Kohtuasjas C‑79/13

Federaal agentschap voor de opvang van asielzoekers

versus

Selver Saciri jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Arbeidshof te Brussel)

Direktiiv 2003/9/EÜ – Liikmesriikides varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded – Artikli 13 lõige 1 – Materiaalsete vastuvõtutingimuste andmise tähtajad – Artikli 13 lõige 2 – Materiaalsete vastuvõtutingimuste tagamine – Tagatised – Artikli 13 lõige 5 – Varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumtingimuste kindlaksmääramine ja andmine – Antud abi summa – Artikkel 14 – Materiaalsete vastuvõtutingimuste üksikasjalikud eeskirjad – Vastuvõtuvõrgustiku täiskoormus – Edasisuunamine riiklikesse sotsiaalabisüsteemidesse – Materiaalsete vastuvõtutingimuste andmine rahaliste toetustena

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 27. veebruar 2014

1.        Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Varjupaigapoliitika – Liikmesriikides varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded – Direktiiv 2003/9 – Vastuvõtu miinimumtingimuste andmine – Materiaalsete vastuvõtutingimuste andmine rahaliste toetustena – Vastuvõtva liikmesriigi kohustus anda neid toetusi alates varjupaigataotluse esitamise päevast – Rahaliste toetuste suuruse kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Direktiivi 2003/9/EÜ artikli 14 lõigetes 1, 3, 5 ja 8 ette nähtud materiaalsete vastuvõtutingimuste kohaldatavus – Puudumine – Toetuste summa peab olema piisav, et säilitada perekonna ühtsus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 1; nõukogu direktiiv 2003/9, artiklid 13, 14, 17 ja artikli 18 lõige 1)

2.        Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Varjupaigapoliitika – Liikmesriikides varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded – Direktiiv 2003/9 – Vastuvõtu miinimumtingimuste andmine – Materiaalsete vastuvõtutingimuste andmine rahaliste toetustena – Võimalus saata varjupaigataotlejad majutuskeskuste täiskoormuse korral edasi avalik‑õigusliku abisüsteemi asutustesse – Tingimused – Varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuetest kinnipidamine nende asutuste poolt

(Nõukogu direktiiv 2003/9)

1.        Direktiivi 2003/9, millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded, artikli 13 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriik on valinud materiaalsete vastuvõtutingimuste tagamise rahaliste toetustena või maksedokumentidena, tuleb kõnealuseid toetusi vastavalt selle direktiivi artikli 13 lõikele 1 anda alates varjupaigataotluse esitamise päevast ja need peavad vastama nimetatud direktiivi artikli 13 lõikes 2 sätestatud miinimumnõuetele.

See liikmesriik peab tagama, et antud rahaliste toetuste kogusumma oleks piisav, et kindlustada varjupaigataotlejatele väärikas ja adekvaatne elatustase, mis tagab neile tervise ja toimetuleku, võimaldades neil eelkõige saada majutust, pidades vajaduse korral silmas erivajadustega isikute huvide kaitset vastavalt selle direktiivi artiklile 17. Direktiivi 2003/9 artikli 14 lõigetes 1, 3, 5 ja 8 ette nähtud materiaalseid vastuvõtutingimusi ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kui nad on valinud nende tingimuste andmise ainult rahaliste toetustena. Nende toetuste suurus peab siiski olema piisav, et võimaldada alaealistel lastel majutuda koos oma vanematega, nii et säiliks varjupaigataotleja perekonna ühtsus.

(vt punkt 46 ja resolutsiooni punkt 1)

2.        Direktiivi 2003/9, millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded, tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus olukord, kus varjupaigataotlejatele mõeldud majutuskeskuste täiskoormuse korral võivad liikmesriigid suunata varjupaigataotlejad edasi avalik‑õigusliku abisüsteemi asutustesse, kui see süsteem tagab varjupaigataotlejatele kinnipidamise selle direktiiviga ette nähtud miinimumnõuetest.

(vt punkt 51 ja resolutsiooni punkt 2)