KOHTUJURISTI ETTEPANEK
JULIANE KOKOTT
esitatud 8. märtsil 20071(1)
Kohtuasi C‑334/05 P
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
versus
Shaker di L. Laudato & C. Sas
Apellatsioonkaebus – Ühenduse kaubamärk – Mitmeosaline sõna‑ ja kujutismärk „Limoncello della Costiera Amalfitana” – Hispaania sõnamärgi „LIMONCHELO” omaniku vastulause – Registreerimisest keeldumine
I. Sissejuhatus
1. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) esitas käesolevas asjas apellatsioonkaebuse Esimese Astme Kohtu 15. juuni 2005. aasta otsuse Shaker vs. Siseturu Ühtlustamise Amet(2) peale. Vaidluse lahendamisel on keskne küsimus sõnamärgi ja mitmeosalise sõna- ja kujutismärgi segiajamise tõenäosuse hindamine.
2. Esimese Astme Kohus sedastas, et kõnealuste kaubamärkide segiajamise tõenäosus puudub, kuna mitmeosalise kaubamärgi domineeriv element on kujutis ning seetõttu puudub tal piisav sarnasus sõnamärgiga. Ühtlustamisamet väidab seevastu, et lähtudes igakülgsest hindamisest, mille puhul võetakse arvesse ka foneetilist ja kontseptuaalset külge, esineb segiajamise tõenäosus.
II. Õiguslik raamistik
3. Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (edaspidi „määrus nr 40/94”) artikli 8 lõike 1 punkt b(3) reguleerib suhtelise keeldumispõhjusena segiajamise tõenäosust:
„Varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui:
a) […]
b) kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga.”
4. Määruse põhjendus 7 selgitab segiajamise tõenäosuse mõistet, kui kaubad ja teenused on sarnased: see on „sellise kaitse eritingimus […], mille hindamine sõltub mitmest asjaolust ja eelkõige kaubamärgi tuntusest turul, seostest, mis võivad tekkida kasutatava või registreeritud tähisega, ning kaubamärgi ja tähise ja identifitseeritud kaupade või teenuste vahelise sarnasuse ulatusest”.
III. Vaidluse taust ja Esimese Astme Kohtu otsus
5. Esimese Astme Kohus kirjeldab vaidluse tausta vaidlustatud kohtuotsuse punktides 1–13 järgmiselt:(4)
„1 20. oktoobril 1999 esitas hageja [Shaker di L. Laudato & C. Sas (edaspidi „Shaker”] Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146; edaspidi „määrus nr 40/94”) (muudetud kujul) alusel taotluse ühenduse kaubamärgi registreerimiseks.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on järgmine kujutismärk:
3 Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) (edaspidi „Nizza kokkulepe”) klassidesse 29, 32 ja 33, mis vastavad järgmisele kirjeldusele:
– klass 29: „Liha, kala, linnuliha ja ulukiliha; lihaekstraktid; konservitud, kuivatatud ja keedetud puuvili ja köögivili; tarretised, keedised, kompotid; munad, piim ja piimatooted; toiduõlid ja toidurasvad”;
– klass 32: „Õlu; mineraal- ja gaseervesi ning muud alkoholivabad joogid; puuviljajoogid ja puuviljamahlad; siirupid ja teised joogivalmistusained”;
– klass 33: „Alkoholjoogid (v.a õlu)”.
4 [...]
5 [...]
6 Ühtlustamisameti [nõudel] […] piiras hageja oma taotlust klassi 33 kaupade osas Amalfi rannikult pärineva sidrunilikööriga [ja võttis tagasi registreerimistaotluse klassi 32 kuuluvate kaupade osas].
7 Ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlus avaldati 17. aprilli 2000. aasta Ühenduse Kaubamärgibülletäänis nr 30/00.
8 Limiñana y Botella, SL (edaspidi „vastulause esitaja”) esitas 1. juunil 2000 määruse nr 40/94 artikli 42 lõike 1 alusel vastulause taotletud kaubamärgi registreerimisele.
9 Põhjuseks, mis toodi välja vastulause toetuseks, oli määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktis b sätestatud segiajamise tõenäosus ühelt poolt Nizza kokkuleppe klassi 33 kaupu puudutava taotletava kaubamärgi ja teiselt poolt vastulause esitaja Oficina Española de Patentes y Marcas du Ministerio de ciencia y tecnología’s (Hispaania patendi- ja kaubamärgiamet) 1996. aastal registreeritud sõnamärgi vahel, mis kannab nime:
„LIMONCHELO”
10 Vastulausete osakond rahuldas oma 9. septembri 2002. aasta otsusega vastulause ning seega keeldus taotletava kaubamärgi [klassi 33] registreerimisest.
11 Vastulausete osakond põhjendas oma otsust sisuliselt sellega, et Hispaania turul esineb määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b mõttes taotletava kaubamärgi ja varasema kaubamärgi segiajamise tõenäosus, arvestades kõnealuste kaupade identsust ja kaubamärkide sarnasust. Vastulausete osakond jõudis sellisele järeldusele pärast kõnealuse kaubamärgi visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse analüüsi, millest ühtlustamisameti väitel nähtub, et taotletava kaubamärgi domineeriva osa, sõna „limoncello” ja varasema kaubamärgi vahel esineb visuaalne ja foneetiline sarnasus.
12 Hageja esitas 7. novembril 2002 ühtlustamisametile vastulausete osakonna otsuse peale määruse nr 40/94 artiklite 57–62 alusel kaebuse.
13 Teine apellatsioonikoda jättis 24. oktoobri 2003. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) hageja kaebuse rahuldamata. Olles välja toonud, et varasema kaubamärgi kaubad hõlmavad taotletava kaubamärgi kaupu, leidis apellatsioonikoda sisuliselt, et taotletava kaubamärgi domineerivaks osaks on sõna „limoncello” ja et taotletav kaubamärk ning varasem kaubamärk on teineteisele visuaalselt ja foneetiliselt väga lähedased, nii et esineb nende kahe kaubamärgi segiajamise tõenäosus.”
6. Esimese Astme Kohus tühistas Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 24. oktoobri 2003. aasta otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hageja ühtlustamisametile esitatud kaebuse ning lükkas sellest tulenevalt vastulause tagasi.
7. Esimese Astme Kohus lähtus sellest, et asjaomased kaubad on identsed.
8. Kaubamärkide sarnasuse kohta selgitab Esimese Astme Kohus, et käesoleval juhul on tegemist erijuhtumiga, kus vastandatakse mitmeosalist sõna- ja kujutismärki sõnamärgile. Mitmeosalist kaubamärki, mille üks koostisosadest on identne või sarnane teise kaubamärgiga, saab pidada sarnaseks teise kaubamärgiga üksnes juhul, kui identsed või sarnased osad on mitmeosalise kaubamärgi tekitatavas üldmuljes domineerivad.
9. Sidrunitega kaunistatud ümmargust taldrikut tuleb käsitada taotletava kaubamärgi ilmselt domineeriva osana. Sellel ei ole midagi ühist varasema kaubamärgiga. Seetõttu ei ole tõenäoline, et Hispaania asjassepuutuv avalikkus võiks need kaubamärgid omavahel segi ajada. Ka kõnealustes kaubamärkides sisalduvate sõnade „limonchelo” ja „limoncello” visuaalne, foneetiline ja kontseptuaalne sarnasus ei muuda asjas midagi.
10. Kuna puudub kõnealuste kaubamärkide segiajamise tõenäosus, siis ei ole vaja kontrollida varasema kaubamärgi eristusvõimet.
IV. Apellatsioonkaebus
11. Oma apellatsioonkaebuse toetuseks esitas ühtlustamisamet esialgu kaks väidet.
12. Esiteks väitis ta, et Esimese Astme Kohus on määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b valesti tõlgendanud ja kohaldanud, kuna ainult visuaalsele analüüsile tuginedes eitas ta taotletava kaubamärgi segiajamise tõenäosust.
13. Lisaks heitis ühtlustamisamet ette kohtuotsuse ilmset vastuolulisust ja „ebaloogilisust”. See etteheide tugines kohtuotsuse itaaliakeelse versiooni ühele osale, mis sisaldas tõlkevea tõttu vastuolulist sõnastust. Pärast seda, kui 26. jaanuaril 2006 parandati Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 84 alusel määrusega „ilmne ebatäpsus” kohtuotsuse selles punktis, loobus ühtlustamisamet Euroopa Kohtu palvel apellatsioonkaebuse teisest väitest.
14. Ühtlustamisamet palub Euroopa Kohtul:
1) tühistada vaidlustatud kohtuotsus;
2) mõista kohtukulud välja äriühingult Shaker di L. Laudato & C.
15. Shaker märgib seevastu, et ainult Esimese Astme Kohtul on pädevus hinnata faktilisi asjaolusid ning et ta on seda ka korrektselt teinud. Shaker palub seega:
1) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata;
2) mõista kohtukulud välja apellandilt.
V. Hinnang
16. Ühtlustamisamet esitab vaidlustatud kohtuotsuse suhtes mitu vastuväidet. Minule tundub neist olulisim kriitika, mis puudutab mõlema kaubamärgi võrdlust Esimese Astme Kohtu poolt.
17. Nõukogu määruse nr 40/94 põhjendusest 7 tuleneb, et segiajamise tõenäosuse esinemise „hindamine sõltub mitmest asjaolust ja eelkõige kaubamärgi tuntusest turul, seostest, mis võivad tekkida kasutatava või registreeritud tähisega, ning kaubamärgi ja tähise ja identifitseeritud kaupade või teenuste vahelise sarnasuse ulatusest”. Segiajamise tõenäosust tuleb hinnata igakülgselt, arvestades kõiki konkreetses asjas tähtsust omavaid tegureid.(5)
18. Esimese Astme Kohus tunnistas küll vaidlustatud kohtuotsuse punktis 49 mõlema kaubamärgi igakülgse võrdlemise tähtsust, kuid punktis 50 märkis ta, et:
„Seega tuleb arvestada, et mitmeosalist kaubamärki, mille üks koostisosadest on identne või sarnane teise kaubamärgiga, saab pidada sarnaseks teise kaubamärgiga üksnes juhul, kui see osa on mitmeosalise kaubamärgi tekitatavas üldmuljes domineeriv”.
19. Esimese Astme Kohus kujundas oma lähenemisviisi välja otsuses Matratzen(6) ja alates sellest kohaldas seda mitmele järjestikusele otsusele(7). Siiski tekib küsimus, kuidas tuleb menetleda siis, kui kaubamärgil puudub domineeriv osa või kui mitmel osal on domineeriv mõju.
20. Esimese Astme Kohus pidas juba oma otsuses Matratzen sellist lähenemisviisi suhteliseks. See ei tähenda, et võetakse arvesse üksnes mitmeosalise kaubamärgi üht koostisosa ja võrreldakse seda teise kaubamärgiga. Pigem tuleb sellist võrdlemist teostada iga kõnealust kaubamärki tervikuna uurides. Sellegipoolest ei välista see, et mitmeosalise kaubamärgiga asjaomase avalikkuse mälus tekitatud tervikmuljes võib teatavatel juhtudel domineerida selle üks või mitu koostisosa.(8)
21. Nendele suhtelistele eeldustele tugines ka Euroopa Kohus, kui ta jättis rahuldamata apellatsioonkaebuse Matratzeni otsuse peale.(9) Lähenemisviis, et kaubamärkide sarnasus tuleb kõne alla vaid siis, kui selle domineerivad koostisosad on vastavuses, kirjeldab vaid teatavat liiki juhtumeid.(10) Sellist liiki juhtumeid täpsustatakse vaidlustatud kohtuotsuse punktis 50 kaubamärgi domineeriva koostisosa mõiste abil. See koostisosa peab „asjaomase avalikkuse mälus püsivas kaubamärgikujutises üksi domineerima [hakkama], nii et selle kaubamärgi teised koostisosad on märgi üldmuljes tähtsusetud”. Üksnes siis, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on tähtsusetud, võib sarnasust hinnata ainult domineeriva osa põhjal.
22. Kui seda lähenemisviisi piirata vaid üksnes nende juhtumitega, kus mitmeosalise kaubamärgi domineeriv koostisosa välistab kõik teised koostisosad, ei ole see vastuolus kohtuotsusega, mille Euroopa Kohus tegi hiljem kohtuasjas Medion.(11) Euroopa Kohus sedastas, et segiajamise tõenäosus tulenes seal koostisosast, mis ei olnud domineeriv.
23. Selle kohtuotsuse alus oli varasema kaubamärgi (LIFE) kombinatsioon tootja nimega (THOMSON LIFE), kusjuures tootja nime peeti mitmeosalise kaubamärgi domineerivaks koostisosaks. Eriti just tootjanime üldtuntuse korral valitseb tõenäosus, et avalikkus arvab, et varasema kaubamärgitähisega kaup pärineb samuti mitmeosalise kaubamärgi omanikult.(12) See, et kohtuotsuses Medion täheldati segiajamise tõenäosust, tulenes sellest, et domineeriva koostisosa kõrval peeti oluliseks veel teist koostisosa, mis oli identne varasema kaubamärgiga. Seda teist koostisosa ei tohtinud kaubamärgi üldmuljes jätta tähelepanuta. Sellest lähtudes ei ole vaidlustatud otsuse punktis 50 sedastatud lähenemisviis kohaldatav.
24. Seega on käesoleval juhul oluline, kas Esimese Astme Kohus tuvastas tegelikult oma definitsiooni alusel taotletava kaubamärgi sellise domineeriva koostisosa, mille kõrval kõik teised koostisosad on tähtsusetud. Seda ei ole Esimese Astme Kohus aga tuvastanud.
25. Selle asemel kirjeldab Esimese Astme Kohus vaidlustatud otsuse punktis 57 taldrikut, mis on teiste koostisosade suhtes domineeriv, ja tuvastab punktis 58, et taldriku kujutis katab peaaegu kaks kolmandikku taotletava kaubamärgi alumisest osast, sellal kui sõna „limoncello” katab üksnes suurema osa taotletava kaubamärgi ülemisest kolmandikust. Taotletava kaubamärgi erinevate koostisosade järgneval võrdlusel vaidlustatud otsuse punktis 60 ja sellele järgnevates punktides piirdub Esimese Astme Kohus iga ülejäänud koostisosa domineeriva seisundi eitamisega. Kõik need hindamise etapid ei vii aga järelduseni, et taldrik domineerib taotletavas kaubamärgis sel määral, et kõik ülejäänud koostisosad tuleks jätta tähelepanuta.
26. Järelikult ei ole taotletaval kaubamärgil Esimese Astme Kohtu väidetu kohaselt ühtegi koostisosa, mis Esimese Astme Kohtu väljatöötatud meetodi tähenduses võimaldaks segiajamise tõenäosuse hindamisel mõlema kaubamärgi võrdlemisel piirduda ainult selle koostisosaga. Pigem oleks mõlema kaubamärgi suhtes tulnud läbi viia segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine. Kuna seda ei tehtud, on vaidlustatud kohtuotsuse puhul tegemist õigusveaga ja kohtuotsus tuleb tühistada.
VI. Vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise tagajärjed
27. Euroopa Kohtu põhikirja artikli 61 esimese ja teise lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus teha Esimese Astme Kohtu otsuse tühistamise korral ise asja suhtes kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab. Vastasel korral suunab ta asja tagasi Esimese Astme Kohtusse otsustamiseks.
28. Kui Euroopa Kohus soovib käesolevas kohtuasjas teha otsuse, peab ta vaidlustatud kohtuotsuses ilma aluseta hindama faktilisi asjaolusid, nimelt võrdlema mõlemat kaubamärki. Faktiliste asjaolude hindamine kuulub siiski Esimese Astme Kohtu pädevusse. Lisaks sellele ei ole pooled esitanud Euroopa Kohtule faktiliste asjaolude kohta omi seisukohti. Äärmisel juhul võiks Euroopa Kohus arvesse võtta poolte Esimese Astme Kohtule esitatud kirjalikke seisukohti, ilma et Euroopa Kohus saaks kasutada Esimese Astme Kohtu istungil esitatud võimalikke repliike. Seetõttu olen ma seisukohal, et selles menetlusstaadiumis ei ole käesoleva asja puhul võimalik otsust teha. Järelikult peab Euroopa Kohus suunama käesoleva asja tagasi Esimese Astme Kohtusse otsustamiseks.
VII. Kohtukulud
29. Kui Euroopa Kohus suunab asja Esimese Astme Kohtusse otsustamiseks, ei tule Euroopa Kohtu kodukorra artikli 122 kohaselt teha otsust kohtukulude jaotamise kohta, vaid see otsustatakse lõplikus otsuses.
30. Põhimõtteliselt on teistsugune otsus kohtukulude jaotuse osas võimalik teha apellatsioonkaebuse teise väite suhtes. Ühtlustamisamet loobus sellest väitest, kuna see põhines Esimese Astme Kohtu otsuse tõlkeveal, mis parandati alles 26. jaanuaril 2006 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 84 alusel antud määrusega. Seega võib küsida, kas apellatsioonkaebuse selle väite kulud võib jätta ühe poole kanda. Käesoleval juhul on apellatsioonkaebuse see väide nii kõrvalise tähendusega, et seda ei ole vaja kulude jaotusel eraldi arvesse võtta.
VIII. Ettepanek
31. Tuginedes eelnevale, teen Euroopa Kohtule ettepaneku langetada järgmine otsus:
1. Tühistada Esimese Astme Kohtu 15. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑7/04: Shaker di L. Laudato & C. Sas vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (EKL 2005, lk II‑2305).
2. Saata kohtuasi tagasi Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule otsuse tegemiseks.
3. Kohtukulude kandmine otsustakse edaspidi.