küsimuses on jätkuvalt ebaselge.

26      Eelotsusetaotluse esitanud kohus lükkas ka tagasi Matthew Reedi argumendi Arsenal FC kaubamärkide väidetava kehtetuse kohta.

27      Neil asjaoludel otsustas High Court of Justice (England & Wales), Chancery Division menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.      Kas siis, kui kaubamärk on nõuetekohaselt registreeritud ja

a)      kui kolmas isik kasutab kaubandustegevuse käigus selle kaubamärgiga identset tähist ning paigutab selle kaupadele, mis on identsed kaupadega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, ning

b)      kolmas isik ei saa enda kaitseks tugineda […] direktiivi 89/104/EMÜ […] artikli 6 lõikele 1,

võib see kolmas isik enda kaitseks tugineda sellele, et talle etteheidetav kasutamine ei hõlma mingit viidet päritolule (st kaubandustegevuse käigus kaupade seosele kaubamärgi omanikuga)?

2.      Kui vastus on jaatav, siis kas piisavaks seoseks on see, kui sellist kasutamist tajutakse kaubamärgi omanikule osutatava toetuse ja lojaalsuse või temaga seotuse tunnusena?”

 Eelotsuse küsimused

28      Eelotsuse küsimusi tuleb uurida koos.

 Euroopa Kohtule esitatud märkused

29      Arsenal FC väidab, et direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti a alusel võib kaubamärgi omanik keelata kaubamärgiga identse tähise kasutamise ning see säte ei sea kasutamise keelamise õiguse tingimuseks tähise kaubamärgina kasutamist. Kõnealuse sättega antav kaitse hõlmab seega tähise kasutamist kolmanda isiku poolt, isegi kui selline kasutamine ei viita kauba seosele kaubamärgi omanikuga. Seda tõlgendust toetab direktiivi artikli 6 lõige 1, kuna artiklis sätestatud konkreetsed piirangud kaubamärgist tulenevate õiguste kasutamisele osutavad, et selline kasutamine kuulub põhimõtteliselt direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti a kohaldamisalasse ja on lubatud vaid direktiivi artikli 6 lõikes 1 ammendavalt loetletud juhtudel.

30      Teise võimalusena väidab Arsenal FC, et käesoleval juhul tuleb Matthew Reedi poolt Arsenali kaubamärgiga identse tähise kasutamine määratleda kaubamärgina kasutamisena, kuna selline kasutamine viitab kaupade päritolule, ning ei ole oluline, kas sel viisil viidatakse ka kaubamärgi omanikule endale.

31      Matthew Reed väidab, et põhikohtuasjas käsitletav kaubandustegevus ei ole hõlmatud direktiivi artikli 5 lõikega 1, kuna Arsenal FC ei ole tõendanud, et tähist kasutati kaubamärgina, st toodete päritolu tähistamiseks, nagu näeb ette direktiiv ja täpsemalt selle artikkel 5. Kui avalikkus ei taju tähist päritolutähisena, ei kujuta tähise kasutamine endast kaubamärgina kasutamist. Mis puutub direktiivi artiklisse 6, siis miski kõnealuses sättes ei viita sellele, nagu sisalduks selles ammendav loetelu juhtudest, mis ei kujuta endast kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumist.

32      Komisjon väidab, et direktiivi artikli 5 lõikest 1 tulenev kaubamärgi omaniku õigus ei sõltu sellest, et kolmas isik ei kasuta tähist kaubamärgina ja eriti sellest, et kolmas isik ei kasuta seda tähist päritolutähisena, vaid teavitab muid vahendeid kasutades avalikkust sellest, et kaubad ei pärine kaubamärgi omanikult või et kaubamärgi omanik ei ole andnud nõusolekut kaubamärgi kasutamiseks. Kaubamärgi spetsiifiline ülesanne on tagada, et üksnes selle omanik võib kaupadele kaubamärgi kandmise teel anda neile päritolustaatuse. Komisjon rõhutab lisaks, et direktiivi põhjendusest 10 tuleneb, et direktiivi artikli 5 lõike 1 punktis a ette nähtud kaitse on absoluutne.

33      Kohtuistungil lisas komisjon, et juhul kui mõistet „kaubamärgi kasutamine kaubamärgina” peetakse asjakohaseks, viitab see pigem kasutamisele eesmärgiga eristada kaupu, mitte eesmärgiga tähistada nende päritolu. See mõiste hõlmab samuti sellist kasutamist kolmanda isiku poolt, mis mõjutab kaubamärgi omaniku huve, näiteks kaupade mainet. Igal juhul ei välista see, et avalikkus tajub sõnamärgiga identset sõna „Arsenal” kaubamärgi omanikule osutatava toetuse ja lojaalsuse või temaga seotuse tunnusena seda, et asjaomaseid tooteid tajutakse selle tõttu ka kaubamärgi omanikult pärinevatena. Kaubamärgi selline tajumine kinnitab vastupidi, et kaubamärgil on eristusvõime, ja suurendab tõenäosust, et kaupu tajutakse kaubamärgi omanikult pärinevana. Kuigi kaubamärgi kasutamine kaubamärgina on asjakohane kriteerium, peab kaubamärgi omanikul seega olema õigus keelata põhikohtuasjas kõne all olev kaubandustegevus.

34      EFTA järelevalveamet märgib, et selleks, et kaubamärgi omanik saaks tugineda direktiivi artikli 5 lõikele 1, peab kolmas isik kasutama tähist vastavalt kaubamärgi peamisele ja traditsioonilisele ülesandele kaupade ja teenuste eristamiseks, st kasutama kaubamärki kaubamärgina. Kui see tingimus täidetud ei ole, saab kaubamärgi omanik tugineda üksnes direktiivi artikli 5 lõikes 5 viidatud siseriikliku õiguse sätetele.

35      EFTA järelevalveamet leiab, et kaubamärgi kasutamine kaubamärgina direktiivi artikli 5 lõike 1 tähenduses, mida tuleb mõista kui kaubamärgiga identse tähise kaupade ja teenuste eristamiseks kasutamise tingimust, on ühenduse õiguse mõiste, mida tuleb tõlgendada laialt, nii et hõlmatud oleks ka kasutamine kaubamärgi omanikule osutatava toetuse ja lojaalsuse või temaga seotuse tunnusena.

36      EFTA järelevalveameti sõnul ei välista laiema asjaomase avalikkuse jaoks segiajamise tõenäosust see, kui kolmas isik, kes paigutab kaupadele kaubamärgi, lisab märke, et need kaubad ei pärine kaubamärgi omanikult. Kui kaubamärgi omanikul ei oleks õigust keelata kolmandate isikute sellist tegevust, võiks tagajärjeks olla tähise üleüldine kasutamine, mis lõpuks põhjustaks kaubamärgi eristusvõime kaotuse, seades nii ohtu kaubamärgi peamise ja traditsioonilise ülesande täitmise.

 Euroopa Kohtu vastus

37      Kõigepealt tuleb meelde tuletada, et direktiivi artikkel 5 määratleb kaubamärgiga antavad õigused ja artiklis 6 on sätestatud kaubamärgi mõju piirangud.

38      Vastavalt direktiivi artikli 5 lõike 1 esimesele lausele annab registreeritud kaubamärk omanikule ainuõiguse kaubamärgile. Vastavalt selle lõike punktile a annab see ainuõigus kaubamärgi omanikule õiguse keelata kõigil kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata kõiki kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud. Direktiivi artikli 5 lõikes 3 on mitteammendav loetletu kasutusviisidest, mille kaubamärgi omanik võib selle artikli lõike 1 alusel keelata. Direktiivi muud sätted, nagu artikkel 6, määratlevad kaubamärgi mõju teatavad piirangud.

39      Seoses põhikohtuasjas käsitletava olukorraga tuleb märkida, et nagu nähtub eelotsusetaotluse V lisa punktist 19, on Matthew Reedi poolt müügiks pakutavatel sallidel suurte tähtedega sõna „Arsenal” ja sellele lisaks oluliselt vähem märgatavad sõnad, nende hulgas „the Gunners”, mis kõik viitavad kaubamärgi omanikule, nimelt Arsenal FC-le. Sallid on muu hulgas mõeldud Arsenal FC toetajatele, kes kannavad neid eelkõige võistlustel, millel klubi osaleb.

40      Nagu on märkinud eelotsusetaotluse esitanud kohus, leiab neil asjaoludel kaubamärgiga identse tähise kasutamine tõepoolest aset kaubandustegevuse käigus, kuna see toimub äritegevuse raames majandusliku kasu saamise eesmärgil, mitte privaatsfääris. Ka on tegemist direktiivi artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatud juhuga, nimelt olukorraga, mille puhul kaubamärgiga identset tähist kasutatakse kaupade puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud.

41      Sellega seoses tuleb märkida eriti seda, et põhikohtuasjas käsitletav kaubamärgi kasutamine on direktiivi artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatud kasutamine kaupade puhul, kuna tegemist on kaubamärgiga identse tähise paigutamisega kaupadele ning kõnealuse tähisega kaupade pakkumise, turuleviimise või ladustamisega direktiivi artikli 5 lõike 3 punktide a ja b tähenduses.

42      Eelotsuse küsimustele vastamiseks on vaja kindlaks teha, kas artikli 5 lõike 1 punkt a annab kaubamärgi omanikule õiguse keelata kolmandatel isikutel kõigi kaubamärgiga identsete tähiste igasugune kasutamine kaubandustegevuse käigus kaupade puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, või eeldab selline kasutamise keelamise õigus, et kaubamärgi omanikuna on omanikul eriline huvi seoses sellega, et asjaomase tähise kasutamine kolmandate isikute poolt mõjutab või võib mõjutada kaubamärgi mõne ülesande täitmist.

43      Selles suhtes tuleb kõigepealt meenutada, et direktiivi artikli 5 lõikega 1 ühtlustatakse täielikult ja määratletakse kaubamärgi omaniku ainuõigus ühenduses (vt selle kohta 20. novembri 2001. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-414/99–C‑416/99: Zino Davidoff ja Levi Strauss, EKL 2001, lk I-8691, punkt 39 ja viidatud kohtupraktika).

44      Direktiivi põhjenduse 9 kohaselt on direktiivi eesmärk tagada kõigi liikmesriikide õigussüsteemides kaubamärgi omanikule samasugune kaitse ning selle põhjenduse kohaselt on see eesmärk äärmiselt oluline.

45      Et vältida kaubamärgi omaniku kaitse erinemist liikmesriigiti, on Euroopa Kohtu ülesanne anda ühetaoline tõlgendus direktiivi artikli 5 lõikele 1 ja eelkõige selles sättes olevale mõistele „kasutamine”, mis on käesolevas asjas käsitletavate eelotsuse küsimuste esemeks (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Zino Davidoff ja Levi Strauss, punktid 42 ja 43).

46      Teiseks tuleb märkida, et vastavalt direktiivi põhjendusele 1 on direktiivi eesmärk kõrvaldada liikmesriikide kaubamärke käsitlevates õigusaktides sisalduvad erinevused, mis võivad takistada kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust ning moonutada konkurentsi ühisturul.

47      Esiteks tuleb meenutada, et kaubamärgiõigus on oluline osa kahjustamata konkurentsi süsteemist, mille loomine ja säilitamine on asutamislepingu eesmärk. Selle süsteemi kohaselt peab ettevõtjatel olema võimalik endale kliente hankida oma kaupade või teenuste kvaliteedile tuginedes, ning see on võimalik ainult tänu nende kaupade identifitseerimist võimaldavatele eristusvõimet omavatele tähistele (vt eelkõige 17. oktoobri 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑10/89: Hag GF, EKL 1990, lk I-3711, punkt 13, ja 4. oktoobri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-517/99: Merz & Krell, EKL 2001, lk I-6959, punkt 21).

48      Sellest lähtudes on kaubamärgi peamine ülesanne tagada tarbijale või lõppkasutajale see, et kaubamärgiga tähistatud kaup või teenus on teatavat päritolu, nii et tarbija või lõppkasutaja saab kõnealust kaupa või teenust võimaliku segiajamiseta eristada muud päritolu kaupadest või teenustest. Et kaubamärk võiks seega täita olulist osa moonutamata konkurentsi süsteemis, mille loomine ja säilitamine on asutamislepingu eesmärk, peab kaubamärk tagama, et kõiki sellega tähistatud kaupu toodetakse või teenuseid osutatakse nende kvaliteedi eest vastutava konkreetse ettevõtja kontrolli all (vt eelkõige 23. mai 1978. aasta otsus kohtuasjas 102/77: Hoffmann La Roche, EKL 1978, lk 1139, punkt 7 ja 18. juuni 2002. aasta otsus kohtuasjas C-299/99: Philips, EKL 2002, lk I-5475, punkt 30).

49      Ühenduse seadusandja on kaubamärgi sellist peamist ülesannet tunnustanud, sätestades direktiivi artiklis 2, et tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, võivad kaubamärgi moodustada üksnes tingimusel, et selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Merz & Krell, punkt 23).

50      Et oleks kindlustatud päritolu tagamine, mis on kaubamärgi peamine ülesanne, peab kaubamärgi omanik olema kaitstud konkurentide eest, kes soovivad kaubamärgi positsiooni ja mainet ära kasutada, müües kaupu, mis on õigusvastaselt selle kaubamärgiga tähistatud (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Hoffmann La Roche, punkt 7, ja 11. novembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C-349/95: Loendersloot, EKL 1997, lk I-6227, punkt 22). Direktiivi põhjendus 10 rõhutab, et kui identsed on kaubamärk ja tähis ning asjaomased kaubad või teenused ja kaubad või teenused, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, siis on kaubamärgiga antav kaitse absoluutne. Nimetatud põhjenduses on märgitud, et selle kaitse eesmärk on eelkõige tagada kaubamärk kui päritolutähis.

51      Nende kaalutluste kohaselt on direktiivi artikli 5 lõikes 1 punktis a sätestatud ainuõiguse eesmärk anda selle omanikule võimalus kaitsta oma konkreetseid huve kaubamärgi omanikuna, st tagada, et kaubamärk täidaks oma ülesandeid. Seega tuleks seda ainuõigust kasutada ainult juhul, kui tähise kasutamine kolmanda isiku poolt mõjutab või võib mõjutada kahjulikult kaubamärgi ülesannete täitmist ja eriti selle peamise ülesande täitmist ehk tarbijale kauba päritolu tagamist.

52      See, et registreeritud kaubamärgi omanikule kuulub direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti a alusel ainuõigus, on õigustatud üksnes selle sätte kohaldamisala raames.

53      Tuleb meelde tuletada, et direktiivi artikli 5 lõige 5 sätestab, et selle artikli lõigete 1–4 kohaldamine ei mõjuta ühegi liikmesriigi sätteid, mis käsitlevad kaitset tähise kasutamise eest muul otstarbel kui kaupade ja teenuste eristamiseks.

54      Nimelt ei saa kaubamärgi omanik keelata kaubamärgiga identse tähise kasutamist kaupade puhul, mis on identsed kaupadega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, kui kaubamärgi ülesandeid arvestades ei kahjusta selline kasutamine tema huve kaubamärgi omanikuna. Nii on teatavad üksnes kirjeldamisega seotud kasutusviisid direktiivi artikli 5 lõike 1 kohaldamisalast välistatud, kuna need ei kahjusta ühtki huvi, mida selle sättega soovitakse kaitsta, ning ei ole seega selle sätte tähenduses kasutamise mõistega hõlmatud (vt pakutava kauba omaduste üksnes kirjeldamisega seotud kasutamise kohta 14. mai 2002. aasta otsus kohtuasjas C-2/00: Hölterhoff, EKL 2002, lk I-4187, punkt 16).

55      Kõigepealt tuleb tõdeda, et põhikohtuasjas käsitletav olukord on põhimõtteliselt erinev eespool viidatud kohtuotsuse Hölterhoff aluseks olnud olukorrast. Käesolevas asjas kasutati tähist nimelt seoses müügiga tarbijatele ja kasutamine ei olnud ilmselgelt mõeldud üksnes kirjeldamiseks.

56      Arvestades seda, kuidas põhikohtuasjas käsitletavatel toodetel oli esitatud sõna „Arsenal” ning muud, teisejärgulise tähtsusega sõnad (vt käesoleva otsuse punkt 39), loob kõnealuse tähise kasutamine mulje, et kaubandustegevuse käigus on asjaomaste toodete ja kaubamärgi omaniku vahel konkreetne seos.

57      Seda järeldust ei sea kahtluse alla Matthew Reedi kioskis olev teade, mille kohaselt põhikohtuasjas käsitletavad tooted ei ole Arsenal FC ametlikud tooted (vt käesoleva otsuse punkt 17). Isegi kui kolmas isik saaks kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumise menetluses enda kaitseks tugineda sellisele teatele, tuleb tõdeda, et põhikohtuasja puhul ei saa välistada võimalust, et juhul, kui teatavad tarbijad näevad tooteid pärast seda, kui Matthew Reed on need müünud ja need on teatega varustatud kioskist ära viidud, tõlgendavad nad tähist nii, et see viitab Arsenal FC-le kui ettevõtjale, kellelt tooted pärinevad.

58      Lisaks tuleb tõdeda, et põhikohtuasja puhul ei ole samuti tagatud, et kõik kaubamärgiga tähistatud tooted toodetakse või neid levitatakse nende kvaliteedi eest vastutava konkreetse ettevõtja kontrolli all; see nõue tuleneb käesoleva otsuse punktis 48 viidatud kohtupraktikast.

59      Nimelt levitatakse põhikohtuasjas käsitletavaid tooteid ilma, et Arsenal FC kaubamärgi omanikuna seda kontrolliks, kuna on selge, et need tooted ei pärine Arsenal FC-lt ega tema volitatud edasimüüjatelt.

60      Neil asjaoludel seab kaubamärgiga identse tähise kasutamine ohtu kaubamärgi peamise, päritolu tagamise ülesande täitmise, nagu nähtub käesoleva otsuse punktis 48 viidatud kohtupraktikast. Seega on tegemist kasutamisega, mille keelamise õigus kaubamärgi omanikul direktiivi artikli 5 lõike 1 alusel on.

61      Kuna on juba tõdetud, et põhikohtuasja puhul võib asjaomase tähise kasutamine kolmandate isikute poolt kahjustada toote päritolu tagamist ja et kaubamärgi omanikul peab olema õigus keelata selline kasutamine, siis ei mõjuta seda järeldust see, kui mainitud kasutamise puhul tajutakse asjaomast tähist kaubamärgi omanikule osutatava toetuse ja lojaalsuse või temaga seotuse tunnusena.

62      Eespool esitatut arvestades tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele vastata, et kui on tegemist olukorraga, mis ei ole hõlmatud direktiivi artikli 6 lõikega 1 ja mille puhul kolmas isik kasutab kaubandustegevuse käigus kaubamärgiga, mille registreering on kehtiv, identset tähist kaupadel, mis on identsed kaupadega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, võib kaubamärgi omanik põhikohtuasja taolises olukorras direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti a alusel sellise kasutamise keelata. Seda järeldust ei mõjuta see, kui mainitud kasutamise puhul tajutakse asjaomast tähist kaubamärgi omanikule osutatava toetuse ja lojaalsuse või temaga seotuse tunnusena.

 Kohtukulud

63      Euroopa Kohtule märkusi esitanud komisjoni ja EFTA järelevalveameti kohtukulusid ei hüvitata. Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus.

Esitatud põhjendustest lähtudes

EUROOPA KOHUS,

vastuseks High Court of Justice (England & Wales), Chancery Divisioni 4. mai 2001. aasta määrusega esitatud küsimustele, otsustab:

Kui on tegemist olukorraga, mis ei ole hõlmatud nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiiviga 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 6 lõikega 1 ja mille puhul kolmas isik kasutab kaubandustegevuse käigus kaubamärgiga, mille registreering on kehtiv, identset tähist kaupadel, mis on identsed kaupadega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, võib kaubamärgi omanik põhikohtuasja taolises olukorras selle direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti a alusel sellise kasutamise keelata. Seda järeldust ei mõjuta see, kui mainitud kasutamise puhul tajutakse asjaomast tähist kaubamärgi omanikule osutatava toetuse ja lojaalsuse või temaga seotuse tunnusena.

Rodríguez Iglesias

Puissochet

Wathelet

Timmermans

Gulmann

Edward

Jann

Skouris

Macken

Colneric

 

      von Bahr

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 12. novembril 2002 Luxembourgis.

Kohtusekretär

 

      President

R. Grass

 

      G. C. Rodríguez Iglesias


* Kohtumenetluse keel: inglise.