7. juunil 2012 esitatud hagi - Euroopa Komisjon versus Ungari Vabariik
(Kohtuasi C-286/12)
Kohtumenetluse keel: ungari
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Enegren ja K. Talabér-Ritz)
Kostja: Ungari Vabariik
Hageja nõuded
Komisjon palub Euroopa Kohtul
tuvastada, et Ungari Vabariik on rikkunud nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, (edaspidi: "direktiiv") artiklist 2 ja artikli 6 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, kuna ta on vastu võtnud õigusnormid, millega kehtestatakse kohtunike, prokuröride ja notarite teenistussuhte kohustuslik lõpetamine 62. eluaastal, mis viib erineva kohtlemiseni ilma, et see oleks põhjendatud seadusliku eesmärgiga, või vähemalt nii, et see ei ole taotletavate eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik;
mõista kohtukulud välja Ungari Vabariigilt.
Väited ja peamised argumendid
Kohtunike, prokuröride ja notarite kohustuslikku ülemist vanusepiiri käsitlevate Ungari õigusnormide kohaselt lõpeb nende kutsealade esindajate teenistussuhe teatavasse vanusesse - praegu 62. eluaastat - jõudmisel, samas kui varem võisid nad jääda teenistusse 70. eluaastani. Nimetatud õigusnormides on ette nähtud, et kohtunike ja prokuröride, kes on uue vanusepiiri ületanud enne 1. jaanuari 2012, teenistussuhe lõpeb 30. juunil 2012, samas kui kohtunike ja prokuröride, kes jõuavad samasse vanusesse ajavahemikul 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012, teenistussuhe lõpeb 31. detsembril 2012. Kohustusliku ülemise vanusepiiri alandamine 70-lt eluaastalt 62-le jõustub notarite puhul 1. jaanuaril 2014.
Komisjon esitab oma liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamise hagi toetuseks järgmised väited ja argumendid.
Komisjon leiab esiteks, et käsitletavad liikmesriigi õigusnormid kujutavad endast direktiivi artiklis 2 silmas peetud vanusel põhinevat erinevat kohtlemist, kuna neist tulenevalt koheldakse kehtestatud ülemise vanusepiiri ületanud kohtunikke, prokuröre ja notareid halvemini kui teisi töötavaid isikuid, kes ei ole nimetatud vanusesse jõudnud.
Selleks, et vanusel põhinevat erinevat kohtlemist tingivatele õigusnormidele ei oleks kohaldatav diskrimineerimise keeld, peavad need vastama direktiivi artikli 6 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Nii peab vanusel põhinevat erinevat kohtlemist tingivatel õigusnormidel ühelt poolt olema objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud seaduslik eesmärk ning teiselt poolt peavad selle eesmärgi saavutamise vahendid olema sobivad ja vajalikud (proportsionaalsuse põhimõte).
Komisjon väidab seoses sellega, et käsitletavate õigusnormide puhul ei ole kindlaks tehtav ei konkreetne ega nende kontekstist tulenev seaduslik eesmärk, mis kujutab endast iseenesest direktiivi rikkumist, kuna see asjaolu takistab liikmeriigi õigusnormide seaduslikkuse ja proportsionaalsuse kohtulikku kontrolli. Komisjon väidab seoses liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse käigus esitatud eesmärkide seaduslikkusega, et vanusel põhineva diskrimineerimise keelu põhimõtte rikkumise põhjendamiseks sobivateks eesmärkideks tuleb pidada sotsiaalpoliitika valdkonda kuuluvaid eesmärke.
Lõpetuseks on komisjon seisukohal, et vaadeldavad liikmesriigi õigusnormid ei ole väidetavate seaduslike eesmärkide saavutamiseks sobivad ja valikud, kuna i) kõige rohkem pooleteistaastane üleminekuperiood on liiga lühike, arvestades teenistussuhte ülemise vanusepiiri järsku alandamist 70-lt eluaastalt 62-le; ning ii) üleminekuperiood ei ole vastavuses üldise pensionireformiga, mille käigus tõstetakse üldist pensioniiga 2014. aastast 2022. aastani kestva kaheksa-aastase ajavahemiku jooksul 62-lt eluaastalt 65-ni, mis tingib - üksnes kaheaastase ajavahemiku järel - teenistussuhete kohustusliku ülemise vanusepiiri tõstmise. Komisjon leiab eespool esitatud põhjendusi arvestades, et vaadeldavad liikmesriigi õigusnormid rikuvad ebaproportsionaalselt puudutatud kohtunike, prokuröride ja notarite õigustatud huve ega ole taotletavate eesmärkide saavutamiseks vajalikud.
____________1 - Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79).