CURIA - Documents

Home > Search form > List of results > Documents

Start printing

Language of document : ECLI:EU:T:2017:105

ÜLDKOHTU OTSUS (kolmas koda laiendatud koosseisus)

17. veebruar 2017(1)

Lepinguväline vastutus – Hagiavalduse täpsus – Aegumine – Vastuvõetavus – Põhiõiguste harta artikkel 47 – Lahendi tegemise mõistlik aeg – Varaline kahju – Intressid tasumata trahvi summalt – Pangagarantiiga seotud kulud – Põhjuslik seos

Kohtuasjas T‑40/15,

Plásticos Españoles, SA (ASPLA), asukoht Torrelavega (Hispaania),

Armando Álvarez, SA, asukoht Madrid (Hispaania),

esindajad: advokaadid M. Troncoso Ferrer, C. Ruixó Claramunt ja S. Moya Izquierdo, ning hiljem M. Troncoso Ferrer ja S. Moya Izquierdo,

hagejad,

versus

Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Liidu Kohus, esindajad: A. Placco ning hiljem J. Inghelram, Á. Almendros Manzano ja P. Giusta,

kostja,

keda toetab

Euroopa Komisjon, esindajad: P. van Nuffel, F. Castilla Contreras ja C. Urraca Caviedes,

menetlusse astuja,

mille ese on ELTL artikli 268 alusel esitatud nõue hüvitada kahju, mis hagejatele väidetavalt tekkis menetluse kestuse tõttu Üldkohtus seoses kohtuasjadega, milles tehti 16. novembri 2011. aasta kohtuotsused ASPLA vs. komisjon (T‑76/06, ei avaldata, EU:T:2011:672) ja Álvarez vs. komisjon (T‑78/06, ei avaldata, EU:T:2011:673),

ÜLDKOHUS (kolmas koda laiendatud koosseisus)

koosseisus: president S. Papasavvas, kohtunikud I. Labucka, E. Bieliūnas (ettekandja), V. Kreuschitz ja I. S. Forrester,

kohtusekretär: vanemametnik J. Palacio González,

arvestades menetluse kirjalikku osa ja 24. novembri 2016. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

Vaidluse taust

1 Üldkohtu kantseleisse 24. veebruaril 2006 saabunud hagiavaldustega esitasid hagejad Plásticos Españoles, SA (ASPLA), ja Armando Álvarez, SA kumbki hagi komisjoni 30. novembri 2005. aasta otsuse peale K(2005) 4634 (lõplik), mis käsitleb [ELTL artikli 101] alusel algatatud menetlust (juhtum COMP/F/38.354 – Tööstuslikud kotid) (edaspidi „otsus K(2005) 4634“). Oma hagiavaldustes palusid nad sisuliselt Üldkohtul see otsus tühistada neid puudutavas osas või teise võimalusena vähendada neile määratud trahvi summat.

2 Üldkohus jättis 16. novembri 2011. aasta otsustega ASPLA vs. komisjon (T‑76/06, ei avaldata, EU:T:2011:672) ja Álvarez vs. komisjon (T‑78/06, ei avaldata, EU:T:2011:673) need hagid rahuldamata.

3 Hagejad esitasid 24. jaanuaril 2012 apellatsioonkaebused 16. novembri 2011. aasta kohtuotsuste ASPLA vs. komisjon (T‑76/06, ei avaldata, EU:T:2011:672) ja Álvarez vs. komisjon (T‑78/06, ei avaldata, EU:T:2011:673) peale.

4 Euroopa Kohus jättis 22. mai 2014. aasta otsustega ASPLA vs. komisjon (C‑35/12 P, EU:C:2014:348) ja Armando Álvarez vs. komisjon (C‑36/12 P, EU:C:2014:349) need apellatsioonkaebused rahuldamata.

Menetlus ja poolte nõuded

5 Üldkohtu kantseleisse 27. jaanuaril 2015 saabunud avaldusega esitasid hagejad käesoleva hagi Euroopa Liidu vastu, keda esindas Euroopa Liidu Kohus või Euroopa Komisjon.

6 Euroopa Liidu Kohus ja komisjon esitasid vastavalt 9. ja 21. aprillil 2015 Üldkohtu kantseleis registreeritud aktidega Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 114 lõike 1 alusel vastuvõetamatuse vastuväited.

7 Komisjoni taotlusel peatas Üldkohtu kolmanda koja president 27. aprilli 2015. aasta määrusega käesolevas kohtuasjas menetluse kuni Euroopa Kohtu lõpliku otsuse tegemiseni kohtuasjas C‑71/15 P: Euroopa Kohus vs. Kendrion.

8 Nimetatud kohtuasi kustutati 18. detsembri 2015. aasta kohtumäärusega Euroopa Kohus vs. Kendrion (C‑71/15 P, ei avaldata, EU:C:2015:857) Euroopa Kohtu registrist.

9 Käesolevas asjas menetluse jätkamise järel saatis Üldkohus selle 17. veebruaril 2016 kolmandale kojale laiendatud koosseisus.

10 Pärast poolte osalist loobumist kustutati 4. märtsi 2016. aasta kohtumäärusega ASPLA ja Armando Álvarez vs. Euroopa Liit (T‑40/15, ei avaldata, EU:T:2016:133) Euroopa Komisjon käesolevas asjas liidu esindajate seast.

11 Üldkohtu kantseleisse 11. märtsil 2016 saabunud dokumendiga palus komisjon luba astuda menetlusse Euroopa Liidu Kohtu nõuete toetuseks.

12 Euroopa Liidu Kohus esitas 14. märtsil 2016 kostja vastuse.

13 Üldkohus otsustas 4. aprillil 2016, et menetlusdokumentide teistkordne vahetamine ei ole vajalik. Lisaks palus ta Üldkohtu kodukorra artiklis 89 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames Euroopa Liidu Kohtul märkida, kas ta oli küsinud hagejatelt ja komisjonilt luba ja saanud selle loa, et esitada teatud dokumente, mis on lisatud kostja vastusele ja mis on seotud kohtuasjadega, milles tehti 16. novembri 2011. aasta kohtuotsused ASPLA vs. komisjon (T‑76/06, ei avaldata, EU:T:2011:672) (edaspidi „kohtuasi T‑76/06“) ja Álvarez vs. komisjon (T‑78/06, ei avaldata, EU:T:2011:673) (edaspidi „kohtuasi T‑78/06“).

14 Euroopa Liidu Kohus vastas eespool punktis 13 mainitud küsimusele 19. aprillil 2016. Ta märkis esiteks, et ta ei pidanud küsima ja saama hagejate ja komisjoni luba, et esitada kohtuasjadega T‑76/06 ja T‑78/06 seotud dokumente, ja teise võimalusena, et hagejad ja komisjon olid selle loa kaudselt andnud. Kolmanda võimalusena palub Euroopa Liidu Kohus käsitada tema vastust kui taotlust menetlust korraldava meetme kohaldamiseks, milles palutakse Üldkohtul kohustada esitama käesoleva hagi raames dokumendid, mis moodustavad kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 kohtutoimiku, ja eelkõige kostja vastusele lisatud dokumendid.

15 25. aprillil 2016 otsustas Üldkohtu kolmanda koja (laiendatud koosseisus) president esiteks eemaldada toimikust dokumendid, mis olid lisatud käesolevas kohtuasjas esitatud kostja vastusele ja mis olid seotud kohtuasjadega T‑76/06 ja T‑78/06. See otsus oli ajendatud esiteks asjaolust, et Euroopa Liidu Kohus ei olnud küsinud ega saanud luba kohtuasjade T‑76/06 ja T‑78/06 pooltelt, et esitada neid dokumente, ja teiseks sellest, et ta ei olnud taotlenud luba nende kohtuasjade toimikutega tutvuda vastavalt kodukorra artikli 38 lõikele 2. Teiseks otsustas Üldkohtu kolmanda koja (laiendatud koosseisus) president kodukorra artikli 88 lõike 3 alusel paluda hagejatel võtta seisukoht menetlust korraldava meetme taotluse osas, mille Euroopa Liidu Kohus oli kolmanda võimalusena esitanud oma 19. aprilli 2016. aasta vastuses, mida mainiti eespool punktis 14.

16 Üldkohtu kolmanda koja (laiendatud koosseisus) president rahuldas 28. aprilli 2016. aasta määrusega ASPLA ja Armando Álvarez vs. Euroopa Liit (T‑40/15, ei avaldata) komisjoni taotluse astuda menetlusse Euroopa Liidu Kohtu nõuete toetuseks, ja täpsustas, et komisjonil on 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 116 lõikes 6 ette nähtud õigused.

17 Pärast hagejate nõuetekohaselt põhjendatud taotlust andis Üldkohus 2. mail 2016 hagejatele loa esitada repliik.

18 Hagejad esitasid 10. mail 2016 seisukoha eespool punktis 15 mainitud menetlust korraldavate meetmete taotluse kohta. Sellega seoses rõhutasid nad, et nad ei ole vastu sellele, et Üldkohus sellise meetme võtab, kui ta peab seda vajalikuks.

19 Üldkohus tõdes 31. mail 2016, et käesoleva kohtuasja ettevalmistamine ja lahendamine nõuavad selle eesmärki silmas pidades, et tehtaks kättesaadavaks kohtuasjade T‑76/06 ja T‑78/06 toimik. Niisiis otsustas Üldkohus kodukorra artiklis 89 sätestatud menetlust korraldavate meetmete raames lisada käesoleva kohtuasja toimikusse kohtuasjade T‑76/06 ja T‑78/06 toimikud.

20 Hagejad esitasid repliigi 13. juunil 2016.

21 Euroopa Liidu Kohus taotles 17. juunil 2016 kohtuasjade T‑76/06 ja T‑78/06 toimiku kättetoimetamist.

22 25. juulil 2016 esitas Euroopa Liidu Kohus vasturepliigi.

23 Üldkohus esitas 23. septembril 2016 hagejatele ühe küsimuse ja palus neil esitada teatud dokumendid. Hagejad täitsid need nõuded 10. oktoobri 2016. aasta kirjas.

24 Pooled esitasid kohtukõned ja vastasid Üldkohtu suulistele küsimustele 24. novembri 2016. aasta kohtuistungil.

25 Üldkohtu kantseleisse 6. detsembril 2016 saabunud kirjas teatas hagejate esindaja, et ta oli teinud vea ühes oma vastuses ühele suulisele küsimusele, mis oli kantud kohtuistungi protokolli.

26 16. detsembri 2016. aasta määrusega avati menetluse suuline osa uuesti. 19. detsembril 2016 lisati eespool punktis 25 viidatud hageja kiri toimikusse.

27 Euroopa Liidu Kohus esitas oma märkused eespool punktis 25 mainitud kirja kohta 21. detsembril 2016.

28 Menetluse suuline osa lõpetati 9. jaanuaril 2017.

29 Hagejad paluvad Üldkohtul:

– mõista Euroopa Liidu Kohtult välja kahju, mis neile tekkis Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teise lõigu rikkumise tõttu, makstes neile hüvitist 3 495 038,66 eurot, millele hagi esitamise kuupäevast alates lisanduvad tasandusintress ja viivis vastavalt Euroopa Keskpanga (EKP) poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatavale määrale, mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra;

– mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Kohtult.

30 Euroopa Liidu Kohus palub Üldkohtul:

– esimese võimalusena tunnistada hagi vastuvõetamatuks või kui seda ei tehta, siis osaliselt vastuvõetamatuks kahju osas, mis tekkis enne 27. jaanuari 2010;

– teise võimalusena lükata põhjendamatuse tõttu tagasi nõue hüvitada väidetav varaline kahju;

– mõista kohtukulud välja hagejatelt.

Õiguslik käsitlus

Vastuvõetavus

31 Euroopa Liidu Kohus esitab kaks asja läbivaatamist takistavat asjaolu, millest esimene käsitleb seda, et hagiavaldus ei ole selge ja täpne, ning teine käsitleb seda, et väidetava varalise kahju hüvitamise nõue on aegunud.

Esimese võimalusena esitatud asja läbivaatamist takistav asjaolu, mille kohaselt ei ole hagiavaldus selge ja täpne

32 Euroopa Liidu Kohus väidab, et hagi tuleb tervikuna tunnistada vastuvõetamatuks, kuna hagiavaldus ei ole selge ja täpne seoses kahjuga, mis ASPLA-le ja Armando Álvarezile individuaalselt tekkis.

33 Sellega seoses tuleb Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 21 esimese lõigu kohaselt koosmõjus selle põhikirja artikli 53 esimese lõigu ja 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 44 lõike 1 punktiga c sedastada, et hagiavalduses tuleb märkida hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest. Need peavad olema märgitud piisavalt selgelt ja täpselt, et kostja saaks valmistuda enda kaitsmiseks ja Üldkohus saaks vajaduse korral teha asjas otsuse täiendavate andmeteta. Õiguskindluse ja hea õigusemõistmise tagamiseks peavad selleks, et hagi oleks vastuvõetav, selle aluseks olevad peamised õiguslikud ja faktilised asjaolud kas või kokkuvõtlikult, ent seostatult ja arusaadavalt nähtuma hagiavalduse tekstist. Täpsemalt peavad neile nõuetele vastamiseks liidu institutsiooni poolt väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõuet sisaldavas hagiavalduses olema esitatud andmed, mis võimaldavad kindlaks teha hageja poolt asjaomasele institutsioonile etteheidetava käitumise, põhjused, miks ta leiab, et sellise käitumise ja talle väidetavalt tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos, ning selle kahju laad ja ulatus (vt kohtuotsus, 7.10.2015, Accorinti jt vs. EKP, T‑79/13 EU:T:2015:756, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).

34 Esiteks vastab siinses asjas tõele, et hagiavalduse nõuded sisaldavad kogusummas hinnatud kahju hüvitamise nõuet, nagu seda märkis ka Euroopa Liidu Kohus.

35 Siiski ilmneb nii hagiavalduse ülesehitusest kui ka sellele lisatud dokumentidest, et hagi esitati nii ASPLA kui ka Armando Álvarezi poolt. Pealegi on hagiavalduses esitatud nõuetes koostoimes selle hagiavalduse sisuga silmas peetud varalise kahju hüvitamist, mis tekkis hagejatele, kuna väidetavalt rikuti nõudeid, mis on seotud kohtulahendi tegemisega mõistliku aja jooksul (edaspidi „lahendi tegemise mõistlik aeg“) kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06, mis puudutasid vastavalt ASPLA-t ja Armando Álvarezi.

36 Lisaks, mis puudutab selle kahju tuvastamist, mis kummalegi hagejatest tekkis, siis tuleb rõhutada, et see küsimus nõuab nende esitatud tõendite hindamist ja kuulub seega käesoleva hagi sisulise põhjendatuse hindamise alla. Igal juhul ilmneb toimikust, et hagejad esitasid vajalikud tõendid, et tuvastada kahju, mis neist kummalegi tekkis.

37 Teiseks vastab tõele, et ühest küljest väidavad hagejad, et menetluse kestus kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 ületas lahendi tegemise mõistliku aja vastavalt 24 ja 28 kuu võrra, kuna neile edastati kohtuistungi kuupäev mõlemas asjas 14. jaanuaril 2011, mitte aga kaks aastat pärast komisjoni vasturepliigi esitamist, mis toimus vastavalt 12. veebruaril 2009 ja 6. oktoobril 2008.

38 Teiseks väidavad hagejad, et lahendi tegemise mõistlikku aega ületati kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 keskmiselt 25,5 kuu võrra ja nad hindasid oma kahju lihtsalt pro rata temporis alusel, tuginedes kõigile summadele, mida nad olid maksnud kohtuasjade T‑76/06 ja T‑78/06 menetlemise käigus ning nendes kohtuasjades, milles tehti 22. mail 2014 kohtuotsused ASPLA vs. komisjon (C‑35/12 P, EU:C:2014:348) ja Armando Álvarez vs. komisjon (C‑36/12 P, EU:C:2014:349).

39 Siiski tuleb tõdeda, et Euroopa Liidu Kohus esitas kostja vastuses aegumist puudutava vastuvõetamatuse vastuväite. Pealegi vaidleb ta vastu lahendi tegemise mõistliku aja väidetavale rikkumisele ja sellise rikkumise ulatusele. Lisaks vaidleb ta vastu väidetavale kahjule ja selle ulatusele. Täiendavalt väidab ta, et puudub põhjuslik seos. Lõpuks sai Euroopa Liidu Kohus kohtuistungil võimaluse võtta seisukoht hagejate vastuse kohta Üldkohtu kirjalikule küsimusele, milles hagejad märkisid kuupäeva, millest alates neil kahju tekkis kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06.

40 Sellest tuleneb, et hagejad esitasid vajalikud tõendid, et tuvastada kahju, mis kummalegi neile tekkis ja et Euroopa Liidu Kohus sai esitada oma kaitseargumendid, sh kohtuistungi ajal. Lisaks võimaldavad need tõendid Üldkohtul otsust teha.

41 Esimene asja läbivaatamist takistav asjaolu tuleb seega tagasi lükata.

Teise võimalusena esitatud asja läbivaatamist takistav asjaolu, mille kohaselt on väidetava varalise kahju hüvitamise nõue aegunud

42 Euroopa Liidu Kohus väidab, et hagi on vastuvõetamatu, kuna sellega esitatakse nõue hüvitada kahju, mis tekkis enam kui viis aastat enne käesoleva hagi esitamist, st enne 27. jaanuari 2010.

43 Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikkel 46, mida selle põhikirja artikli 53 esimese lõigu alusel kohaldatakse menetlusele Üldkohtus, sätestab järgmist:

„Liidu lepinguvälise vastutusega seotud asjade aegumistähtaeg on viis aastat vastutuse aluseks olevast sündmusest. Aegumistähtaeg katkeb, kui Euroopa Kohtus algatatakse menetlus või kui enne sellist menetlust esitab kannatanud pool avalduse asjakohasele liidu institutsioonile […]“

44 Kohtupraktikast ilmneb, et aegumise eesmärk on lepitada omavahel kahju saanud isiku õigusi ja õiguskindluse põhimõtet. Aegumistähtaja kestuse kindlaksmääramisel võeti arvesse eelkõige aega, mida väidetavalt kahju kannatanud pool vajab võimaliku hagi esitamise jaoks asjassepuutuva informatsiooni kogumiseks ja nende asjaolude kontrollimiseks, millele selle hagi põhjendamiseks võib tugineda (kohtuotsus, 8.11.2012, Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, C‑469/11 P, EU:C:2012:705, punkt 33; vt selle kohta samuti kohtumäärus, 18.7.2002, Autosalone Ispra dei Fratelli Rossi vs. komisjon, C‑136/01 P, EU:C:2002:458, punkt 28).

45 Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et see aegumistähtaeg hakkab kulgema siis, kui on täidetud kõik hüvitamiskohustuse eelduseks olevad tingimused (vt kohtuotsus, 18.11.2012, Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, C‑469/11 P, EU:C:2012:705, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).

46 Kindlasti tuleb Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklit 46 tõlgendada nii, et aegumistähtaja möödumisele ei saa tugineda kahju kannatanud poole suhtes, kui ta sai hilinemisega teada kahju tekitavast asjaolust, ning seetõttu ei saanud mõistliku aja jooksul esitada hagi või avaldust enne aegumistähtaja lõppemist. Kahju hüvitamise kohustuse tingimused, mis on sätestatud ELTL artikli 340 teises lõigus, ja seega selle kahju hüvitamise nõuete aegumist reguleerivad normid saavad siiski tugineda üksnes rangelt objektiivsetele kriteeriumidele (vt kohtuotsus, 8.11.2012, Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, C‑469/11 P, EU:C:2012:705, punktid 35 ja 36 ning seal viidatud kohtupraktika).

47 Pealegi ei saa väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kahju kannatanud isiku poolt kahju tegelikkuse subjektiivset hindamist võtta arvesse liidu lepinguvälise vastutuse hagi aegumistähtaja alguse kindlaksmääramisel (vt kohtuotsused, 8.11.2012, Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, C‑469/11 P, EU:C:2012:705, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika; 28.2.2013, Inalca ja Cremonini vs. komisjon, C‑460/09 P, EU:C:2013:111, punkt 70).

48 Siinses asjas tuleb rõhutada, et käesolevas „liidu lepinguvälise vastutusega seotud asjas“ on „vastutuse aluseks olev sündmus“ menetlusnormi rikkumine, mis seisneb liidu kohtu poolt lahendi tegemise mõistliku aja väidetavas rikkumises. Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 46 sätestatud viieaastase aegumistähtaja alguse kindlaksmääramine peab niisiis seda asjaolu arvesse võtma. Eelkõige ei saa aegumistähtaeg hakata kulgema kuupäeval, kui kahju tekitav asjaolu jätkub, ja selle tähtaja algus tuleb määrata kuupäevale, kui kahju tekitav asjaolu on tervenisti konkretiseerunud.

49 Niisiis selles konkreetses olukorras, kui kahju hüvitamise nõudega taotletakse sellise kahju hüvitamist, mis väidetavalt tekkis lahendi tegemise mõistliku aja võimaliku järgimata jätmise tõttu, peab Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 46 sätestatud viieaastane aegumistähtaeg – kui otsusega on lõpetatud vaidlusaluse lahendi tegemise aeg – hakkama kulgema päeval, kui see otsus tehti. Nimelt on see kuupäev kindel kuupäev, mis on kehtestatud objektiivsete kriteeriumide alusel. See tagab õiguskindluse põhimõtte järgimise ja võimaldab hagejate õiguste kaitset.

50 Siinses asjas esitasid hagejad nõude selle kahju hüvitamiseks, mis neile oli väidetavalt tekkinud lahendi tegemise aja tõttu kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06. Nendes asjades lõpetati menetlus 16. novembri 2011. aasta kohtuotsustega ASPLA vs. komisjon (T‑76/06, ei avaldata, EU:T:2011:672) ja Álvarez vs. komisjon (T‑78/06, ei avaldata, EU:T:2011:673). Aegumistähtaeg hakkas seega kulgema 16. novembril 2011.

51 Pealegi esitasid hagejad käesolevas asjas hagi, mis niisiis katkestas aegumistähtaja kulgemise, 27. jaanuaril 2015, st enne Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 46 sätestatud viieaastase tähtaja lõppemist. Käesolev hagi ei ole seega aegunud.

52 Eelnevat silmas pidades tuleb teine asja läbivaatamist takistav asjaolu tagasi lükata.

Sisulised küsimused

53 ELTL artikli 340 teine lõik sätestab, et lepinguvälise vastutuse korral heastab liit kõik oma institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldprintsiipidele.

54 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleneb ELTL artikli 340 teisest lõigust, et liidu organite õigusvastase tegevuse puhul on liidu lepinguvälise vastutuse tekkimise ja kantud kahju hüvitamise õiguse kasutamise eelduseks see, et samal ajal on täidetud teatavad tingimused: institutsioonidele etteheidetava tegevuse õigusvastasus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos selle tegevuse ja viidatud kahju vahel (kohtuotsused, 29.9.1982, Oleifici Mediterranei vs. EMÜ, 26/81, EU:C:1982:318, punkt 16, ja 9.9.2008, FIAMM jt vs. nõukogu ja komisjon, C‑120/06 P ja C‑121/06 P, EU:C:2008:476, punkt 106).

55 Kui üks nendest tingimustest ei ole täidetud, tuleb hagi tervikuna jätta rahuldamata, ilma et oleks vaja hinnata teisi liidu lepinguvälise vastutuse tingimusi (kohtuotsus, 14.10.1999, Atlanta vs. Euroopa Ühendus, C‑104/97 P, EU:C:1999:498, punkt 65; vt selle kohta ka kohtuotsus, 15.9.1994, KYDEP vs. nõukogu ja komisjon, C‑146/91, EU:C:1994:329, punkt 81). Lisaks ei ole liidu kohtul kohustust hinnata neid tingimusi kindlas järjekorras (kohtuotsus, 18.3.2010, Trubowest Handel ja Makarov vs. nõukogu ja komisjon, C‑419/08 P, EU:C:2010:147, punkt 42; vt selle kohta ka kohtuotsus, 9.9.1999, Lucaccioni vs. komisjon, C‑257/98 P, EU:C:1999:402, punkt 13).

56 Siinses asjas väidavad hagejad esiteks, et menetluse kestus kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 rikkus lahendi tegemise mõistlikku aega. Teiseks väidavad nad, et see rikkumine tekitas neile varalist kahju, mis tuleb hüvitada.

Lahendi tegemise mõistliku aja väidetav rikkumine kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06

57 Hagejad väidavad, et menetluse kestus kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 rikkus lahendi tegemise mõistliku aja põhimõtet, see on aga üksikisikutele õigusi andva liidu õigusnormi piisavalt selge rikkumine. Eelkõige väidavad nad, et seda rikkumist tõendavad 26. novembri 2013. aasta kohtuotsused Kendrion vs. komisjon (C‑50/12 P, EU:C:2013:771) ja Groupe Gascogne vs. komisjon (C‑58/12 P, EU:C:2013:770). Nad lisavad, et ühelt poolt kohtuasjadel T‑76/06 ja T‑78/06 ja teiselt poolt nendel kohtuasjadel, milles tehti 16. novembri 2011. aasta kohtuotsused Kendrion vs. komisjon (T‑54/06, ei avaldata, EU:T:2011:667), Groupe Gascogne vs. komisjon (T‑72/06, ei avaldata, EU:T:2011:671) ja Sachsa Verpackung vs. komisjon (T‑79/06, ei avaldata, EU:T:2011:674), oli sama ese (sama komisjoni otsus), neid iseloomustasid sarnased asjaolud ja alus (sama kartell) ja neis ilmnesid identsed või väga sarnased menetluslikud asjaolud.

58 Nad väidavad, et kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 oleks menetluse suulist osa tulnud alustada kaks aastat pärast seda, kui komisjon esitas vasturepliigi, st vastavalt 12. veebruaril 2009 ja 6. oktoobril 2008. Kohtuistungi kuupäev teatati neile aga alles 14. jaanuaril 2011. Nad tuletavad sellest, et kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 ületas menetlus lahendi tegemise mõistlikku aega vastavalt 24 ja 28 kuu võrra.

59 Euroopa Liidu Kohus vaidleb neile väidetele vastu. Nimelt on üksnes Üldkohtul pädevus käesolevat hagi hinnata ning ei ole võimalik võtta kohtuasjadesse T‑76/06 ja T‑78/06 üle järeldusi, mida Euroopa Kohus tegi 26. novembri 2013. aasta kohtuotsustes Kendrion vs. komisjon (C‑50/12 P, EU:C:2013:771) ja Gascogne vs. komisjon (C‑58/12 P, EU:C:2013:770). Teiseks ületab aeg, mis möödus menetluse kirjaliku osa ja menetluse suulise osa avamise vahel kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 üksnes vastavalt 17 ja 21 kuu võrra selle menetlusetapi keskmise kestuse, mida on Üldkohtus täheldatud aastatel 2007–2010 kohtuasjades, mis puudutavad konkurentsiõigust. Lisaks ületas kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 menetlusele kulunud aeg tervikuna üksnes 15 kuu võrra nende menetluste keskmise aja, mis kulus Üldkohtus aastatel 2006–2015 kohtuasjades, kus kohaldati konkurentsiõigust. Kolmandaks tuleks kohtuasju T‑76/06 ja T‑78/06 lugeda keerulisteks. Neljandaks tuleb arvesse võtta asjaolu, et Euroopa Liidu Kohus tegutseb mitmekeelses keskkonnas, millele pole sarnast ei Euroopas ega isegi terves maailmas. Lisaks kasutati otsuse C(2005) 4634 peale esitatud 15 kohtuasjas kuut erinevat keelt. Viiendaks tuleb arvesse võtta kohtunike mandaadi piiratud kestust ja ühe kohtuniku pikaajalist haigust, kes kuulus sellese kotta, millele kaks kõnealust kohtuasja oli määratud. Kuuendaks mõjutas hagejate käitumine kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 viivituste kuhjumist.

60 Sellega seoses tuleb meenutada, et põhiõiguste harta artikli 47 teises lõigus on sätestatud, et „[i]gaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus”.

61 Selline õigus, mille olemasolu kinnitati ka enne põhiõiguste harta jõustumist kui liidu õiguse üldpõhimõtet, tunnistati kohaldatavaks juhul, kui komisjoni otsuse peale on hagi esitatud (vt kohtuotsus, 16.7.2009, Der Grüne Punkt – Duales System Deutschland vs. komisjon, C‑385/07 P, EU:C:2009:456, punkt 178 ja seal viidatud kohtupraktika).

62 Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 algas menetlus 24. veebruaril 2006, kui kumbki hageja esitas Üldkohtu kantseleisse hagiavalduse, ning lõppes siis, kui kuulutati 16. novembri 2011. aasta kohtuotsused ASPLA vs. komisjon (T‑76/06, ei avaldata, EU:T:2011:672) ja Álvarez vs. komisjon (T‑78/06, ei avaldata, EU:T:2011:673). Niisiis oli kummaski asjas menetluse kestus ligikaudu 5 aastat ja 9 kuud.

63 Kohtuasjade T‑76/06 ja T‑78/06 toimikute üksikasjalikul hindamisel selgub, et menetluse kestust ei saa põhjendada ühegi neile kohtuasjadele omase teguriga.

64 Esiteks tuleb märkida, et kohtuasjad T‑76/06 ja T‑78/06 puudutasid vaidlusi selle üle, kas esines konkurentsieeskirjade rikkumine, ja et kohtupraktika kohaselt kujutavad alustingimusena õiguskindlus, mis peab ettevõtjatele olema garanteeritud, ning eesmärk tagada, et siseturul ei kahjustataks konkurentsi, endast märkimisväärset huvi mitte üksnes hageja enese ja tema konkurentide, vaid ka kolmandate isikute jaoks suure hulga asjassepuutuvate isikute ja kõnealuse rahalise huvi tõttu (kohtuotsus, 16.7.2009, Der Grüne Punkt – Duales System Deutschland vs. komisjon, C‑385/07 P, EU:C:2009:456, punkt 186).

65 Teiseks tuleb märkida, et kohtuasjas T‑76/06 kulus 3 aastat ja 10 kuud, st 46 kuud menetluse kirjaliku osa lõpu, mida tähistas komisjoni vasturepliigi esitamine 16. veebruaril 2007, ja menetluse suulise osa alguse vahel 23. novembril 2010. Lisaks kulus kohtuasjas T‑78/06 ligi 4 aastat ja 2 kuud, st 50 kuud menetluse kirjaliku osa lõpu 9. oktoobril 2006 ja menetluse suulise osa alguse vahel 23. novembril 2010.

66 Selle ajavahemiku jooksul toimus eelkõige poolte argumentide süntees, kohtuasjade ettevalmistamine kohtuistungiks, vaidluste faktiline ja õiguslik analüüs ning menetluse suulise osa ettevalmistamine. Niisiis sõltub selle perioodi kestus eeskätt vaidluse keerukusest ning poolte käitumisest ja menetluslike küsimuste tekkimisest.

67 Mis puudutab vaidluse keerukust, siis tuleb kõigepealt meenutada, et kohtuasjad T‑76/06 ja T‑78/06 puudutasid hagisid, mis olid esitatud komisjoni otsuse peale ELTL artikli 101 kohaldamise menetluses.

68 Nagu ilmneb kohtuasjade T‑76/06 ja T‑78/06 toimikutest on komisjoni poolt konkurentsiõiguse kohaldamist puudutavad hagid keerulisemad kui muud tüüpi kohtuasjad, võttes arvesse eelkõige vaidlustatud otsuse pikkust, toimiku mahtu ja vajadust hinnata üksikasjalikult suurt hulka keerulisi fakte, mis hõlmavad sageli pikka perioodi ja suurt territooriumi.

69 Seetõttu on 15 kuud menetluse kirjaliku osa lõppemise ja suulise osa avamise vahel põhimõtteliselt sobiv aeg, et käsitleda selliseid kohtuasju, mis puudutavad konkurentsiõiguse kohaldamist, nagu kohtuasjad T‑76/06 ja T‑78/06.

70 Seejärel tuleb arvesse võtta asjaolu, et otsuse C(2005) 4634 peale oli esitatud mitu hagi.

71 Nimelt peab liidu konkurentsiõigust rakendades komisjoni poolt tehtud sama otsuse peale esitatud hagisid põhimõtteliselt käsitlema paralleelselt, isegi siis, kui need kohtuasjad ei ole liidetud. See paralleelne käsitlemine on põhjendatud eeskätt nende hagide seotusega ning vajadusega tagada nende analüüsi ja neile hagidele antava vastuse seostatus.

72 Niisiis võib kohtuasjade paralleelne käsitlemine põhjendada menetluse kirjaliku osa lõpu ja suulise osa alguse vahele jääva aja pikendamist ühe kuu võrra iga täiendava seotud kohtuasja kohta.

73 Siinses asjas oli otsuse C(2005) 4634 peale esitatud 15 hagi. Siiski oli esiteks üks hageja loobunud oma hagist selle otsuse peale (kohtumäärus, 6.7.2006, Cofira-Sac vs. komisjon, T‑43/06, ei avaldata, EU:T:2006:192). Teiseks tehti otsuse C(2005) 4634 peale esitatud kahe hagi kohta 13. septembril 2010 kohtuotsused Trioplast Wittenheim vs. komisjon (T‑26/06, ei avaldata, EU:T:2010:387) ja Trioplast Industrier vs. komisjon (T‑40/06, EU:T:2010:388).

74 Selles olukorras andis ülejäänud 12 kohtuasja käsitlemine, mis puudutasid otsuse C(2005) 4634 peale esitatud hagisid, alust pikendada kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 menetlust 11 kuu võrra.

75 Seetõttu oli menetluse kirjaliku osa lõpu ja suulise osa alguse vahele jääv aeg 26 kuud (15 kuud pluss 11 kuud) põhimõtteliselt sobiv, et käsitleda mõlemat kohtuasja T‑76/06 ja T‑78/06.

76 Mis puudutab kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 poolte käitumist ja menetluslike küsimuste tekkimist, siis aega, mis kulus menetluse kirjaliku osa lõpu ja suulise osa alguse vahel kummaski neist asjadest, ei mõjutanud kuidagi selline käitumine või selliste küsimuste tekkimine.

77 Lõpuks tuleb arvesse võtta seda, et komisjon määras otsusega C(2005) 4634 hagejatele trahvi solidaarselt, kuna Armando Álvarezile kuulus 98,6% ASPLA kapitalist ja kuna eeldati, et esimene nendest äriühingutest avaldas otsustavat mõju teisele äriühingule. Nii palus Armando Álvarez kohtuasjas T‑78/06 esitatud hagis otsuse C(2005) 4634 tühistamist osas, milles otsusega loeti ta vastutavaks nimetatud otsuses tuvastatud rikkumise eest.

78 Seega on kohtuasjad T‑76/06 ja T‑78/06 väga tihedalt seotud ning see tihe seos põhjendab kohtuasja T‑78/06 käsitlemist koos kohtuasjaga T‑76/06 ja samas rütmis. Ehkki menetluse kirjalik osa kohtuasjas T‑78/06 lõppes neli kuud varem kui kohtuasjas T‑76/06, ei saanud kohtuasja T‑78/06 suulist osa alustada enne kohtuasja T‑76/06 suulist osa.

79 Lisaks ilmneb kohtuasjade T‑76/06 ja T‑78/06 toimikust, et neid kohtuasju arutav koda pooldas 23. novembril 2010 kohtuasjade liitmist menetluse suulise osa huvides, ilma et see mõjutaks poolte seisukohti kummaski kohtuasjas. Oma seisukohtades kohtuasjade T‑76/06 ja T‑78/06 võimaliku liitmise kohta selgitas kumbki hageja, et nad ei näe mingit takistust sellele liitmisele, kui Üldkohus leiab, et see võib kaasa aidata menetluse tõhususele. Siiski oli komisjon sellele liitmisele vastu, ning lõpuks jäeti kohtuasjade liitmine ära.

80 Seetõttu oli kohtuasjade T‑76/06 ja T‑78/06 vahelise äärmiselt tiheda seose tõttu põhjendatud kohtuasjas T‑78/06 menetluse kirjaliku osa lõpu ja menetluse suulise osa alguse vahele jääva perioodi pikenemine nelja täiendava kuu võrra.

81 Arvestades seega kohtuasju T‑76/06 ja T‑78/06 iseloomustavaid eripäraseid asjaolusid, ilmneb menetluse kirjaliku osa lõpu ja suulise osa alguse vahele jäänud 46 kuust kohtuasjas T‑76/06 ning menetluse kirjaliku osa lõpu ja suulise osa alguse vahele jäänud 50 kuust kohtuasjas T‑78/06, et kummaski neis kohtuasjades esines 20 kuu pikkune põhjendamatu tegevusetuse periood.

82 Kolmandaks ei ilmne kohtuasjade T‑76/06 ja T‑78/06 vastavate toimikute hindamisest ühtegi asjaolu, mis võimaldaks järeldada, et esines põhjendamatu tegevusetuse periood esiteks hagiavalduste esitamise kuupäeva ja vasturepliikide esitamise kuupäeva ning teiseks menetluse suulise osa alustamise ja kohtuotsuste kuulutamise vahel 16. novembril 2011 kohtuasjades ASPLA vs. komisjon (T‑76/06, ei avaldata, EU:T:2011:672) ja Álvarez vs. komisjon (T‑78/06, ei avaldata, EU:T:2011:673).

83 Sellest tuleneb, et kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 toimunud menetlus, mis lõppes 16. novembril 2011 tehtud kohtuotsusega ASPLA vs. komisjon (T‑76/06, ei avaldata, EU:T:2011:672) ja Álvarez vs. komisjon (T‑78/06, ei avaldata, EU:T:2011:673), rikkus põhiõiguste harta artikli 47 teist lõiku, kuna lahendi tegemise mõistlikku aega on ületatud 20 kuu võrra, see on aga üksikisikutele õigusi andva liidu õigusnormi piisavalt selge rikkumine.

Väidetav varaline kahju ja oletatav põhjuslik seos

84 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab kahju, mille hüvitamist liidu lepinguvälise vastutuse kohaldamise hagiga nõutakse, olema tegelik ja kindel, mida peab tõendama hageja (vt kohtuotsus, 9.11.2006, Agraz jt vs. komisjon, C‑243/05 P, EU:C:2006:708, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika). Viimane peab esitama veenvad tõendid nii tema väidetud kahju olemasolu kui ka suuruse kohta (vt kohtuotsus, 16.9.1997, Blackspur DIY jt vs. nõukogu ja komisjon, C‑362/95 P, EKL, EU:C:1997:401, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).

85 Samuti väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldab ELTL artikli 340 teises lõigus nõutud põhjusliku seose tingimus piisavalt otsest põhjuslikku seost institutsioonide tegevuse ja tekkinud kahju vahel (kohtuotsused, 18.3.2010, Trubowest Handel ja Makarov vs. nõukogu ja komisjon, C‑419/08 P, EU:C:2010:147, punkt 53, ja 14.12.2005, Beamglow vs. parlament jt, T‑383/00, EU:T:2005:453, punkt 193; vt selle kohta ka kohtuotsus, 4.10.1979, Dumortier jt vs. nõukogu, 64/76, 113/76, 167/78, 239/78, 27/79, 28/79 ja 45/79, EU:C:1979:223, punkt 21). Hageja peab tõendama põhjusliku seose olemasolu etteheidetava tegevuse ja väidetava kahju vahel (vt kohtuotsus, 30.9.1998, Coldiretti jt vs. nõukogu ja komisjon, T‑149/96, EU:T:1998:228, punkt 101 ja seal viidatud kohtupraktika).

86 Siinses asjas väidavad hagejad hagiavalduses esiteks, et neile tekkis varaline kahju, mis seisnes esmalt kahjumis, kuna nad maksid keskmiselt 25,5 ülemäärase menetluse kestuse kuu eest neile otsusega C(2005) 4634 määratud trahvi summa pealt intresse (edaspidi „intressid trahvi summalt“), ja teiseks, kuna nad selle sama ülemäärase aja jooksul maksid kulusid pangagarantii pealt, mille nad olid seadnud, et nad ei peaks kohe trahvisummat tasuma (edaspidi „pangagarantiiga seotud kulud“). Seda kahju peaks hindama lihtsa prorata arvutusega, mis tugineb 20. veebruarist 2006 kuni 1. augustini 2014 makstud pangagarantiiga seotud kuludele ja 15. märtsist 2006 kuni 22. juulini 2014 makstud intressidele trahvi summalt.

87 Teiseks väidavad hagejad, et väidetava kahju ja lahendi tegemise mõistliku aja väidetava eiramise vaheline põhjuslik seos on ilmne. Nimelt, kui kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 ei oleks eiratud lahendi tegemise mõistlikku aega, siis ei oleks hagejad pidanud 25,5 kuu jooksul tasuma intresse trahvi summalt ja pangagarantiiga seotud kulusid.

88 Euroopa Liidu Kohus vaidleb esiteks vastu hagejate väidetele neile tekkinud varalise kahju kohta.

89 Esimese võimalusena väidab ta, et intresse trahvi summalt ja pangagarantiiga seotud kulusid ei saa lugeda kahjuks. Nimelt on esiteks intressid trahvi summalt hüvitiseks selle eest, et komisjonile ei olnud kättesaadav summa, mida tal oli õigus saada, ning hagejad rikastuksid alusetult, kui neile hüvitataks nende intressidega võrduv summa. Teiseks on pangagarantiiga seotud kulud väljaminek, mille hagejad vabatahtlikult tegid vastutasuks neile antud võimaluse eest jätta trahvisumma kohe tasumata. Kuna see kulutus hõlmas niisiis eelise saamist, ei ole alust järeldada, et tegu on ranges mõttes kahjuga.

90 Teise võimalusena väidab Euroopa Liidu Kohus, et hagejate kasutatud meetod nende väidetava varalise kahju arvutamiseks ei ole õige ning ei võimalda seda kahju arvuliselt väljendada. Esiteks ei võimalda hagejate läbi viidud proportsionaalne arvutamine välja arvutada kulude osa, mis on seotud põhjendamatu viivituse perioodiga. Teiseks ei võimalda hagejate poolt oma kahju arvuliseks väljendamiseks kasutatud asjaolud võimaldada neil arvutada oletuslikku kahju, mis tulenes kohtuasjade T‑76/06 ja T‑78/06 menetluses toimunud väidetavast viivitusest. Nimelt peaks selleks, et hinnata oletatava kahju olemasolu, mis neil olevat tekkinud menetluses toimunud põhjendamatu viivituse tõttu, võrdlema kulusid, mida nad tegelikult pidid kandma ja neid oletuslikke kulusid, mida nad oleksid pidanud kandma, kui menetlus ei oleks viibinud ja kui nad oleksid trahvi tasunud varem. On vägagi võimalik, et teatud olukorras on ettevõtjal soodsam trahvi maksmisega viivitada, isegi kui see hilisem maksmine toob talle kaasa kohustuse tasuda täiendavaid intresse kindlas määras, nagu komisjoni kehtestatud 3,56%. Vasturepliigis lisab Euroopa Liidu Kohus, et hilisem maksmine toob juba määratluse kohaselt kaasa eelise ja et see eelis ka siinses asjas esineb.

91 Teiseks väidab Euroopa Liidu Kohus, et puudub piisavalt otsene põhjuslik seos ühelt poolt väidetava varalise kahju, mis tuleneb pangagarantiiga seotud kulude ja trahvi summalt intresside maksmisest, ning teiselt poolt lahendi tegemise mõistliku aja rikkumise vahel. Nimelt tuleneb varaline kahju hagejate nende endi valikust jätta täitmata oma kohustus maksta trahv otsuses C(2005) 4634 kehtestatud tähtajal, ehkki see otsus oli täitmisele pööratav. Hagejatel oli valik hetkel, kui nad otsustasid seada pangagarantii ja ka kogu perioodi vältel, kui nad selle garantii säilitasid.

– Sissejuhatavad märkused

92 Tuleb rõhutada, et otsuse C(2005) 4634 artikkel 2 nägi ette, et selle otsusega määratud trahvid tuleb tasuda kolme kuu jooksul alates selle teatavaks tegemisest. Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT 2002, L 357, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 145), artikli 86 alusel täpsustati selle otsuse artiklis 2, et selle kolmekuuse tähtaja lõppedes hakatakse automaatselt kohaldama intressi määras, mida kohaldas Euroopa Keskpank oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes otsuse tegemise kuu esimesel päeval, mida on suurendatud kolme ja poole protsendipunkti võrra, st määras 5,56%.

93 ELTL artikli 299 esimese lõigu kohaselt on otsus C(2005) 4634 täitmisele pööratav, kuna selle artiklis 2 oli esitatud hagejate suhtes rahaline kohustus. Lisaks ei ole selle otsuse peale ELTL artikli 263 alusel tühistamishagi esitamine kahtluse alla seadnud otsuse täitmisele pööratavust, kuna ELTL artikli 278 kohaselt ei peata hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtusse akti toimet.

94 Kui komisjon tegi hagejatele teatavaks oma otsuse C(2005) 4634, andis see institutsioon neile teada, et kui nad algatavad menetluse Üldkohtus või Euroopa Kohtus, ei võeta nende suhtes ühtegi sissenõudmismeedet kuni kohtuasi on pooleli, tingimusel, et enne maksetähtaja lõppu on täidetud kaks tingimust. Määruse nr 2342/2002 artikli 86 lõike 5 kohaselt olid need kaks tingimust järgmised: esiteks peab komisjoni võlanõudele kohaldama intressi alates maksetähtaja lõpust määras 3,56%; teiseks tuleb enne maksetähtaega esitada komisjoni jaoks vastuvõetav pangagarantii, mis hõlmab nii selle võla ja intressid või selle võla suurenemise.

95 Käesolevas asjas esitatud kirjalikes dokumentides selgitavad hagejad, et nad otsustasid jätta neile määratud trahvisumma kohe maksmata ja seada pangagarantii vastavalt võimalusele, mille komisjon neile andis, ja tasuda intressi määras 3,56%.

96 Nende märkuste alusel tuleb hinnata väidetavat varalist kahju ja oletatavat põhjuslikku seost selle kahju ja lahendi tegemise mõistliku aja rikkumise vahel kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06.

– Intresside tasumine trahvisummalt

97 Esiteks ilmneb hagejate esitatud dokumentidest ja nende esindajate suulistest selgitustest, mis kanti kohtuistungi protokolli, et Armando Álvarez tasus 22. juulil 2014 kõik intressid trahvisummalt, mis kogunesid kohtuasjade T‑76/06 ja T‑78/06 menetluse käigus.

98 Sellest tuleneb, et ASPLA-l ei tekkinud ilmselgelt mingit isiklikku kahju, mis seisneks intresside tasumises trahvisummalt sellel perioodil, mis vastab kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 lahendi tegemise mõistliku aja ületamisele.

99 Mis puudutab teiseks Armando Álvarezil väidetavalt tekkinud kahju, siis tuleb märkida, et eespool punktis 93 mainitud ELTL artikli 299 esimese lõigu ja ELTL artikli 278 koostoimes kohaldamise tõttu kuulus otsusega C(2005) 4634 määratud trahvisumma komisjonile tasumisele vaatamata selle otsuse peale esitatud tühistamishagile. Niisiis tuleb trahvisummalt kogunevaid intresse määras 3,56% lugeda viiviseks.

100 Lisaks tuleb märkida, et kohtuasjade T‑76/06 ja T‑78/06 menetluse käigus ei tasunud Armando Álvarez trahvisummat ega viiviseid. Niisiis sai Armando Álvarez nende kohtuasjade menetluse käigus kasutada summat, mis vastas trahvile ja sellele lisanduvale viivisele.

101 Hagejad ei esita tõendeid, mis võimaldaks näidata, et kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 lahendi tegemise mõistliku aja ületamisele vastaval perioodil oli viivise summa, mida Armando Álvarez hiljem komisjonile tasus, suurem kui see eelis, mida see äriühing võis saada, kuna ta kasutas summat, mis vastas trahvisummale, millele lisandus viivis. Teisisõnu ei tõendanud hagejad, et lahendi tegemise mõistliku aja ületamise perioodil kogunenud intress trahvisummalt oli suurem kui eelis, mida Armando Álvarez võis saada seetõttu, et ta ei tasunud trahvisummat, millele lisandusid intressid, mis oli kogunenud kuupäevaks, kui lahendi tegemise mõistliku aja rikkumine toimus, ja intressid, mis kogunesid ajal, kui see rikkumine jätkus.

102 Sellest tuleneb, et hagejad ei tõenda, et perioodil, mis vastab kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 lahendi tegemise mõistliku aja ületamisele, sai Armando Álvarez tegelikku ja kindlat kahju, kuna ta maksis otsusega C(2005) 4634 määratud trahvi pealt viivist.

103 Seega tuleb tagasi lükata hagejate nõue hüvitada väidetav kahju, mis tulenes nende poolt trahvisummalt täiendavate intresside maksmisest, ilma et oleks vaja hinnata väidetava põhjusliku seose olemasolu.

– Pangagarantiiga seotud kulude tasumine

104 Mis puudutab esiteks kahju, siis ilmneb toimikust esmalt, et ASPLA seadis pangagarantii summale 10 731 000 eurot, millele lisandusid intressid, ja teiseks seadis Armando Álvarez mitu pangagarantiid neljas erinevas pangas kogusummale 31 269 000 eurot, millele lisandusid intressid. Lisaks ilmneb toimikust, et kumbki hagejatest tasus pangagarantiiga seotud kulusid kord kvartalis makstava vahendustasu vormis kohtuasjade T‑76/06 ja T‑78/06 menetluse jooksul.

105 Toimiku materjale arvestades tuleb märkida, et mõlemad hagejad tõendavad, et neile on isiklikult tekkinud tegelik ja kindel kahju, mis seisnes kahjumis, mis tekkis pangagarantiiga seotud kulude tasumise tõttu perioodi jooksul, mis vastab kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 lahendi tegemise mõistliku aja ületamisele.

106 Mis puudutab teiseks põhjuslikku seost, siis tuleb ühest küljest märkida, et kui kohtuasjade T‑76/06 ja T‑78/06 menetlus ei oleks ületanud lahendi tegemise mõistlikku aega, ei oleks hagejad pidanud tasuma pangagarantiiga seotud kulusid sellele ületamisele vastaval perioodil.

107 Niisiis esineb põhjuslik seos kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 aset leidnud lahendi tegemise mõistliku aja rikkumise ja hagejatele tekkinud kahju vahel, mis seisnes selles, et kumbki neist pidi tasuma pangagarantiiga seotud kulusid, mis vastavad lahendi tegemise mõistliku aja ületamise perioodile.

108 Teiselt poolt tuleb rõhutada, et ette heidetud tegevus peab olema kahju otsustav põhjus (kohtumäärus, 31.3.2011, Mauerhofer vs. komisjon, C‑433/10 P, ei avaldata, EU:C:2011:204, punkt 127, ja kohtuotsus, 10.5.2006, Galileo International Technology jt vs. komisjon, T‑279/03, EU:T:2006:121, punkt 130; vt selle kohta samuti kohtuotsus, 18.3.2010, Trubowest Handel ja Makarov vs. nõukogu ja komisjon, C‑419/08 P, EU:C:2010:147, punkt 61). Teiste sõnadega võib öelda, et isegi kui institutsioonid on aidanud kaasa selle kahju tekkimisele, mille eest hüvitist nõutakse, võib see kaasaaitamine olla liiga väike teiste isikute, näiteks hageja vastutuse tõttu (kohtuotsus, 18.3.2010, Trubowest Handel ja Makarov vs. nõukogu ja komisjon, C‑419/08 P, EU:C:2010:147, punkt 59, ja kohtumäärus, 31.3.2011, Mauerhofer vs. komisjon, C‑433/10 P, ei avaldata, EU:C:2011:204, punkt 132).

109 Lisaks on kohus juba sedastanud, et väidetav kahju, mis seisneb pangagarantiiga seotud kuludes, mida kandis äriühing, keda karistati komisjoni otsusega, mille Üldkohus hiljem tühistas, ei tulene otseselt selle otsuse õigusvastasusest, kuna see kahju tuleneb nimetatud äriühingu enda otsusest seada pangagarantii selleks, et mitte täita trahvi maksmise kohustust vaidlusaluses otsuses määratud tähtaja jooksul (vt selle kohta kohtuotsus, 21.4.2005, Holcim (Deutschland) vs. komisjon, T‑28/03, EU:T:2005:139, punkt 123, ja kohtumäärus, 12.12.2007, Atlantic Container Line jt vs. komisjon, T‑113/04, ei avaldata, EU:T:2007:377, punkt 38).

110 Siiski tuleb siinses asjas rõhutada, et esiteks ei olnud 2006. aasta veebruaris, kui hagejad esitasid oma hagid ja kui nad seadsid vastavalt ühe või mitu pangagarantiid, võimalik ette näha lahendi tegemise mõistliku aja rikkumist. Lisaks oli hagejatel õiguspärane ootus, et nende hagid vaadatakse läbi mõistliku aja jooksul.

111 Teiseks toimus kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 lahendi tegemise mõistliku aja ületamine pärast hagejate esmast valikut seada pangagarantii.

112 Niisiis erinevad siinse juhtumi asjaolud oluliselt nendest, mida tuvastati 21. aprilli 2005. aasta kohtuotsuses Holcim (Deutschland) vs. komisjon (T‑28/03, EU:T:2005:139) ja 12. detsembri 2007. aasta kohtumääruses Atlantic Container Line jt vs. komisjon (T‑113/04, ei avaldata, EU:T:2007:377), mida eespool punktis 109 mainiti. Seost ühelt poolt kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 lahendi tegemise mõistliku aja ületamise ning teiselt poolt pangagarantiiga seotud kulude tasumise vahel perioodil, mis sellele ületamisele vastab, ei saanud seega – vastupidi Euroopa Liidu Kohtu väidetele – katkestada hagejate esialgne valik jätta otsusega C(2005) 4634 määratud trahv kohe maksmata ja seada pangagarantii.

113 Sellest tuleneb, et esineb piisavalt otsene põhjuslik seos kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 lahendi tegemise mõistliku aja rikkumise ja kahju vahel, mis on hagejatele tekkinud pangagarantiiga seotud kulude tasumise tõttu perioodil, mis vastab selle aja ületamisele.

114 Kolmandaks peab esmalt meenutama, et hagejad viitavad lahendi tegemise mõistliku aja rikkumisele üksnes kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06. Nad ei viita seega lahendi tegemise mõistliku aja rikkumisele menetluse kogukestuse tõttu esiteks kohtuasjas T‑76/06 koostoimes kohtuasjaga, milles tehti 22. mai 2014. aasta kohtuotsus ASPLA vs. komisjon (C‑35/12 P, EU:C:2014:348), ja teiseks kohtuasjas T‑78/06 koostoimes kohtuasjaga, milles tehti 22. mai 2014. aasta kohtuotsus Armando Álvarez vs. komisjon (C‑36/12 P, EU:C:2014:349).

115 Niisiis tuvastati siinses asjas üksnes seda, et menetlus kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 rikkus lahendi tegemise mõistlikku aega (vt eespool punkt 83).

116 Järgmiseks tuleb mainida, et kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 lõppes lahendi tegemise mõistliku aja rikkumine 16. novembri 2011.aasta kohtuotsuste ASPLA vs. komisjon (T‑76/06, ei avaldata, EU:T:2011:672) ja Álvarez vs. komisjon (T‑78/06, ei avaldata, EU:T:2011:673) kuulutamisega.

117 Niisiis said hagejad alates 16. novembrist 2011 hinnata ühest küljest kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 lahendi tegemise mõistliku aja rikkumise olemasolu, ja teisest küljest kahju, mis neile oli tekkinud pangagarantiiga seotud kulude tasumise tõttu seda aega ületava perioodi jooksul.

118 Lõpuks muutus hagejatele trahvi määranud otsus C(2005) 4634 lõplikuks alles 22. mail 2014, ning komisjoni poolt pakutud võimalus seada pangagarantii lõppes sellel kuupäeval, kuna hagejad olid otsustanud esitada apellatsioonkaebuse 16. novembri 2011. aasta kohtuotsuste ASPLA vs. komisjon (T‑76/06, ei avaldata, EU:T:2011:672) ja Álvarez vs. komisjon (T‑78/06, ei avaldata, EU:T:2011:673) peale.

119 Sellest tuleneb, et pangagarantiiga seotud kulude tasumine pärast 16. novembri 2011. aasta kohtuotsuste ASPLA vs. komisjon (T‑76/06, ei avaldata, EU:T:2011:672) ja Álvarez vs. komisjon (T‑78/06, ei avaldata, EU:T:2011:673) kuulutamist, millega lõppes kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 lahendi tegemise mõistliku aja rikkumine, ei oma piisavalt otsest põhjuslikku seost selle rikkumisega, kuna nende kulude tasumine tulenes hagejate isiklikust ja iseseisvast valikust, mille nad tegid pärast nimetatud rikkumist, jätta trahv tasumata, jätta taotlemata otsuse C(2005) 4634 täitmise peatamist ja esitada eespool viidatud kohtuotsuste peale apellatsioonkaebus.

120 Kõigest eelnevast ilmneb, et esineb piisavalt otsene põhjuslik seos ühelt poolt kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 aset leidnud lahendi tegemise mõistliku aja rikkumise ja teiselt poolt kahju vahel, mis tekkis hagejatele enne 16. novembri 2011. aasta kohtuotsuste ASPLA vs. komisjon (T‑76/06, ei avaldata, EU:T:2011:672) ja Álvarez vs. komisjon (T‑78/06, ei avaldata, EU:T:2011:673) kuulutamist ja mis seisneb pangagarantiiga seotud kulude tasumises perioodil, mis vastab selle mõistliku aja ületamisele.

– Tekkinud varalise kahju hindamine

121 Esiteks tuleb meenutada, et kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 ületas menetluse kestus mõlemas kohtuasjas lahendi tegemise mõistlikku aega 20 kuu võrra (vt punkt 83 eespool).

122 Teiseks tuvastati eespool punktides 116–120, et kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 lõppes lahendi tegemise mõistliku aja rikkumine 16. novembril 2011, ja et esines piisavalt otsene põhjuslik seos ühelt poolt kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 lahendi tegemise mõistliku aja rikkumise ning teiselt poolt kahju vahel, mis hagejatele tekkis „enne“ 16. novembri 2011. aasta kohtuotsuste ASPLA vs. komisjon (T‑76/06, ei avaldata, EU:T:2011:672) ja Álvarez vs. komisjon (T‑78/06, ei avaldata, EU:T:2011:673) kuulutamist.

123 Niisiis leidis kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 lahendi tegemise mõistliku aja ületamine aset 20 kuud enne 16. novembri 2011. aasta kohtuotsuste ASPLA vs. komisjon (T‑76/06, ei avaldata, EU:T:2011:672) ja Álvarez vs. komisjon (T‑78/06, ei avaldata, EU:T:2011:673) kuulutamist, st 16. märtsil 2010; just sellest kuupäevast alates on hagejatele tekkinud varaline kahju.

124 Vastusena Üldkohtu kirjalikule küsimusele selgitasid hagejad 10. oktoobri 2016. aasta kirjas, et neile hakkas kahju tekkima kaks aastat pärast komisjoni vasturepliigi esitamist, st kohtuasjas T‑78/06 6. oktoobril 2008 ja kohtuasjas T‑76/06 12. veebruaril 2009.

125 Ühtlasi lisasid hagejad 10. oktoobri 2016. aasta kirjas – ehkki Üldkohus neilt selle kohta ei olnud küsinud –, et nende kahju lõppes kohtuistungi kuupäeva teatamisega kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06.

126 Lõpuks ilmneb kohtuasjade T‑76/06 ja T‑78/06 vastavatest toimikutest, et nendes kohtuasjades teatati hagejatele kohtuistungi kuupäev 14. jaanuaril 2011.

127 Liidu kohtutes toimuvat menetlust reguleerivatest eeskirjadest, eelkõige Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklist 21 ja 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 44 lõikest 1 tuleneb, et põhimõtteliselt määravad kindlaks ja piiritlevad vaidluse pooled ning liidu kohus ei saa teha otsust ultra petita (kohtuotsused, 10.12.2013, komisjon vs. Iirimaa jt, C‑272/12 P, EU:C:2013:812, punkt 27, ja 3.7.2014, Electrabel vs. komisjon, C‑84/13 P, ei avaldata, EU:C:2014:2040, punkt 49).

128 Niisiis ei või Üldkohus kõrvale kaldud hagejate nõudest ja omal algatusel otsustada hüvitada kahju, mis neile tekkis pärast 14. jaanuari 2011, st ajaliselt erineval perioodil kui see, mille kohta nad väidavad endal kahju tekkinud olevat.

129 Seetõttu vastab siinses asjas kahju, mida võib hüvitada, pangagarantiiga seotud kuludele, mida hagejad tasusid 16. märtsist 2010 kuni 14. jaanuarini 2011.

130 Kolmandaks ilmneb hagejate esitatud dokumentidest, et nad tasusid pangagarantiiga seotud kulusid kord kvartalis.

131 Toimiku materjalidest selgub, et ASPLA tasus 16. märtsist 2010 kuni 14. jaanuarini 2011 järgmised pangagarantiiga seotud kulud:

Kvartalid	Kvartalis tasutud summa	Kuud	Kulud (eurodes)
20.2.2010–19.5.2010	12 259,43	2	8 172,95
20.5.2010–19.8.2010	12 259,43	3	12 259,43
20.8.2010–19.11.2010	12 259,43	3	12 259,43
20.11.2010-19.2.2011	12 259,43	3	12 259,43
		Kokku	44 951,24

132 Niisiis ulatusid ASPLA poolt 16. märtsist 2010 kuni 14. jaanuarini 2011 tasutud pangagarantiiga seotud kulud 44 951,24 euroni.

133 Lisaks selgub toimiku materjalidest, et Armando Álvarez tasus 16. märtsist 2010 kuni 14. jaanuarini 2011 järgmised pangagarantiiga seotud kulud:

	Kvartalid	Kvartalis tasutud summa	Kuud	Kulud (eurodes)
	21.2.2010–20.5.2010	6 109,09	2	4 072,73
Pank A	21.5.2010–20.8.2010	6 156,34	3	6 156,34
	21.8.2010–28.11.2010	6 203,59	3	6 203,59
	29.11.2010–20.2.2011	6 290,57	3	6 290,57
				22 723,23

	22.2.2010–21.5.2010	6 000,00	2	4 000,00
Pank B	22.5.2010–21.8.2010	6 000,00	3	6 000,00
	22.8.2010–21.11.2010	6 000,00	3	6 000,00
	22.11.2010-21.2.2011	6 000,00	3	6 000,00
				22 000,00

	22.2.2010–21.5.2010	5 839,91	2	3 893,27
Pank C	21.5.2010–23.8.2010	5 839,91	3	5 839,91
	23.8.2010–22.11.2010	5 839,91	3	5 839,91
	22.11.2010–21.2.2011	5 839,91	3	5 839,91
				21 413,00

	16.2.2010–15.5.2010	12 075,34	2	8 050,23
Pank D	16.5.2010–15.8.2010	12 180,34	3	12 180,34
	16.8.2010–15.11.2010	12 285,34	3	12 285,34
	16.11.2010-15.2.2011	12 390,34	3	12 390,34
				44 906,25

			Kokku	111 042,48

134 Niisiis ulatusid Armando Álvarezi poolt 16. märtsist 2010 kuni 14. jaanuarini 2011 tasutud pangagarantiiga seotud kulud 111 042,48 euroni.

135 Eelnevat arvestades tuleb määrata ASPLA-le hüvitiseks 44 951,24 eurot ja Armando Álvarezile hüvitiseks 111 042,48 eurot varalise kahju eest, mis neile tekkis vastavalt kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 lahendi tegemise mõistliku aja rikkumise tõttu ja mis seisneb pangagarantiiga seotud täiendavate kulude tasumises.

– Intressid

136 Nagu selgub esimesest nõudest, paluvad hagejad Üldkohtul lisada hüvitise summale, mida neile võidakse määrata, tasandus‑ ja viivitusintressid määras, mida kohaldas Euroopa Keskpank oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes, mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra, alates hagi esitamise kuupäevast.

137 Sellega seoses tuleb eristada tasandusintressi ja viivitusintressi (kohtuotsus, 27.1.2000, Mulder jt vs. nõukogu ja komisjon, C‑104/89 ja C‑37/90, EU:C:2000:38, punkt 55).

138 Mis puudutab esiteks tasandusintressi, siis tuleb meenutada, et tähelepanuta ei saa jätta ebasoodsaid tagajärgi, mis tulenevad ajast, mis möödus alates kahju tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest kuni hüvitise hindamise kuupäevani, kuna arvestada tuleb raha väärtuse langemist (vt selle kohta kohtuotsus, 3.2.1994, Grifoni vs. komisjon, C‑308/87, EU:C:1994:38, punkt 40, ja 13.7.2005, Camar vs. nõukogu ja komisjon, T‑260/97, EU:T:2005:283, punkt 138). Tasandusintressi eesmärk on korvata aeg, mis möödus, kuni kohus hindas ära kahju summa, sõltumata viivitusest, mida võib pidada võlgniku süüks (kohtuotsus, 12.2.2015, komisjon vs. IPK International, C‑336/13 P, EU:C:2015:83, punkt 37).

139 Põhimõtteliselt peab selle rahalise ümberhindamise õiguse andmise perioodi lõpp langema kokku kuupäevaga, kui kuulutati kohtuotsus, mis tuvastas hagejale tekkinud kahju hüvitamise kohustuse (vt selle kohta kohtuotsused, 19.5.1992, Mulder vs. nõukogu ja komisjon, C‑104/89 ja C‑37/90, EU:C:1992:217, punkt 35; 13.7.2005, Camar vs. nõukogu ja komisjon, T‑260/97, EU:T:2005:283, punktid 142 ja 143, ja 26.11.2008, Agraz jt vs. komisjon, T‑285/03, ei avaldata, EU:T:2008:526, punktid 54 ja 55).

140 Siinses asjas ilmneb seoses kummalegi hagejale tasumisele tuleva hüvitisega varalise kahju eest, mis neile vastavalt tekkis, eespool punktis 138 viidatud kohtupraktikast, et hagejatel on õigus nõuda, et sellele hüvitisele lisataks tasandusintress alates 16. märtsist 2010.

141 Siiski on hagejate esimene nõue, nagu nad rõhutasid 6. detsembri 2016. aasta kirjas, et selle hüvitise summale, mida nad võivad saada, lisataks tasandusintress „alates hagi esitamise kuupäevast“, st 27. jaanuarist 2015.

142 Niisiis tuleb kummalegi hagejale neile tekkinud varalise kahju eest makstavale hüvitisele lisada tasandusintress alates 27. jaanuarist 2015 vastavalt nende taotlusele.

143 Pealegi ei esita tekkinud kahjule viitavad hagejad ühtegi tõendit näitamaks, et ASPLA poolt 16. märtsist 2010 kuni 14. jaanuarini 2011 tasutud pangagarantiiga seotud kulud ja Armando Álvarezi poolt 16. märtsist 2010 kuni 14. jaanuarini 2011 tasutud pangagarantiiga seotud kulud oleksid võinud toota intresse, mille määr on see, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes, mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra (vt selle kohta kohtuotsused, 27.1.2000, Mulder jt vs. nõukogu ja komisjon, C‑104/89 ja C‑37/90, EU:C:2000:38, punkt 219; ja 26.11.2008, Agraz jt vs. komisjon, T‑285/03, ei avaldata, EU:T:2008:526, punkt 49).

144 Niisiis ei saa hagejad nõuda tasandusintressi kohaldamist, mis on arvutatud selle intressimäära põhjal, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes, mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra.

145 Seevastu aja kulgemisega seotud raha väärtuse vähenemist väljendab aastane inflatsioonimäär, mille Eurostat (Euroopa Liidu statistikaamet) on kõnealuse perioodi jooksul tuvastanud riigis, kus hagejad on asutatud (vt selle kohta kohtuotsused, 27.1.2000, Mulder jt vs. nõukogu ja komisjon, C‑104/89 ja C‑37/90, EU:C:2000:38, punktid 220 ja 221, 13.7.2005, Camar vs. nõukogu ja komisjon, T‑260/97, EU:T:2005:283, punkt 139, ja 26.11.2008, Agraz jt vs. komisjon, T‑285/03, ei avaldata, EU:T:2008:526, punkt 50).

146 Seetõttu vastab selle tasandusintressi määr, mis tuleb lisada kummalegi hagejale tekkinud varalise kahju hüvitisele, aastasele inflatsioonimäärale, mille Eurostat on tuvastanud riigis, kus hagejad on asutatud. Tasandusintressi kohaldatakse kummagi hageja suhtes vastavalt hagejate nõuetele alates 27. jaanuarist 2015 kuni käesoleva kohtuotsuse kuulutamiseni.

147 Mis puudutab teiseks viivitusintressi, siis ilmneb kohtupraktikast, et nende intresside maksmise kohustus tekib alates kohtuotsusest, millega tuvastatakse kahju hüvitamise kohustus (vt selle kohta kohtuotsus, 26.6.1990, Sofrimport vs. komisjon, C‑152/88, EU:C:1990:259, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

148 Viivitusintressi määra kindlaksmääramiseks tuleb arvesse võtta artikli 83 lõike 2 punkti b ja artikli 111 lõike 4 punkti a komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT 2012, L 362, lk 1). Nende sätete alusel on tähtajaks tasumata saadaolevate summade viivisemäär Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib maksetähtpäeva kuu esimesel kalendripäeval ning mida suurendatakse kolme ja poole protsendipunkti võrra.

149 Siinses asjas tuleb sedastada, et eespool punktis 135 mainitud hüvitistele, sh kummalegi hagejale tekkinud varalise kahju hüvitisele lisanduvale tasandusintressile, tuleb liita viivitusintress alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni.

150 Lisaks tuleb see suurendamise määr kehtestada hagejate nõuete piirides (vt selle kohta kohtuotsused, 19.5.1992, Mulder jt vs. nõukogu ja komisjon, C‑104/89 ja C‑37/90, EU:C:1992:217, punkt 35, ja 8.5.2007, Citymo vs. komisjon, T‑271/04, EU:T:2007:128, punkt 184).

151 Niisiis on viivitusintressi määr Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav määr, mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra, nagu hagejad taotlesid.

– Kokkuvõte hüvitise summa ja intresside kohta

152 Kõike eelnevat silmas pidades tuleb käesolev hagi osaliselt rahuldada osas, milles palutakse hüvitada hagejatele tekkinud varaline kahju kohtuasjades T‑76/06 ja T‑78/06 lahendi tegemise mõistliku aja rikkumise tõttu.

153 ASPLA-le pangagarantiiga seotud täiendavate kulude tasumisega tekkinud varalise kahju hüvitise summa on 44 951,24 eurot, millele lisandub alates 27. jaanuarist 2015 kuni käesoleva kohtuotsuse kuulutamiseni tasandusintress vastavalt aastasele inflatsioonimäärale, mille Eurostat on tuvastanud riigis, kus see äriühing on asutatud.

154 Armando Álvarezile pangagarantiiga seotud täiendavate kulude tasumisega tekkinud varalise kahju hüvitise summa on 111 042,48 eurot, millele lisandub alates 27. jaanuarist 2015 kuni käesoleva kohtuotsuse kuulutamiseni tasandusintress vastavalt aastasele inflatsioonimäärale, mille Eurostat on tuvastanud riigis, kus see äriühing on asutatud.

155 Eespool punktides 153 ja 154 märgitud hüvitise summale, sh kummalegi hagejale tekkinud varalise kahju hüvitise summale lisanduvale tasandusintressile, liidetakse viivitusintress eespool punktides 149 ja 151 esitatud tingimustel.

156 Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

Kohtukulud

157 Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 3 võib jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks. Kui kohtuasja asjaolud seda õigustavad, võib Üldkohus siiski otsustada, et lisaks enda kohtukulude kandmisele mõistetakse poolelt välja ka osa teise poole kohtukuludest.

158 Siinses asjas rahuldati osa hagejate sisulistest nõuetest. Siiski jäeti nende kahju hüvitamise nõue suures osas rahuldamata. Selles olukorras ja kõiki käesoleva kohtuasja asjaolusid arvestades tuleb jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

159 Kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ja institutsioonid ise oma kohtukulud. Seetõttu tuleb otsustada, et komisjon kannab ise oma kohtukulud.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kolmas koda laiendatud koosseisus),

otsustab:

1. Mõista Euroopa Liidult, keda esindab Euroopa Liidu Kohus, välja Plásticos Españoles, SA (ASPLA) kasuks hüvitis 44 951,24 eurot ja Armando Álvarez, SA kasuks hüvitis 111 042,48 eurot varalise kahju eest, mis kummalegi äriühingule tekkis lahendi tegemise mõistliku aja rikkumise eest kohtuasjades, milles tehti 16. novembri 2011. aasta kohtuotsused ASPLA vs. komisjon (T‑76/06, ei avaldata, EU:T:2011:672) ja Álvarez vs. komisjon (T‑78/06, ei avaldata, EU:T:2011:673). Mõlemale hüvitisele lisatakse alates 27. jaanuarist 2015 kuni käesoleva kohtuotsuse kuulutamiseni tasandusintress aastase inflatsiooni määras, mille Eurostat (Euroopa Liidu statistikaamet) on kõnealuse perioodi jooksul tuvastanud riigis, kus need äriühingud on asutatud.

2. Mõista lisaks eespool punktis 1 viidatud hüvitistele alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest kuni nimetatud hüvitise täieliku tasumiseni välja viivitusintress Euroopa Keskpanga (EKP) poolt oma peamiste refinantseerimistehingute jaoks kehtestatud intressimäära alusel, mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra.

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

4. Jätta ühelt poolt ASPLA ja Armando Álvarezi ning teiselt poolt liidu, keda esindas Euroopa Liidu Kohus, kohtukulud nende endi kanda.

5. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.

Papasavvas

Labucka

Bieliūnas

Kreuschitz

Forrester

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 17. veebruaril 2017 Luxembourgis.

Allkirjad

Sisukord

Vaidluse taust

Menetlus ja poolte nõuded

Õiguslik käsitlus

Vastuvõetavus