Kohtuasi T-321/05
AstraZeneca AB ja AstraZeneca plc
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Maohaavandiravimite turg – EÜ artikli 82 rikkumise tuvastamise otsus – Turu määratlemine – Märkimisväärne konkurentsisurve – Ravimite täiendava kaitse tunnistuste korra ja ravimite turuleviimise korra kuritarvitamine – Eksitavad avaldused – Turuleviimise lubade tühistamine – Geneeriliste ravimite turuleviimise ja paralleelimpordi takistused – Trahvid
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Menetlus – Konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus – Kriteeriumid
2. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Asjaomane turg – Piiritlemine – Tähendus
(EÜ artikkel 82; komisjoni teadaanne 97/C 372/03, punktid 2 ja 7)
3. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Otsus, mille tegemisel on vaja anda keerukaid majanduslikke või tehnilisi hinnanguid – Kohtulik kontroll – Piirid
(EÜ artiklid 81 ja 82)
4. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Asjaomane turg – Piiritlemine – Kriteeriumid – Farmaatsiatooted
(EÜ artikkel 82)
5. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Asjaomane turg – Piiritlemine – Kriteeriumid – Farmaatsiatooted
6. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendid, mida tuleb koguda
(EÜ artiklid 81 ja 82)
7. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus
(EÜ artiklid 81, 82 ja 253)
8. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Asjaomane turg – Piiritlemine – Kriteeriumid – Toodete asendatavus nõudluse poolel – Uue toote turuleviimine
(EÜ artikkel 82; komisjoni teadaanne 97/C 372/03, punktid 15–19)
9. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Asjaomane turg – Piiritlemine – Kriteeriumid – Tootele avaldatud konkurentsisurve tuvastamine
(EÜ artikkel 82; komisjoni teadaanne 97/C 372/03, punkt 3)
10. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Määratlemine väga suure turuosa kaudu – Ravimiettevõtja
(EÜ artikkel 82)
11. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Olemasolu – Kaudsed tõendid – Tegelik hinnatase – Ravimiettevõtja – Sotsiaalkindlustussüsteemide poolt ravimihindade kinnimaksmise mõju
(EÜ artikkel 82)
12. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Mõiste – Põhjusliku seose vajalikkus turgu valitseva seisundi ja selle kuritarvitamise vahel – Puudumine
(EÜ artikkel 82)
13. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Olemasolu – Kaudsed tõendid – Intellektuaalomandiõiguste olemasolu ja kasutamine
(EÜ artikkel 82)
14. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Olemasolu – Kaudsed tõendid – Ravimiettevõtja – Esimene turule siseneja – Ettevõtja rahaline võimsus
(EÜ artikkel 82)
15. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Ametiasutustele eksitavate andmete esitamine – Andmed, mis võimaldavad ainuõiguse andmist – Kuritarvitav laad – Hindamiskriteeriumid
(EÜ artikkel 82)
16. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Ametiasutustele eksitavate andmete esitamine – Andmed, mis võimaldavad ainuõiguse andmist – Kuritarvitav laad – Hindamiskriteeriumid
(EÜ artikkel 82)
17. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Mõiste – Kuritarvitava tegevuse rakendamise algus – Ravimiettevõtja – Ametiasutustele eksitavate andmete esitamine
(EÜ artikkel 82)
18. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Ametiasutustele eksitavate andmete esitamine – Andmed, mis võimaldavad ainuõiguse andmist – Kuritarvitav laad – Hindamiskriteeriumid
(EÜ artikkel 82)
19. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Turgu valitseva seisundi puudumise korral toimuva tegevuse konkurentsivastane mõju – Asjakohasuse puudumine
(EÜ artikkel 82)
20. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Tõend – Tõendamiskoormis – Süütuse presumptsioon
(EL artikkel 6 lõige 2; EÜ artikkel 82)
21. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Turgu valitsevas seisundis ettevõtja kohustused – Ravimiettevõtja – Ametiasutustele eksitavate andmete esitamine – Andmed, mis võimaldavad ainuõiguse andmist
(EÜ artikkel 82)
22. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Ametiasutustele eksitavate andmete esitamine – Andmed, mis võimaldavad ainuõiguse andmist – Kuritarvitav laad – Ravimiettevõtja
(EÜ artikkel 82)
23. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Farmaatsiatoodete turuleviimise lubade tühistamine – Tühistamine, mis takistab geneeriliste ravimite tootjatel kasutada lühimenetlust
(EÜ artikkel 82; nõukogu direktiiv 65/65, artikli 4 kolmanda lõigu punkti 8 teise lõigu alapunkt a) iii)
24. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Mõiste – Õigusnormides kehtestatud menetluste kasutamine nii, et see aeglustab konkurentide sisenemist turule – Kuritarvitav laad – Hindamiskriteeriumid
(EÜ artikkel 82)
25. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Mõiste – Kuritarvitava tegevuse kooskõla teiste õigusnormidega – Asjakohasuse puudumine
(EÜ artikkel 82)
26. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Farmaatsiatoodete turuleviimise lubade tühistamine – Tühistamine, mis takistab geneeriliste ravimite tootjatel kasutada lühimenetlust – Olulisi seadmeid käsitleva kohtupraktika kohaldamatus
(EÜ artikkel 82)
27. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Objektiivne põhjendus – Tõendamiskoormis
(EÜ artikkel 82)
28. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Turgu valitsevas seisundis ettevõtja kohustused – Ravimiettevõtja – Ainult toodete omadustel põhinev konkurents – Ulatus
29. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Süüks arvamine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus
(EÜ artikkel 82)
30. Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded
(Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõige 1)
31. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Üks ja vältav rikkumine – Kvalifitseerimine – Kriteeriumid
(EÜ artikkel 82)
32. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Ravimiettevõtja – Ametiasutustele eksitavate andmete esitamine, mis võimaldab ainuõiguse andmist – Farmaatsiatoodete turuleviimise lubade tühistamine
(EÜ artikkel 82)
33. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise eesmärk ja mõju
(EÜ artiklid 81 ja 82)
1. Konkurentsi valdkonnas tehtud komisjoni otsuse peale esitatud tühistamishagi raames võib Üldkohus rahuldada hageja esitatud konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse sellise teabe kohta, mis ei esine vaidlustatud otsuse mittekonfidentsiaalses versioonis, mis on avaldatud konkurentsi peadirektoraadi võrgulehel ja on seetõttu avalikkusele kättesaadav. Seevastu tuleb jätta rahuldamata konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus ulatuses, milles see puudutab vaidlustatud otsuse mittekonfidentsiaalses versioonis esinevaid andmeid. Nimelt on need andmed igal juhul kaotanud oma võimaliku konfidentsiaalsuse, kuna nad on avalikkusele kättesaadavad.
(vt punkt 25)
2. EÜ artikli 82 kohaldamise raames määratletakse asjaomane turg selleks, et luua raamid, mille piires hinnata küsimust, kas käsitletud ettevõtja suudab arvestatavas ulatuses tegutseda sõltumatult oma konkurentidest, klientidest ja tarbijatest.
Nimelt tuleb ettevõtja seisundi – võimaliku valitseva seisundi – kontrollimiseks konkurentsi võimalikkust hinnata just selle turu seisukohast, mis hõlmab kõiki tooteid, mis oma iseloomulike tunnuste tõttu on eriti sobivad pidevat nõudlust rahuldama ja mis on teiste toodete või teenustega minimaalselt asendatavad, kusjuures konkurentsi võimalikkust tuleb hinnata ka arvestades konkurentsitingimusi ning nõudluse ja pakkumise struktuuri. Asjaomane tooteturg hõlmab seega kõiki neid tooteid või teenuseid, mis tarbijate seisukohast on oma iseloomulike tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel asendatavad.
(vt punktid 30 ja 31)
3. Ehkki üldiselt kontrollib ühenduste kohus igakülgselt, kas konkurentsieeskirjade kohaldamise tingimused on täidetud või mitte, peab see kohus komisjoni antud keerukate majanduslike hinnangute kontrollimisel siiski piirduma menetlusnormide järgimise ja põhjendamiskohustuse täitmise, faktiliste asjaolude sisulise õigsuse ning selle kontrollimisega, et asjaolude hindamisel ei oleks tehtud ilmselget kaalutlusviga ega tegemist ei oleks võimu kuritarvitamisega.
Samuti, kuivõrd komisjoni otsus tuleneb keerukatest tehnilistest hinnangutest, saab neid põhimõtteliselt vaid piiratud ulatuses kohtulikult kontrollida, mis tähendab, et ühenduste kohus ei saa asendada faktilistele asjaoludele komisjoni antud hinnangut enda omaga.
Kuigi ühenduste kohus tunnustab komisjoni kaalutlusruumi majanduslikes või tehnilistes küsimustes, ei tähenda see, et see kohus peab hoiduma kontrollimast, kuidas komisjon majandus- või tehnilisi andmeid on tõlgendanud. Nimelt peab ühenduste kohus poolte argumente järgides kontrollima nii esitatud tõendite sisulist õigsust, usaldatavust ja sidusust kui ka seda, kas need tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ja kas kõnealused tõendid võivad toetada järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud.
(vt punktid 32 ja 33)
4. Farmaatsiavaldkonnas turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kohta algatatud menetluse raames võib komisjon asjaomase turu määratluse tarvis lähtuda oma hinnangus asjaomase farmaatsiatoote suuremast tõhususest, teistest farmaatsiatoodetest erinevast ravialasest kasutusest, selle toote müügi kasvu ja teiste toodete müügi langust või paigalejäämist iseloomustavast ebasümmeetrilisest asendusliikumisest ja hinnateguritest, mis tulenesid kehtivatest õigusnormidest.
Mis puudutab asjaomase turu piiritlemise tarvis ravialast kasutust, siis ravimite toimeviiside erinevusi tuleb arvesse võtta, kui need tingivad erineva ravialase kasutuse, ning jätta arvestamata, kui asjaomastel ravimitel on sarnane ravialane kasutus.
Mis puudutab hinnategureid, siis ravimisektori konkurentsimehhanisme kirjeldavad eripärad ei võta hindadega seotud teguritelt tähtsust konkurentsisurve hindamisel, kuna neid tegureid tuleb siiski hinnata nende õiges kontekstis. Nimelt vastavad ravimisektoris konkurentsisuhted neile mehhanismidele, mis erinevad nendest mehhanismidest, mis reguleerivad tavaliselt esinevaid konkurentsisuhteid niisugustel turgudel, kus puudub selline normirohkus. Sellega seoses ei saa komisjon kinnitada, et üldjuhul on ettevõtja suutlikkus säilitada oma hinnad hüvitamise määrast kõrgemal tasemel, kus nõudlus näib olevat elastsem, iseenesest tõend märkimisväärse konkurentsisurve puudumise kohta, uurimata seda, mis määral riikliku ravikindlustuse süsteem hüvitab võimalike asendustoodete hinnad. Lisaks ei võta asjaolu, et ravimeid määravad arstid juhinduvad peamiselt toodete ravialasest kasutusest, siiski hindadele tuginevatelt elementidelt nende tähtsust, kuna viimased võivad tõendada ka käsitletud toodetele avaldatavat konkurentsisurvet.
Eespool viidatud asjaolud on asjassepuutuvate ja küllaldaste asjaolude kogum, et põhistada järeldust, et teised farmaatsiatooted ei avaldanud vaadeldud ajavahemikus märkimisväärset konkurentsisurvet asjaomasele tootele. Selles olukorras ei ole komisjon teinud ilmset kaalutlusviga, järeldades et asjaomane tooteturg hõlmas üksnes seda farmaatsiatoodet.
(vt punktid 61, 153, 182, 183, 203 ja 219–222)
5. Farmaatsiavaldkonnas turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kohta algatatud menetluse raames võib komisjon asjaomase turu määratluse tarvis õigustatult järeldada, et samade haiguste raviks mõeldud kahe farmaatsiatoote erinev ravialane kasutus on asjaolu, mis toetab järeldust, et asjaomane turg koosneb üksnes ühest nendest toodetest.
Asjaolul, et kahte farmaatsiatoodet määrati samade haiguste raviks või et mõlemad olid esmajärjekorras määratavad ravimid, on vaid piiratud tähtsus, kuna see ei võimalda kindlaks määrata, kas kahe farmaatsiatoote erinevat ravialast kasutust silmas pidades (ühte kasutati eelkõige samade haiguste tõsisemate vormide ja teist kergemate vormide raviks) avaldasid ühed teistele märkimisväärset konkurentsisurvet.
(vt punktid 69 ja 71–73)
6. Konkurentsieeskirjade rikkumise kohta algatatud menetluse raames peab komisjon oma hinnangus tuginema kogu asjakohasele teabele, mida konkreetsel juhul tuleb arvesse võtta. See tähendab eelkõige, et komisjon peab eriti tähelepanelikult analüüsima asjassepuutuvaid argumente ja tõendeid, mida seotud ettevõtjad haldusmenetluse käigus esitavad. Sellest ei saa siiski järeldada, et komisjon peab tuginema üksnes tõenditele, mille ta on ise läbi viidud uurimiste käigus saanud. Ta võib nimelt tugineda haldusmenetluse käigus poolte esitatud tõenditele, kui need tõendid on usaldusväärsed ja asjassepuutuvad, ning tema ülesanne on vajaduse korral neid täiendada muude tõenditega, kui haldusmenetluse käigus poolte esitatud tõendid osutuvad ebapiisavaks või puudulikuks.
(vt punktid 78 ja 79)
7. Konkurentsieeskirjade rikkumise kohta algatatud menetluse raames on komisjonil kohustus esitada põhjused, miks ta ei kasuta mingis uuringus esitatud teatud andmeid, üksnes ulatuses, kus haldusmenetluse pooled on selle menetluse käigus esitanud argumente, mis nendele andmetele konkreetselt tuginevad, tingimusel, et need andmed osutusid asjassepuutuvaks. Igal juhul ei saa nõuda komisjonilt, et ta esitaks süstemaatiliselt need põhjused, miks ta ei kasuta mingi uuringu teatud andmeid või jätab need kõrvale, kuna piisab, kui ta põhjendab oma otsust sellega, et märgib õiguslikud ja faktilised asjaolud, millest sõltub meetme õiguslik põhjendus ja otsuse vastuvõtmiseni viinud kaalutlused. See järeldus kehtib veelgi enam, kuna komisjonil ei ole kohustust käsitleda haldusmenetluse käigus ühe poole esitatud kõiki fakti- ja õigusküsimusi.
(vt punkt 81)
8. Komisjoni teatise asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses punktide 15–19 kohaselt hindab komisjon nõudluse asendatavust teoreetilise lähenemise teel, mis seisneb kõnealuse turu määratluse aluseks oleva toote suhtelise hinna väikese (5–10%), kuid püsiva tõusu oletamises ja hindamises, kas asjaomase toote monopoolne pakkuja saaks sellist hüpoteetilist tõusu kasumlikult kohaldada. Kui selle majandusliku testi alusel piisab asendamisest – kuna müük selle tagajärjel väheneb –, et võtta selliselt hinnatõusult igasugune mõte, siis tuleb asendustooteid lugeda asjaomasele tootele märkimisväärset konkurentsisurvet avaldavaks. Mis puudutab uue toote turuleviimise konkreetset olukorda, siis ei ole harv, et olemasolevat toodet kas või osaliselt asendava sellise toote müügi areng võtab natuke aega ja seega kasvab see müük järk-järgult.
Kohaldades seda teoreetilist raamistikku, et määrata kindlaks, kas olemasolev toode avaldab märkimisväärset konkurentsisurvet uuele tootele, tuleb küsida, kas uue toote müügi järkjärgulist kasvu aja jooksul arvesse võttes viiks uue toote hinna väike tõus nõudluse ümbersuunamiseni olemasoleva toote suunas, nii et hinnatõus ei ole kasumlik, võrreldes tuluga, mis oleks saadud ilma viidatud hinnatõusuta. Uue toote müügi kasvu järkjärgulisus ei kao tingimata olukorras, kui see hinnatõus on kasumlik ja kui selle tagajärjel järeldatakse, et olemasolev toode ei avalda uuele tootele märkimisväärset konkurentsisurvet.
Järelikult võib komisjon järeldada, et üldjuhul ei piisa olemasolevat toodet asendava uue toote müügi kasvu järkjärgulisusest iseenesest, et järeldada, et olemasolev toode avaldab märkimisväärset konkurentsisurvet uuele tootele.
(vt punktid 87–90)
9. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kohta algatatud menetluse raames seisneb turu määratlemine üksnes selles, et tuvastada märkimisväärne konkurentsisurve asjaomasele tootele kõnealusel perioodil, ning järelikult ei ole vaja uurida, millist konkurentsisurvet avaldas see toode teistele toodetele. Kõnealuse turu mõiste erineb muus kontekstis sageli kasutatud turgude mõistetest, näiteks territoorium, kus ettevõtjad oma tooteid müüvad, või üldisemalt tööstusharu või valdkond, kuhu ettevõtjad kuuluvad. Seega ei võimalda asjaolu, et üks toode oli teise toote esimeseks konkurentsisihiks, järeldada, et esimene avaldas märkimisväärset konkurentsisurvet teisele.
Asjaolu, et selle konkurentsisurve puudumise või nõrkuse tingis õiguslik raamistik, mis määratleb toodetevahelise konkurentsisuhte korra ja ulatuse, milles see suhe toimub, ei mõjuta asjakohasust, mida turu määratlemise raames tuleb omistada järeldusele, et seda konkurentsisurvet ei esinenud või see ei olnud märkimisväärne. Nimelt, kui on tõendatud, et teatud tootegrupi suhtes puudub märkimisväärne konkurentsisurve teiste toodete poolt, nii et seda gruppi võib lugeda asjaomaseks tooteturuks, siis nende tegurite liik või laad, mis eemaldavad sellelt tootegrupilt igasuguse märkimisväärse konkurentsisurve, omab vaid piiratud tähtsust, kuna sellise konkurentsisurve puudumise tuvastamine võimaldab järeldada, et selliselt määratletud turgu valitseva seisundiga ettevõtja võib mõjutada tarbijate huve sellel turul, takistades kuritarvitava tegevusega tõhusa konkurentsi säilitamist.
(vt punktid 97, 174 ja 175)
10. Ettevõtja seisundit farmaatsiatoote turul võib kindlaks määrata rea tegurite põhjal, näiteks intellektuaalomandi ja muude seadusega antud õiguste tähtsust, esimesena turule tulija positsiooniga seotud eeliseid, hinna kui konkurentsiparameetri asjassepuutuvust, monopsoonsete ostjate olemasolu ning reguleeritud hinnasüsteemide asjassepuutuvust ja uurimis- ning arendustöö investeeringute, reklaamtegevuse ja finantsvahendite asjassepuutuvust arvesse võttes. Komisjon ei saa siiski tähelepanuta jätta seda, kui oluline on asjaolu, et sellel ettevõtjal olid üldiselt väga suured turuosad kõigis kõnealustes riikides terve käsitletud perioodi jooksul.
Samuti ei sea asjaolu, et innovatsioon on ravimisektori konkurentsis keskne parameeter, kahtluse alla selle ettevõtja väga kõrgetele turuosadele (mida nende kontekstis on hinnatud) omistatud tähtsust.
(vt punktid 244, 245 ja 254)
11. Ravimitoodete turgusid iseloomustavad tervishoiusüsteemid näivad tugevdavat ravimiettevõtjate turuvõimu, kuna sotsiaalkindlustussüsteemid maksavad ravimid täielikult või suures osas kinni, mis muudab nõudluse suures osas jäigaks. Olukord on selline eriti siis, kui ravimiettevõtja, kes esimesena pakub olemasolevate toodetega võrreldes ravialase lisandväärtusega uut toodet, võib kokku leppida kõrgema hüvitamise määra sellest, mis hiljem „järgnevatele” toodetele kehtestatakse. Nimelt on esimesena turule siseneja positsiooniga ettevõtjatele sotsiaalkindlustussüsteemide tehtavad hüvitised esiteks suhteliselt kõrgemad, võrreldes „järgnevate” toodetega, ja teiseks võimaldavad need hüvitised ravimiettevõtjal kehtestada oma hind kõrgel tasemel, kartmata, et patsiendid ja arstid muu odavama toote poole pöörduvad.
Ei oma tähendust, et sotsiaalkindlustussüsteemid on teinud võimalikuks või soodustanud ravimiettevõtja suutlikkuse säilitada eriti suuri turuosasid palju kõrgemate hindadega, sest see asjaolu ei mõjuta järeldust, et see ettevõtja suudab säilitada kõrgemad tulud kui tema konkurendid, ilma et ravimitoodete turu teised osalised, st patsiendid, ravimeid määravad arstid, riiklikud sotsiaalkindlustussüsteemid ja tema konkurendid suudaksid seda eelispositsiooni kõigutada perioodi jooksul, mille komisjon võttis turgu valitseva seisundi kindlaksmääramisel arvesse.
Kuna ametiasutuste otsused hüvitamise määrade või maksimumhindade kohta mõjutavad hindasid, ei ole need turu tavaliste tingimuste tulemus. Seega ei saa sellises kontekstis määratud hinna puhul tõhusalt väita, et see on konkureerival tasemel, kuna see määrati kindlaks ilma konkurentsimehhanismideta, mis võimaldaksid sellise konkureeriva hinnani jõuda.
(vt punktid 262, 263 ja 265)
12. Järeldus turuvõimu kohta – st ettevõtja suutlikkuse kohta tegutseda arvestatavas ulatuses oma konkurentidest, klientidest ja lõpuks ka tarbijatest sõltumatult, kuivõrd ta suudab eeskätt säilitada hinnad kõrgel, hoides samas enda käes palju suuremad turuosad kui tema konkurentidel – ei sõltu ettevõtja suutlikkusest kasutada seda turuvõimu nii, et takistada tõhusat konkurentsi. Konkurentsi kaotamise või vähendamise praktika valdkonnas ei pea teatav tegevus, et seda saaks lugeda turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks, tingimata tulenema või olema tingitud ettevõtja majanduslikust võimsusest, kuna turgu valitseva seisundi ja selle kuritarvitamise vahel ei pea olema põhjuslikku seost.
(vt punkt 267)
13. Intellektuaalomandi õigusi ei saa lugeda ebaoluliseks turgu valitseva seisundi kindlaksmääramisel. Nimelt, kuigi pelk intellektuaalomandi õiguste omamine ei saa sellist seisundit anda, võib see siiski teatud olukordades luua turgu valitseva seisundi, andes eelkõige ettevõtjale võimaluse takistada turul tõhusa konkurentsi olemasolu. Intellektuaalomandi õiguste valdamine ja kasutamine võivad – nagu ka käesolevas asjas – olla asjassepuutuv kaudne tõend turgu valitsevast seisundist.
Ei saa nõustuda argumendiga, et intellektuaalomandi õiguste ja nende (isegi mitte kuritarvitava) kasutamise arvestamine turgu valitseva seisundi olemasolu kindlaksmääramiseks võib kaotada igasuguse ajendi luua uuenduslikke tooteid. Innovatsiooni tasustatakse nimelt igal juhul ainuõigusega, mis on intellektuaalomandi õigusega selle loojale antud.
Lisaks ei ole turgu valitsev seisund iseenesest keelatud, keelatud on üksnes selle kuritarvitamine. Sellega seoses ei saa olukorras, kus leitakse, et intellektuaalomandi õiguse omanikul on turgu valitsev seisund, selle õiguse mitte-kuritarvitavat kasutamist lugeda ebapiisavaks ajendiks innovatsioonile.
Intellektuaalomandi õigustega antud tugeva kaitse olemasolu ei pea selleks, et see võiks olla asjassepuutuv tegur, välistama igasuguse konkurentsi turul.
(vt punktid 270, 273 ja 274)
14. Komisjon võib põhistada oma hinnangu ravimiettevõtja turgu valitseva seisundi kohta rea asjaoludega, millest esimeste hulgas on tema väga suured turuosad tema konkurentidega võrreldes. Seejärel, võttes esiteks arvesse ravimitoodete turgude eripärasid, mida iseloomustab ravimeid määravate arstide „inerts”, ja teiseks suurenevaid raskusi, mida ravimiettevõtjad turule sisenemisel peavad ületama, kuna sellel turul juba kohalolevate konkurentide ja toodete arv on suur, siis võib komisjon järeldada, et esimesena turule saabuja positsioon kujutab endast märgatavat konkurentsieelist. Asjaolu, et geneerilised tooted suutsid kahjustada ravimiettevõtja turgu valitsevat seisundit, ei sea kahtluse alla seda, et tema seisund kui esimesena turule siseneja annab talle märgatavaid konkurentsieeliseid.
Lisaks, ehkki järeldus ravimiettevõtja rahalisest ülimuslikkusest, võrreldes tema konkurentidega, ning uurimis- ja arendustööle ning müügivõimule suunatud rahaliste ja inimressursside ülimuslikkusest üksi ei ole piisav, et põhjendada järeldust, et sellel ettevõtjal on kõnealusel perioodil turgu valitsev seisund asjaomasel turul, on need siiski rida asjassepuutuvaid kaudseid tõendeid, mis võimaldavad väita, et viidatud ettevõtjal on rohkem vahendeid kui tema konkurentidel, mis tugevdasid tema seisundit turul nende konkurentidega võrreldes.
(vt punktid 278, 280, 285 ja 286)
15. Ametiasutustele eksitavate andmete esitamine, mis võib neid ametiasutusi eksitusse viia ja järelikult võimaldada ainuõiguse andmist, millele sellel ettevõtjal õigust ei ole või millele tal on õigus lühemaks perioodiks, on tegevus, mida ei kasutata toodete omadustel põhineva konkurentsi korral ja mis võib konkurentsi eriti piirata. Selline tegevus ei vasta turgu valitseva seisundiga ettevõtja spetsiifilisele kohustusele hoiduda ühisturul tõhusat ja moonutamata konkurentsi kahjustamast tegevusega, mida ei kasutata toodete omadustel põhineva konkurentsi korral.
Kuritarvitamise mõiste objektiivsest laadist ilmneb, et ametiasutustele edastatud avalduste eksitavat laadi tuleb hinnata objektiivsete elementide põhjal ja et turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tuvastamiseks ei ole vaja tõendada, et turgu valitseva seisundiga ettevõtja tegutses ettekavatsetult ja halvas usus. Ainuõiguste alusetuks saamiseks ametiasutustele esitatud avalduste eksitavat laadi tuleb hinnata in concreto ja hindamine erineb iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt. Eelkõige tuleb uurida, kas kõnealuse tegevuse toimepanemise kontekstist lähtuvalt võis see tegevus viia ametiasutused nii kaugele, et need alusetult tekitasid seadusest tulenevaid takistusi konkurentsile, näiteks omistades õigusvastaselt ettevõtjale ainuõigused. Sellega seoses võib ametiasutuste piiratud kaalutlusruum või asjaolu, et puudub kohustus kontrollida neile edastatud andmete täpsust või tõelevastavust, olla asjassepuutuvad elemendid, mida tuleb arvesse võtta, kui määratakse kindlaks, kas kõnealune tegevus võib viia selleni, et seadusest tulenevaid takistusi konkurentsile suurendatakse.
Lisaks, kuivõrd turgu valitseva seisundiga ettevõtjale antakse õigusvastane ainuõigus pärast temapoolset viga ametiasutustega toimunud suhtluses, siis tema spetsiifiline kohustus hoiduda ühisturul tõhusat ja moonutamata konkurentsi kahjustamast tegevusega, mida ei kasutata toodete omadustel põhineva konkurentsi korral, paneb talle vähemalt kohustuse teavitada ametiasutusi sellest veast, et need saaksid viidatud rikkumised kõrvaldada.
Kuigi turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tuvastamiseks ei ole vaja tõendada, et tegevus, mis oma laadilt eksitas ametiasutusi, oli ettekavatsetud, on see tegevus siiski asjassepuutuv element, mida komisjon võib olukorrast olenevalt arvesse võtta. Asjaolu, et turgu valitseva seisundi kuritarvitamise mõistel on objektiivne sisu ning see ei tähenda kavatsust kahju tekitada, ei vii järelduseni, et kavatsus kasutada tegevust, mida ei kasutata toodete omadustel põhineva konkurentsi korral, on igal juhul asjassepuutumatu, sest seda võib alati arvesse võtta toetamaks järeldust, et kõnealune ettevõtja on toime pannud turgu valitseva seisundi kuritarvitamise, kuigi selline järeldus peab esmalt tuginema objektiivsele tuvastamisele, et kuritarvitav tegevus tegelikult ellu viidi.
Asjaolu, et teatud ametiasutused ei lasknud end eksitada ning tuvastasid ainuõiguste taotluste toetuseks esitatud andmete ebatäpsused või et konkurendid saavutasid pärast ainuõiguste õigusvastast andmist nende tühistamised, ei ole piisav, et järeldada, et eksitavad avaldused ei olnud mingil juhul tulemuslikud. Nimelt, kui on tõendatud, et tegevus on objektiivselt konkurentsi piirav, siis ei saa selle kuritarvitav laad sõltuda kolmandate isikute reaktsioonide ettearvamatusest.
Järelikult on komisjon EÜ artiklit 82 õigesti kohaldanud, kui ta leidis, et turgu valitseva seisundiga ettevõtja poolt ametiasutustele objektiivselt eksitavate avalduste esitamine, mis võib neid ametiasutusi viia täiendava kaitse tunnistuste andmiseni, millele sellel ettevõtjal õigust ei ole või millele tal on õigus lühemaks perioodiks, ja seega piirata või kaotada konkurentsi, on turgu valitseva seisundi kuritarvitamine.
(vt punktid 355–361)
16. Kui ametiasutus annab intellektuaalomandi õiguse, siis eeldatakse tavaliselt, et see õigus on kehtiv ning õiguse omamine ettevõtja poolt õiguspärane. Ettevõtja poolt pelk ainuõiguse omamine tähendab tavaliselt, et konkurendid hoitakse eemal, kuna viimased peavad järgima avalike normide alusel seda ainuõigust. Seega ei saa nõustuda argumendiga, et turgu valitseva seisundi kuritarvitamise olemasolu tunnistamine eeldab, et eksitavate avalduste alusel saadud ainuõigust oleks ellu viidud.
Lisaks on ainuõiguse õigusvastane omandamine turgu valitseva seisundi kuritarvitamine mitte ainult siis, kui selle tulemusel konkurents täielikult kaotatakse. Asjaolu, et kõnealune tegevus käsitleb intellektuaalomandi õiguse omandamist, ei õigusta sellist tingimust.
Samuti, kui tegevus langeb konkurentsieeskirjade kohaldamisalasse, kohaldatakse neid sõltumata sellest, kas sellele tegevusele võib kohaldada ka muid eeskirju, olgu siis siseriiklikke või mitte, millel on erinevad eesmärgid. Samuti ei saa patendisüsteemile omaste kaitsevahendite olemasolu muuta konkurentsiõiguses sätestatud keeldude kohaldamise tingimusi ning eelkõige nõuda sellise tegevuse tekitatud konkurentsivastase mõju tõendamist.
(vt punktid 362, 364 ja 366)
17. Patendivolinikele edastatud juhiseid täiendava kaitse tunnistuse taotluste esitamiseks ei saa samastada patendiametitele esitatud täiendava kaitse tunnistuse taotlustega. Komisjon rikub seega õigusnormi, kui ta leiab, et farmaatsiatoote turul turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja poolt selle seisundi kuritarvitamine algab siis, kui patendivolinikele edastati juhised täiendava kaitse tunnistuste taotluste esitamiseks patendiametitele. Avalduste väidetava eksitava laadi oodatav tulemus – st täiendava kaitse tunnistuse andmine – võib saabuda alles hetkel, kui täiendava kaitse tunnistuse taotlused patendiametitele esitatakse, mitte aga hetkel, kui vaid vahendajatena tegutsevad patendivolinikud need juhised taotluste kohta kätte saavad.
(vt punktid 370 ja 372)
18. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks ei pea tegevus sugugi konkurentsi vahetult mõjutama. Sellises olukorras, kus kõnealust tegevust, kui see osutub tõendatuks, ei saa mingil juhul lugeda selliseks, mida kasutatakse ettevõtja tulemustel põhineva normaalse toodete konkurentsi korral, piisab tõendamisest, et sellise tegevuse majanduslikku või õiguslikku konteksti arvestades võib see tegevus konkurentsi piirata. Seega võib kõnealuse tegevuse suutlikkus konkurentsi piirata olla kaudne, kui on õiguslikult piisavalt tõendatud, et see suudab ka tegelikult konkurentsi piirata.
Lisaks eeldab konkurente välistada sooviv tegevus sageli kolmandate isikute kaastööd, olgu need isikud siis ametiasutused või teised turul osalejad, sest selline tegevus võib praktikas harva omada vahetut mõju konkurentide konkurentsiseisundile. Seega sõltub konkurentide välistamise strateegia edu – mis seisneb õigusnormidest tulenevate turuletuleku tõkete loomises, omandades õigusvastaselt ainuõigusi – tingimata ametiasutuste reaktsioonist või siseriiklike kohtute omast, kui konkurendid on algatanud menetlused, et neid õigusi tühistada. Siiski on avaldused, millega soovitakse õigusvastaselt saada ainuõigusi, mõeldud turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks üksnes siis, kui on tõendatud, et need oma objektiivses kontekstis võivad tõepoolest viia ametiasutused nii kaugele, et nad annavad taotletud ainuõiguse.
Asjaolu, et kuritarvitava tegevuse mõju konkurentsile oli tunda alles mitu aastat hiljem, ei kõrvalda kõnealuselt tegevuselt, kui see osutub tõendatuks, selle kuritarvitavat laadi.
(vt punktid 376, 377 ja 380)
19. Asjaolu, et ettevõtjal ei ole enam turgu valitsevat seisundit hetkel, kui tema kuritarvitav tegevus mõju avaldas, ei muuda neile tegudele omistatud õiguslikku kvalifikatsiooni, kuna teod pandi toime hetkel, kui ta oli turgu valitsevas seisundis ja tal oli spetsiifiline kohustus hoiduda oma tegevusega ühisturul tõhusat ja moonutamata konkurentsi kahjustamast.
(vt punkt 379)
20. Endast EÜ artikli 82 rikkumist kujutavate asjaolude tõendamise kohustus lasub komisjonil. Seetõttu peab ta tuvastama tõendid, mis suudavad tõendada endast rikkumist kujutavate asjaolude olemasolu.
Sellega seoses eelistatakse kohtu kahtluse korral ettevõtjat, kes on rikkumise tuvastanud otsuse adressaat. Seega ei saa kohus järeldada, et komisjon on tõendanud asjaomase rikkumise olemasolu õiguslikult piisavalt, kui tal on selles küsimuses veel kahtlusi, eriti hagi puhul, milles nõutakse trahvi määrava otsuse tühistamist.
Viimati nimetatud olukorras tuleb arvesse võtta süütuse presumptsiooni põhimõtet, nagu see tuleneb muu hulgas Eurooa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikest 2 ning mis on üks neist põhiõigustest, mis Euroopa Kohtu praktika kohaselt – ja mida kinnitab ka Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõige 2 – on ühenduse õiguse üldpõhimõtted. Kui arvestatakse asjaomaste rikkumiste laadi ning nendega seotud karistuste laadi ja raskusastet, kohaldatakse süütuse presumptsiooni põhimõtet eelkõige ettevõtjatega seotud konkurentsieeskirjade rikkumiste suhtes, mille tagajärjeks võib olla trahvide või karistusmaksete määramine.
Seega tuleb komisjonil esitada täpseid ja üksteist toetavaid tõendeid, et tõendada rikkumise olemasolu. Siiski ei pea komisjon esitama selliseid tõendeid rikkumise kõigi tunnuste osas. Piisab, kui kaudsete tõendite kogum, millele institutsioon tugineb ja mille erinevad osad võivad üksteist vastastikku toetada, vastab tervikuna hinnatult neile nõuetele.
(vt punktid 474–477 ja 839)
21. Asendades patendiametitele täiendava kaitse tunnistuste saamiseks edastatud avaldustes mitmete riikide turuleviimise tehniliste lubade väljastamise kuupäevad nendes riikides ravimite hindade avaldamise kuupäevadega, ei saanud turgu valitsevas seisundis olev ettevõtja mõistlikult ignoreerida asjaolu, et kuna ta ei avalikustanud aktiivselt oma tõlgendust valdkonnas kehtivate tekstide kohta, mis oli aluseks edastatud kuupäevade valikule, võivad need avaldused patendiameteid eksitada. Niisiis, ilma et komisjon peaks tõendama selle ettevõtja pahausksust või täiesti pettuslikku tahtlust, piisab märkimisest, et selline tegevus, mida iseloomustab ilmne läbipaistvuse puudumine, on vastuolus turgu valitsevas seisundis oleva ettevõtja spetsiifilise kohustusega hoiduda oma tegevusega ühisturul tõhusat ja moonutamata konkurentsi kahjustamast.
(vt punktid 491 ja 493)
22. Ravimiettevõtja, kes aastaid järgis pidevat ja lineaarset tegevust, mida iseloomustas erinevate riikide patendiametitele eksitavate avalduste tegemine, et saada täiendava kaitse tunnistusi, millele tal kas ei olnud õigust või millele tal oli õigus lühemaks perioodiks, kuritarvitab oma turgu valitsevat seisundit. Sellised eksitavad avaldused on tegevus, mida ei kasutata toodete omadustel põhineva konkurentsi korral. Selline tegevus hoiab nõuetevastaselt geneeriliste ravimite tootjaid turult eemal, kasutades täiendava kaitse tunnistuste omandamist viisil, mis rikub nende aluseks olevat õiguslikku raamistikku.
(vt punktid 598, 608 ja 609)
23. Geneerilise ravimi turuleviimise loa taotluse käsitlemiseks ravimeid käsitleva direktiivi 65/65 artikli 4 kolmanda lõigu punkti 8 alapunktis a) iii sätestatud lühimenetluse alusel on vaja, et algravimi turuleviimise luba veel kehtiks kõnealuses liikmesriigis taotluse esitamise kuupäeval. Lühimenetlust ei ole võimalik kasutada pärast algravimi turuleviimise loa tühistamist.
Ettevõtja poolt algse turuleviimise loa saamiseks teostatud farmakoloogiliste ja toksikoloogiliste testide ja kliiniliste uuringute tulemustega seotud andmed on selle ettevõtja poolt ravimi turuleviimiseks tehtud investeeringu tulemus. Selline investeering iseloomustab toodete tunnustel põhinevat konkurentsi, millest tarbijad kasu saavad.
Direktiiv 65/65 tunnistas huvi kaitsta sellist investeeringut, nähes ette kõnealuste andmete omanikule ainuõigusperioodi nende kasutamiseks. Siiski ei anna direktiivi 65/65 artikli 4 kolmanda lõigu punkti 8 alapunkt a) iii pärast selle ainuõigusperioodi lõppu algupärase ravimpreparaadi omanikule ainuõigust kasutada toimikusse esitatud farmakoloogiliste ja toksikoloogiliste testide ja kliiniliste uuringute tulemusi ja võimaldab olemuslikult sarnaste ravimite tootjatel ära kasutada nende andmete olemasolu, et saada lühimenetluse teel turuleviimise luba.
Selles olukorras ei saa pärast ainuõigusperioodi lõppemist niisuguse tegevuse aluseks – mille eesmärk on takistada geneeriliste ravimite tootjatel kasutada oma õigust algtoote turuleviimiseks esitatud farmakoloogiliste ja toksikoloogiliste testide ja kliiniliste uuringute tulemusi ära kasutada – kuidagi olla toodete omadustel põhineva konkurentsiga seotud investeeringute õiguspärane kaitse, kuna ettevõtjal ei ole nimelt enam direktiivi 65/65 alusel ainuõigust kasutada nende farmakoloogiliste ja toksikoloogiliste testide ja kliiniliste uuringute tulemusi.
Ettevõtja poolt turuleviimise lubade tühistamise eesmärk on üksnes takistada olemuslikult sarnaste ravimite turuleviimist, mis võis kasutada lühimenetlust, ja seega takistada või aeglustada geneeriliste toodete turuleviimist. Samuti, vastavalt siseriiklike ametiasutuste suhtumisele sellisesse toote turuleviimise loa tühistamisse, millel puudus seos rahvatervisega, võib niisugune tühistamine takistada ka paralleelimporti.
Asjaolu, et ettevõtjal on õigus taotleda tema toodetud ravimite turuleviimise lubade tühistamist, ei suuda eemaldada seda tegevust EÜ artikliga 82 sätestatud keelualast.
Asjaolu, et õiguslik raamistik võimaldab alternatiivset viisi turuleviimise loa saamiseks, ei kõrvalda turgu valitseva seisundiga ettevõtja tegevuse kuritarvitavat laadi, kui objektiivselt käsitletuna on selle tegevuse ainuke eesmärk muuta seadusandja poolt direktiivi 65/65 artikli 4 kolmanda lõigu punkti 8 alapunktis a) iii sätestatud lühimenetlus kättesaamatuks ja seega hoida geneeriliste ravimite tootjad turult võimalikult kaua eemal ning tõsta nende turuletuleku tõkete ületamise kulusid.
Lõpuks asjaolu, et konkurentidele turule sisenemisel põhjustatud viivitust ei hinnata täpselt, ei mõjuta kaalutlust, et kõnealune tegevus võis piirata konkurentsi, kuna on tõendatud, et selle tühistamise tagajärjel oli võimatu kasutada lühimenetlust.
(vt punktid 669, 670, 674–677, 812, 829 ja 831)
24. Kuigi turgu valitsev seisund ei võta sellise seisundiga ettevõtjalt õigust kaitsta oma vastavaid ärihuve, kui need on ohus, ei saa ta kasutada õigusnormides kehtestatud menetlusi nii, et see takistab või muudab raskemaks konkurentide turule sisenemise, kui puuduvad põhjused, mis on seotud toodete omadusel põhinevas konkurentsis osaleva ettevõtja seaduslike huvidega, või kui puuduvad objektiivsed õigustused.
Kui tegevuse puhul, mis seisneb õigusnormidest tulenevate menetluste kasutamises, ilma et selleks oleks mingit alust toote omadustel põhinevas konkurentsis, on selle majanduslikku ja õigusnormide konteksti arvestades tõendatud, et see võib piirata konkurentsi, siis piisab sellest, et lugeda seda turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks.
(vt punkt 672, 817, 824 ja 845)
25. EÜ artikli 82 tähenduses kuritarvitava tegevuse õigusvastasus ei oma seost selle kooskõlaga või vastuoluga teiste õigusnormidega. Valdavas osas seisneb turgu valitseva seisundi kuritarvitamine tegevuses, mis on muuseas muude õigusharude kui konkurentsiõiguse seisukohast seaduslikud.
(vt punkt 677)
26. „Olulisi seadmeid” käsitlev kohtupraktika puudutab sisuliselt asjaolusid, kus turgu valitseva seisundiga ettevõtja keeldumine tarnida, kasutades eelkõige oma omandiõigust, võib endast kujutada turgu valitseva seisundi kuritarvitamist. See kohtupraktika puudutab eelkõige olukorda, kus ainuõiguse vaba kasutamine, mis on antud investeeringu või uuenduse loomise eest, võib ühisturul kahjustamata konkurentsi huvides olla piiratud.
„Olulisi seadmeid” käsitlevat kohtupraktikat ei kohaldata turgu valitsevas seisundis olevale ravimiettevõtjale, kes laseb tühistada tema toodetud ravimite turuleviimise load nii, et oleks võimatu kohaldada ravimeid käsitleva direktiivi 65/65 artikli 4 kolmanda lõigu punkti 8 alapunktis a) iii sätestatud lühimenetlust, piirates niisiis farmakoloogilistest ja toksikoloogilistest testidest ja kliinilistest uuringutest saadud andmete kasutamist. Nimelt ei seisne selline tegevus keeldumises võimaldada juurdepääsu farmakoloogiliste ja toksikoloogiliste testide ja kliiniliste uuringute tulemustele, ning ettevõtja ei saa igal juhul oma väidetava omandiõiguse alusel vaidlustada seda, et siseriiklikud ametiasutused tuginevad lühimenetluse raames kõnealustele andmetele. Lisaks ei ole asjaolu, et lühimenetlust ei saa enam kasutada pärast algravimi turuleviimise loa tühistamist, tingitud murest tagada algravimi tootjale tema esitatud andmete ainuõiguslikkus, vaid murest tagada rahvatervise kaitse, mis on direktiivi 65/65 keskne eesmärk.
(vt punktid 679, 682 ja 683)
27. Kuigi komisjonil on kohustus võtta arvesse võimalikku objektiivset õigustust tegevusele, mis võib osutuda turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks, siis peab kõnealune ettevõtja selle objektiivse õigustuse esitama juba haldusmenetluse ajal ning esitama sellega seotud tõendid. Olukord on selline eelkõige siis, kui kõnealune ettevõtja on ainuke, kes teab seda objektiivset õigustust või on loomulikult paremas olukorras kui komisjon selle olemasolu ja tõelevastavuse tõendamiseks.
Kuna ühenduse akti õiguspärasust tuleb hinnata seda informatsiooni arvesse võttes, mis oli institutsiooni käsutuses otsuse tegemise momendil, siis ei saa ühenduste kohtus tugineda asjaoludele, mida ei esitatud haldusmenetluses.
(vt punktid 686 ja 687)
28. Strateegia väljatöötamine – isegi kui seda teeb turgu valitseva seisundiga ravimiettevõtja –, mille eesmärk on piirata oma müügi vähenemist ja suuta konkureerida geneeriliste toodetega, on õiguspärane ja kuulub tavapärase konkurentsi juurde, kuna käsitletud tegevus ei erine nendest toimingutest, mis on osa toodete omadustel põhinevast konkurentsist, mis võib tarbijatele kasu tuua.
Siiski ei muuda asjaolu, et turgu valitseva seisundiga ettevõtjal ei ole kohustust kaitsta konkurentide huve, EÜ artikliga 82 kooskõlas olevaks sellist tegevust, mille ainuke eesmärk on konkurente välistada. Nimelt ei õigusta turgu valitseva seisundiga ettevõtja pelk tahe säilitada tema enda kaubanduslikke huve ja kaitsta end geneeriliste toodete konkurentsi eest sellist tegevust, mis ei kuulu toodete omadustel põhineva konkurentsi hulka.
(vt punktid 804 ja 816)
29. Ühenduse konkurentsiõiguse kohaselt kujutavad ühte kontserni kuuluvad erinevad äriühingud endast ühte majanduslikku üksust ja seega ühte ettevõtjat, kui need äriühingud ei määra oma tegevust turul kindlaks iseseisvalt.
Selleks et teatud tegevust saaks EÜ artikli 82 tähenduses turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks lugeda, ei pea see olema ellu viidud kontserni juhtkonna tasandil välja töötatud strateegia alusel.
Endast kontserni kujutavasse majandusüksusse kuuluva äriühingu poolt ellu viidud tegevus võib samuti rikkuda EÜ artiklit 82.
Lisaks, kui tütarettevõtja 100-protsendiline osalus kuulub emaettevõtjale, siis ei ole vaja uurida, kas emaettevõtja võib tegelikult määravalt mõjutada oma tütarettevõtja poliitikat, kuna viimane järgib igal juhul nende samade kontserni struktuuri organite poliitikat, kes kujundavad ka emaettevõtja poliitikat.
(vt punktid 818–820)
30. Kui hagiavalduses ja repliigis esitatud argumentide keskmes palub hageja Üldkohtul vähendada trahvisummat, mida komisjon talle konkurentsieeskirjade rikkumise eest määras, jättes nõuete tasandil ametlikult selle vähendamise mainimata, siis selline tegematajätmine ei välista siiski seda, et Üldkohus kasutab oma täispädevust trahvide alal. Nimelt on isegi ametliku nõude puudumisel kohtul õigus ülemäärast trahvisummat vähendada, sest see ei tooks kaasa ultra petita mõju, vaid oleks vastupidi hagi osaline rahuldamine.
(vt punkt 884)
31. Ühe ja vältava rikkumise mõiste hõlmab kõiki tegusid, mis kuuluvad ühtsesse plaani nende identse eesmärgi tõttu, mis rikub konkurentsitingimusi ühisturul. Selleks et kvalifitseerida erinevad tegevused üheks ja vältavaks rikkumiseks, tuleb kontrollida, kas need on omavahel täiendavad, st et igaüks neist on mõeldud tegelema ühe või mitme tavapärasest konkurentsist tuleneva tagajärjega ja aitab vastastikuse toime kaudu kaasa ühtses plaanis seatud eesmärkide saavutamisele. Selles osas tuleb arvestada kõiki asjaolusid, mis võimaldavad seda seost tuvastada või kahtluse alla seada, näiteks kõnealuste tegevuste kohaldamise periood, sisu (sealhulgas kasutatud meetodid) ja vastastikusest seosest tulenevalt eesmärk.
Üheks ja vältavaks rikkumiseks on ravimiettevõtja tegevus, mis on aja jooksul püsiv, tuleneb selle keskorganite välja töötatud strateegiast ja mida iseloomustab mitme riigi patendiametitele eksitavate avalduste tegemine, et saada täiendava kaitse tunnistusi, millele tal kas ei olnud õigust või millele tal oli õigus lühemaks perioodiks.
(vt punktid 892 ja 893)
32. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, mis puudutas ettevõtja poolt tahtlikult eksitavate avalduste esitamist, et saada ainuõigusi, millele tal ei ole õigust või millele tal on õigus lühemaks ajaks, ja mille eesmärk oli hoida konkurendid turult eemal, on ilmselgelt raske rikkumine. Asjaolu, et sellist kuritarvitust varem ei olnud toimunud, ei saa seda järeldust kahtluse alla seada, kuna selline tegevus on ilmselgelt vastuolus toote omadustel põhineva konkurentsiga. Lisaks ei vabasta ettevõtjat tema vastutusest asjaolu, et sarnaste omadustega tegevust ei ole komisjoni varasemates otsustes uuritud.
Raskeks rikkumiseks on ka turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, mis seisneb selles, et ravimiettevõtja laseb tühistada oma toodetud ravimite turuleviimise load ja mille eesmärk on luua takistusi geneeriliste ravimite turuleviimisele mitmes riigis ja paralleelimpordile teistes riikides, üritades seega ühisturgu osadeks jaotada.
(vt punkt 901)
33. Ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise eest kehtestatud trahvisumma kindlaksmääramise raames võivad tegevuse eesmärgiga seonduvad asjaolud trahvisumma kindlaksmääramisel omada suuremat tähtsust kui tegevuse mõjuga seonduvad asjaolud.
(vt punktid 902 ja 911)