Language of document : ECLI:EU:C:2010:371

KOHTUJURISTI ETTEPANEK

YVES BOT

esitatud 24. juunil 20101(1)

Kohtuasi C‑168/09

Flos SpA

versus

Semeraro Casa e Famiglia SpA

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Milano (Itaalia))

Direktiiv 98/71/EÜ – Tööstus- ja kaubandusomand – Disainilahenduste õiguskaitse – Autoriõiguse kohaldamine üldkasutatavaks muutunud tööstusdisainilahendustele – Direktiiv 93/98/EMÜ – Omandatud õigused – Üleminekuperiood





1.        Käesoleva kohtuasja õigusliku raamistiku moodustab direktiiv 98/71/EÜ,(2) mille artiklis 17 on kehtestatud konkreetsest registreeritud disainilahenduse kaitse seadusest ning autoriõiguse seadusest tuleneva kaitse kumulatsiooni põhimõte. Nii on mainitud sättes ette nähtud, et disainilahendus on kaitsekõlblik autoriõiguse seaduste alusel alates kuupäevast, mil disainilahendus on loodud või mis tahes kujul fikseeritud.

2.        Vendade Castiglionide loodud kuulsusrikka Arco lambi kopeerimise teemal on tekkinud kohtuvaidlus äriühingu Flos SpA (edaspidi „Flos”), kes väidab end olevat kõigi selle lambiga seotud varaliste õiguste omanik, ja äriühingu Semeraro Casa e Famiglia SpA (edaspidi „Semeraro”) vahel.

3.        Asjaomasel perioodil kehtinud siseriiklike õigusnormide kohaselt muutus Arco lamp üldkasutatavaks ja Semeraro võis seejärel toota, Hiinast importida ja turustada Fluida-nimelist lampi, mis imiteerib Arco lambimudeli kuju.

4.        Arvestades direktiivi 98/71 jõustumist ja selle ülevõtmist Itaalia õiguskorda, leiab Flos, et Arco mudelile tuleb kohaldada autoriõigust. Sellest tulenevalt esitas ta Semeraro vastu Fluida lambi tootmise ja turustamise tõttu hagi, paludes Itaalia kohtul keelata selle lambi turustamine.

5.        Käesolevas kohtuasjas on seega esiteks tekkinud küsimus, kas enne direktiivi 98/71 jõustumist üldkasutatavaks muutunud disainilahendus on kaitstud autoriõigusega.

6.        Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teiseks teada, kas asjaolu, et kolmas isik on seaduslikult tootnud ja turustanud üldkasutatavaks muutunud mudeli kuju imiteerivat kaupa, mõjutab selle mudeli kaitsmist autoriõiguse alusel ja kas vajaduse korral on võimalik kehtestada üleminekuaeg, mille jooksul on see kaitse välistatud.

7.        Käesolevas ettepanekus soovitan Euroopa Kohtul otsustada, et direktiivi 98/71 artiklit 17 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusaktid, millega on ette nähtud, et enne seda direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusnormide jõustumist üldkasutatavaks muutunud disainilahendustel puudub autoriõiguse kaitse.

8.        Seejärel toon välja põhjused, mille tõttu leian, et direktiivi 98/71 artikliga 17 ei ole vastuolus see, kui kehtestatakse mõistlik üleminekuaeg, mille jooksul isikud, kes võisid seaduslikult toota ja turustada kaupa, mis imiteerib enne seda direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusnormide jõustumist üldkasutatavaks muutunud mudeli kuju, võivad seda kaupa edasi turustada.

I.      Õiguslik raamistik

A.      Liidu õigus

1.      Direktiiv 93/98/EMÜ

9.        Nõukogu 29. oktoobri 1993. aasta direktiiv 93/98/EMÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja ühtlustamise kohta(3) jõustus 1. juulil 1995.(4)

10.      Selle direktiiviga on ette nähtud kirjandus- või kunstiteose autoriõiguse kaitse autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma.(5)

11.      Direktiivi 93/98 artikli 10 lõikes 2 on sätestatud: „Käesolevas direktiivis sätestatud kaitse tähtaegu kohaldatakse kõigi teoste ja kaitstavate objektide suhtes, mis on [direktiivi jõustumise] kuupäeval vähemalt ühes liikmesriigis kaitstud autoriõigust või sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate siseriiklike sätetega või mis vastavad direktiivi 92/100/EMÜ[(6)] kohase kaitse kriteeriumidele.”

12.      Direktiivi 93/98 artikli 10 lõike 3 kohaselt ei piira see direktiiv kasutamist, mis on toimunud enne direktiivi jõustumist. Liikmesriigid võtavad vastu eelkõige kolmandate isikute omandatud õiguste kaitseks vajalikud sätted.

2.      Direktiiv 98/71

13.      Direktiivi 98/71 eesmärk on ühtlustada liikmesriikide disainilahenduste õiguskaitsega seotud õigusaktid.

14.      Kõnealuse direktiiviga on eelkõige kehtestatud disainilahenduse registreerimisest tuleneva konkreetse õiguskaitse ning autoriõigusest tuleneva kaitse kumulatsiooni põhimõte.

15.      Selle direktiivi artiklis 17 on nimelt ette nähtud, et „[l]iikmesriigis või selle suhtes vastavalt käesolevale direktiivile registreeritud disainilahenduse õigusega kaitstud disainilahendus on kaitsekõlblik ka asjaomase liikmesriigi autoriõiguse seaduste alusel alates kuupäevast, mil disainilahendus on loodud või mis tahes kujul fikseeritud. Iga liikmesriik määrab kindlaks nimetatud kaitse ulatuse ja tingimused, sealhulgas nõutava eristatavuse taseme.”

16.      Direktiivi 98/71 artikli 19 kohaselt oli liikmesriikidel selle täitmiseks aega kuni 28. oktoobrini 2001.

B.      Siseriiklik õigus

17.      Enne, kui direktiiv 98/71 võeti üle Itaalia õiguskorda, oli 22. aprilli 1941. aasta seaduse nr 633 autoriõiguse ja sellega seonduvate õiguste kaitse kohta(7) artikli 2 lõike 1 punktis 4 ette nähtud, et see kaitse on tagatud skulptuuride, maalide, joonistuste, gravüüride ja muude sarnaste kujutava kunsti teoste puhul, kaasa arvatud stsenograafia, isegi kui neid kasutatakse tööstuses, tingimusel et nende kunstiline väärtus on lahutatav selle toote tööstuslikust laadist, millega need on seotud.

18.      Pärast nimetatud direktiivi ülevõtmist Itaalia õiguskorda muudeti kõnealust sätet 2. veebruari 2001. aasta seadusandliku dekreediga nr 95 direktiivi 98/71 ülevõtmise kohta,(8) tühistades lahutatavuse nõude. Selle muudatusega tunnistati seega kehtetuks seaduse nr 633/41 artikli 2 lõike 1 punkt 4 ja lisati punkt 10. Uue punkti kohaselt on autoriõiguse kaitse tagatud tööstusdisainilahenduste puhul, mis on iseenesest loomingulised ja millel on kunstiline väärtus. Seadusandlik dekreet nr 95 jõustus 19. aprillil 2001.

19.      12. aprilli 2001. aasta seadusandliku dekreediga nr 164 direktiivi 98/71 kohaldamise kohta(9) lisati seadusandlikku dekreeti nr 95/2001 artikkel 25bis, mis nägi ette, et 10 aasta jooksul viimati nimetatud seadusandliku dekreedi jõustumise kuupäevast ei kehti disainilahendustele seaduse nr 633/41 artikli 2 lõike 1 punktiga 10 tagatud õiguskaitse ainult nende isikute vastu, kes hakkasid enne seda kuupäeva valmistama, pakkuma ja turustama tooteid, mis tehakse üldkasutatavaks muutunud disainilahenduste järgi.

20.      Kõik mainitud sätted lisati Itaalia tööstusomandi seadustikku. Täpsemalt võeti seadusandliku dekreedi nr 95/2001 artiklis 25bis kehtestatud 10-aastane moratoorium üle selle seadustiku artiklisse 239. Nimetatud seadustiku artiklis 44 oli autoriõiguse kaitset ka piiratud 25 aastale pärast autori surma 70 nõutud aasta asemel.

21.      Ometi algatas Euroopa Ühenduste Komisjon Itaalia Vabariigi suhtes liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse direktiivi 98/71 artiklite 17 ja 18 eiramise tõttu, kuna komisjoni väitel on 10-aastane moratoorium ja kaitse piiramine 25‑le aastale pärast autori surma nende artiklitega vastuolus.

22.      Itaalia Vabariik võttis liidu õiguse järgimiseks vastu 15. veebruari 2007. aasta dekreetseaduse nr 10 ühenduse õigusest tulenevate ja rahvusvaheliste kohustuste täitmise kohta(10) artikli 4 lõike 4. Selle sättega pikendati tööstusdisainiteoste autoriõiguse kaitset 70 aastani ja muudeti Itaalia tööstusomandi seadustiku artiklit 239. Selle tulemusel ei kehti tööstusdisainilahendustele seaduse nr 633/41 artikli 2 lõike 1 punkti 10 (muudetud kujul) alusel tagatud kaitse toodete suhtes, mis on valmistatud tööstusdisainilahenduste järgi, mis olid muutunud üldkasutatavaks enne seadusandliku dekreedi nr 95/2001 jõustumise kuupäeva.

II.    Faktilised asjaolud ja põhikohtuasi

23.      Flos on kvaliteetvalgustite sektoris 60. aastate algusest alates tegutsev Itaalia äriühing. Ta väitis, et talle kuuluvad kõik varalised õigused kuulsale Arco lambimudelile, mille lõid itaalia disainerid Achille ja Pier Giacomo Castiglioni.

24.      Flos heidab Semerarole ette seda, et ta impordib Hiinast ja turustab Itaalias lambimudelit nimega Fluida, mis imiteerib kõiki Arco stiililisi ja esteetilisi omadusi, rikkudes Flosi varalisi õigusi, mis tal on seoses lambiga Arco. Flosi väitel tekitas Semeraro talle kahju lambiga Arco ehk tööstusdisainiteosega seonduvate varaliste õiguste osas ja rikkus seega konkurentsiõigust.

25.      Semeraro vaidlustas asjaolu, et lambimudelil Arco võib olla iseenesest kunstiline väärtus, mis on tingimus, mis peab olema seaduse nr 633/41 artikli 2 lõike 1 punkti 10 kohaselt täidetud, et see oleks autoriõigusega kaitstud, ja vaidlustades igal juhul väidetava vormilise sarnasuse nende kahe lambimudeli vahel. Ta vaidles ka vastu sellele, et kahe lambimudeli kujul on identseid tunnuseid.

26.      Tuleb täpsustada, et kuna lambimudel Arco oli vastavalt sel ajal kehtinud siseriiklikele õigusnormidele muutunud üldkasutatavaks, võis Semeraro seaduslikult seda mudelit kopeerida.

27.      Assoluce (Itaalia valgustitootjate ühing) astus menetlusse Flosi toetuseks.

28.      Enne kui Flos esitas põhikohtuasja hagi, esitas ta ajutiste meetmete kohaldamise taotluse lambi Fluida arestimiseks ja Semeraro poolt selle uuesti importimise või turustamise keelamiseks.

29.      Asjaomane Itaalia kohus sedastas 29. detsembri 2006. aasta määruses, et lambil Arco on tööstusdisainiteose autoriõiguse kaitse ja et lambimudeliga Fluida imiteeritakse kõrvalekaldumatult selle kuju. Seetõttu määras ta lampide Fluida aresti ja keelas Semerarol neid edasi turustada. See määrus jäeti apellatsioonimenetluses jõusse.

30.      Tribunale di Milano (Itaalia) kahtleb, kas järgnenud õigusnormide muudatused, mis jõustusid menetluse ajal, on kooskõlas liidu õigusega.

III. Eelotsuse küsimused

31.      Tribunale di Milano otsustas kohtumenetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.      Kas direktiivi 98/71 […] artikleid 17 ja 19 tuleb tõlgendada nii, et kui kohaldatakse liikmesriigi seadust, millega on selle direktiivi alusel tema õiguskorras kehtestatud autoriõiguse kaitse disainilahenduste puhul, võimaldab liikmesriigile antud õigus määrata sõltumatult kindlaks selle kaitse ulatus ja tagamise tingimused ka välistada selle kaitse disainilahenduste puhul, mis vastavad küll autoriõiguse kaitseks nõutavatele tingimustele, kuid mille puhul tuleb asuda seisukohale, et need muutusid üldkasutatavaks enne, kui jõustusid seadusesätted, millega kehtestati siseriiklikus õiguskorras disainilahenduste autoriõiguse kaitse, sest neid ei ole kunagi registreeritud disainilahendustena, või oli see registreering sel kuupäeval juba kehtivuse kaotanud?

2.      Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on eitav, tuleb direktiivi 98/71 […] artikleid 17 ja 19 tõlgendada nii, et kui kohaldatakse liikmesriigi seadust, millega on selle direktiivi alusel tema õiguskorras kehtestatud autoriõiguse kaitse disainilahenduste puhul, võimaldab liikmesriigile antud õigus määrata sõltumatult kindlaks selle kaitse ulatus ja tagamise tingimused ka välistada selle kaitse disainilahenduste puhul, mis vastavad küll autoriõiguse kaitseks nõutavatele tingimustele, kuid mille puhul tuleb asuda seisukohale, et need muutusid üldkasutatavaks enne, kui jõustusid seadusesätted, millega kehtestati siseriiklikus õiguskorras disainilahenduste autoriõiguse kaitse, ning kui kolmas isik – kellele nende disainilahenduste autoriõiguse omanik ei ole luba andnud – on juba valmistanud ja turustanud riigis tooteid, mis on tehtud nende disainilahenduste järgi?

3.      Kas juhul, kui vastused esimesele ja teisele küsimusele on eitavad, tuleb direktiivi 98/71 […] artikleid 17 ja 19 tõlgendada nii, et kui kohaldatakse liikmesriigi seadust, millega on selle direktiivi alusel tema õiguskorras kehtestatud autoriõiguse kaitse disainilahenduste puhul, võimaldab liikmesriigile antud õigus määrata sõltumatult kindlaks selle kaitse ulatus ja tagamise tingimused ka välistada selle kaitse disainilahenduste puhul, mis vastavad küll autoriõiguse kaitseks nõutavatele tingimustele, kuid mille puhul tuleb asuda seisukohale, et need muutusid üldkasutatavaks enne, kui jõustusid seadusesätted, millega kehtestati siseriiklikus õiguskorras disainilahenduste autoriõiguse kaitse, ning kui kolmas isik – kellele nende disainilahenduste autoriõiguse omanik ei ole luba andnud – on juba valmistanud ja turustanud riigis tooteid, mis on tehtud nende disainilahenduste järgi, juhul kui niisugune välistamine kehtestatakse pikaks ajavahemikuks (10 aastat)?”

IV.    Õiguslik analüüs

32.      Olen samal seisukohal komisjoniga, et direktiivi 98/71 artikkel 19 ei ole käesolevas kohtuasjas asjakohane. Mainitud artiklis on nimelt piirdutud sellega, et on määratud kindlaks kuupäev, mil liikmesriigid pidid selle direktiivi sätteid järgima, ehk 28. oktoober 2001. Käesolevas kohtuasjas ei ole aga küsimus selles, kas Itaalia Vabariik on kõnealuse direktiivi määratud tähtaja jooksul üle võtnud.

33.      Põhikohtuasja vaidlus käsitleb küsimust, kas Semeraro, kes sai asjaomasel ajal seaduslikult õiguse toota ja turustada lambimudelit Fluida, on nüüd kohustatud tootmise ja turustamise lõpetama sel põhjusel, et siseriiklike õigusnormidega, millega direktiiv 98/71 on üle võetud, tekkisid uuesti autoriõigused mudelile Arco, mille kuju on mudeliga Fluida kopeeritud.

34.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib eriti teada, kas selle direktiivi artiklit 17 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusaktid, millega on ette nähtud, et enne seda direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusnormide jõustumist üldkasutatavaks muutunud disainilahendused ei ole autoriõigusega kaitstud.

35.      Kui vastus on jaatav, küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt, kas asjaolu, et kolmas isik on seaduslikult saanud õiguse toota ja turustada kaupa, mis imiteerib üldkasutatavaks muutunud mudeli kuju, mõjutab selle kuju kaitset autoriõiguse alusel ja kas vajaduse korral on võimalik kehtestada üleminekuaeg, mille jooksul see kaitse on välistatud.

A.      Autoriõiguse kohaldamine enne direktiivi 98/71 jõustumist üldkasutatavaks muutunud disainilahendustele

36.      Direktiivi 98/71 artiklis 17 on ette nähtud, et liikmesriigis või selle suhtes registreeritud disainilahenduse õigusega kaitstud disainilahendus on kaitsekõlblik ka asjaomase liikmesriigi autoriõiguse seaduste alusel alates kuupäevast, mil disainilahendus on loodud või mis tahes kujul fikseeritud.(11)

37.      Direktiivis ei ole täpsustatud, kas enne selle jõustumist üldkasutatavaks muutunud disainilahendus on kaitsekõlblik.

38.      Kuna direktiivi artikli 17 teises lauses on ette nähtud, et „[i]ga liikmesriik määrab kindlaks [kõnealuse] kaitse ulatuse ja tingimused […]”, tekkis eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas liikmesriikidel ei ole sellest tulenevalt teatavat tegutsemisruumi, mis võimaldab neil välistada autoriõigusekaitse enne direktiivi 98/71 ülevõtvate siseriiklike õigusnormide jõustumist üldkasutatavaks muutunud disainilahenduse puhul.

39.      Ma ei arva, et see on nii, ja seda järgmistel põhjustel.

40.      Direktiivi 98/71 koostamiseni viinud ettevalmistavatest aktidest tuleneb, et see direktiiv on mõeldud ühtlustama disainilahendusi käsitlevaid liikmesriikide õigusakte nii, et need õigusaktid oleksid üksteisega kooskõlas nende kõige tähtsamates osades ja oleksid samuti kooskõlas ühenduse tulevase kaitsesüsteemiga.(12)

41.      Lisaks on täpsustatud, et õigusaktide ühtlustamine ei pea hõlmama kõiki siseriiklike õigusaktide aspekte, vaid piisab, kui ühtlustada need osad, mis on vajalikud selleks, et koos saaksid toimida disainilahenduse siseriiklik erikaitse ja kaitse ühenduse tasemel, ning eelkõige kaitse ulatust ja kestust käsitlevad osad.(13)

42.      Ettevalmistavates aktides on ka märgitud, et „puudub vajadus sekkuda sellistes valdkondades nagu olemasolevad siseriiklikud õigusnormid, mis käsitlevad ametlikku menetlust ja selle kontrollimist, kas kaitse andmise tingimused on täidetud.”(14) Arvan, et seetõttu on direktiivi 98/71 teises lauses ette nähtud, et autoriõiguse kaitse ulatuse ja selle tagamise tingimused, sealhulgas nõutava eristatavuse taseme määrab kindlaks iga liikmesriik.

43.      Seevastu autoriõiguse kaitse kestus ja selle ajaline kohaldamine on Euroopa Liidu tasemel ühtlustatud direktiiviga 93/98, mis kehtis põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal.(15)

44.      Direktiivi 93/98 kohaselt kestab kaitse autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma.(16) Nimetatud direktiivi artikli 10 lõikes 2 on ka sätestatud, et seda tähtaega kohaldatakse kõigi teoste ja kaitstavate objektide suhtes, mis olid selle direktiivi jõustumise kuupäeval kaitstud vähemalt ühes liikmesriigis.

45.      Seega leian, et direktiivi 98/71 artiklit 17 tuleb tõlgendada koos direktiivi 93/98 sätetega ja eriti artikli 10 lõikega 2.

46.      Viidatud sätet on Euroopa Kohus juba tõlgendanud kohtuasjas, milles oli tegemist muusikateose autoriõiguste taastekkimisega.

47.      Nii sedastas Euroopa Kohus kohtuotsuses Butterfly Music,(17) et kõnealusest sättest tuleneb selgelt, et direktiivis 93/98 sätestatud kaitsetähtaegade kohaldamise tulemusel võivad üldkasutatavaks muutunud teosed või objektid liikmesriikides, mille õigusaktidega on kehtestatud lühem kaitsetähtaeg, uuesti kaitsekõlblikud olla.(18)

48.      Euroopa Kohus märgib, et niisuguse lahenduse kasuks otsustati selleks, et saavutada nii kiiresti kui võimalik eesmärk ühtlustada autoriõiguse kaitse tähtaegu reguleerivad liikmesriikide õigusaktid ja vältida seda, et mõnes liikmesriigis mõned õigused kaovad, samas kui need on mõnes teises kaitstud.(19)

49.      Minu arvates on see kohtupraktika ülekantav käesolevale kohtuasjale.

50.      Direktiivi 98/71 üks põhilisi panuseid on disainilahenduse registreerimise kaudu saadud erikaitse ja autoriõiguse kaitse kumulatsiooni põhimõtte kehtestamine, mille eesmärk on vähendada erinevusi, mis on selles valdkonnas liikmesriikide õigusaktide vahel. Komisjon märkis ettevalmistavates aktides, et disainilahenduste kaitse kumulatiivne kohaldamine on kohustuslik ning see tähendab, et kui siseriiklikes õigusaktides on ette nähtud, et autoriõiguse kaitset ei saa disainilahendusi käsitleva eriseaduse kaitsega kumuleerida või et seda saab teha vaid teatud tingimustel, tuleb neid õigusakte muuta.(20)

51.      Konkreetsest registreeritud disainilahenduse kaitse seadusest ning autoriõiguse seadusest tuleneva kaitse kumulatsioon ei ole seega liikmesriikidele pakutud võimalus, vaid just eesmärk, mis tuleb saavutada selleks, et kaotada olemasolevad erinevused liikmesriikide õigussüsteemide vahel.

52.      Minu arvates oleks kõnealuse eesmärgi saavutamine juba ette nurjumisele määratud, kui liikmesriikidele oleks jäetud võimalus valida, kas tagada autoriõiguse kaitse üldkasutatavaks muutunud disainilahendustele või mitte. Selle tagajärjel oleks nimelt enne direktiivi 98/71 jõustumist loodud disainilahendus mõnes liikmesriigis kaitstud ja teistes mitte. Erinevused, mida direktiiviga sooviti kaotada, püsiksid ja mõjutaksid liikmesriikidevahelist kaubandust. Pealegi oleks see ka vastuolus direktiivi 93/98 põhieesmärgiga, mis seisneb autoriõiguse kaitse tähtaegade ja ajalise kohaldamise ühtlustamises.(21)

53.      Eespool viidatud kohtuotsuses Butterfly Music esitatud lahendus tundub olevat ainus, millega on võimalik tagada direktiivi 98/71 ühetaoline kohaldamine liidu kogu territooriumil.

54.      Neid kaalutlusi arvesse võttes olen seisukohal, et direktiivi 98/71 artiklit 17 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega on ette nähtud, et enne seda direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusnormide jõustumist üldkasutatavaks muutunud disainilahendused ei ole autoriõiguse alusel kaitsekõlblikud.

55.      Siinkohal tuleb leida vastus küsimusele, kas asjaolu, et kolmandad isikud on seaduslikult tootnud ja turustanud kaupa, mis kopeerib üldkasutatavaks muutunud disainilahenduse kuju, mõjutab autoriõiguse kaitse kohaldamist sellele disainilahendusele.

B.      Kolmandate isikute poolt seaduslikult omandatud õiguste mõju autoriõiguse kaitse kohaldamisele enne direktiivi 98/71 jõustumist üldkasutatavaks muutunud disainilahenduste suhtes

56.      Nagu eespool mainitud, olen arvamusel, et disainilahenduste autoriõiguste kaitse kehtib alates nende loomisest, ja seda isegi siis, kui direktiivi 98/71 jõustumisel on need muutunud üldkasutatavaks.

57.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma teise ja kolmanda küsimusega teada, kas see ei peaks olema teisiti või kas vähemalt ei tuleks kehtestada üleminekuaega, mille jooksul see kaitse on välistatud, kui kolmas isik nagu Semeraro on seaduslikult tootnud ja turustanud üldkasutatavaks muutunud mudeli kuju imiteerivat mudelit.

58.      Direktiivis 98/71 ei ole täpsustatud, kuidas võiks autoriõiguse kohaldamine mõjutada kolmandate isikute õigusi, mis on omandatud enne seda direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusnormide jõustumist.

59.      Arvan, et eelotsusetaotluse esitanud kohtule kasuliku vastuse andmiseks peab jällegi tuginema direktiivi 93/98 sätetele, mis reguleerivad autoriõiguse kaitse ajalist kohaldamist, ning eelkõige selle direktiivi artikli 10 lõikele 3.

60.      Nimetatud sättes on ette nähtud, et direktiiv 93/98 ei piira kasutamist, mis on toimunud enne selle jõustumise kuupäeva, ja et liikmesriigid võtavad vastu eelkõige kolmandate isikute omandatud õiguste kaitseks vajalikud sätted.

61.      Olles eespool viidatud kohtuotsuses Butterfly Music sedastanud, et kõnealuses direktiivis sätestatud kaitse tähtaegade kohaldamise tagajärjel võivad üldkasutatavaks muutunud teosed või objektid saada uuesti kaitsekõlblikuks, meenutab Euroopa Kohus, et direktiivi 93/98 põhjenduses 27 on ette nähtud, et „[kolmandate isikute] omandatud õiguste ja õiguspäraste ootuste austamine on ühenduse õiguskorra osa [ja et] liikmesriigid võivad eelkõige sätestada, et teatavatel tingimustel ei tekita käesoleva direktiivi kohaselt taastunud autoriõigus ja sellega kaasnenud õigused tasu maksmise kohustust isikutele, kes kasutasid teoseid heauskselt ajal, mil sellised teosed olid üldkasutatavad.”(22)

62.      Seejärel märgib Euroopa Kohus, et kõnealuse direktiiviga tehti võimalikuks lõppenud autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste taastumine, ilma et see mõjutaks enne direktiivi jõustumise kuupäeva tehtud kasutustoiminguid, ning jättes seejuures liikmesriikide võtta meetmed kolmandate isikute omandatud õiguste kaitseks.(23)

63.      Euroopa Kohus meenutab, et seaduse normi muutvaid õigusakte kohaldatakse varasema seaduse kehtivusajal tekkinud olukordade tulevaste tagajärgede suhtes, välja arvatud erandite korral. Kuna autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste taastumine ei mõjuta enne selle toimumist kolmandate isikute poolt lõplikult tehtud kasutustoiminguid, ei saa asuda seisukohale, et sellel on tagasiulatuv jõud. Seevastu selle kohaldamine niisuguste olukordade tulevastele tagajärgedele, mis ei ole lõplikult kindlaks määratud, tähendab, et see mõjutab kolmandate isikute õigust jätkata sellise helikandja kasutamist, mille toodetud eksemplare ei ole asjaomasel kuupäeval veel turustatud või turul müüki pandud.(24)

64.      Euroopa Kohus tuletab veel meelde, et õiguspärase ootuse põhimõtet ei saa laiendada niivõrd, et see takistaks üldiselt uute eeskirjade kohaldamist varasema seaduse kehtivusajal tekkinud olukordade tulevaste tagajärgede suhtes.(25)

65.      Seetõttu leidis Euroopa Kohus, et sellise piiratud ajavahemiku kehtestamine, mille jooksul kolmandad isikud, kes on seaduslikult reprodutseerinud ja turustanud helikandjaid, mille kasutusõigus on varasema seaduse alusel lõppenud, võivad neid helikandjaid turustada, on kooskõlas direktiivi 93/98 nõuetega.(26) Niisuguse ajavahemikuga on ühelt poolt täidetud liikmesriikide kohustus võtta meetmeid kolmandate isikute omandatud õiguste kaitseks ja teiselt poolt rahuldatud vajadus kohaldada uusi autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste kaitse tähtaegu kõnealuses direktiivis sätestatud kuupäeval, mis on direktiivi põhieesmärk.(27)

66.      Olen seisukohal, et sama arutluskäiku tuleb järgida käesolevas kohtuasjas.

67.      Tuleb nimelt leida õige tasakaal ühelt poolt direktiivi 98/71 ühe põhilise eesmärgi – autoriõiguse kaitse kohaldamine disainilahendustele – järgimise ja teiselt poolt vajaduse vahel tagada õigused, mille kolmandad isikud on heausklikult omandanud enne seda direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusnormide jõustumist. Intellektuaalomand on nimelt valdkond, milles peavad koos eksisteerima huvid, mis võivad vahel tunduda täiesti vastandlikud. On oluline kannustada loomist, tagades, et teosed või disainilahendused on kaitstud igasuguse rikkumise eest. Samuti on tähtis võimaldada sellel turul adekvaatset konkurentsi nii, et liidu kodanikel oleks ligipääs loodu tulemustele, olgu siis see tehnoloogia, informaatika või hoopis disaini vallas.

68.      Käesoleva ettepaneku punktis 63 meenutatud kohtupraktika kohaselt ei saa autoriõiguse kohaldamine enne direktiivi 98/71 ülevõtvate siseriiklike sätete jõustumiskuupäeva üldkasutatavaks muutunud disainilahendustele mõjutada olukordi, mis on enne seda kuupäeva lõplikult välja kujunenud. Minu arvates tähendab see, et autoriõigusele, millega on kaitstud mudel Arco, ei saa tugineda enne seda kuupäeva valmistatud ja turul müüki pandud lampide Fluida vastu.

69.      Liikmesriikidel on seevastu kolmandate isikute omandatud õiguste kaitse puhul teatav tegutsemisruum,(28) nii et pädevad siseriiklikud ametiasutused võivad kehtestada üleminekuaja, mis kulgeb direktiivi 98/71 ülevõtvate õigusnormide jõustumiskuupäevast ja mille kestel võivad kolmandad isikud, kes on enne seda kuupäeva seaduslikult omandanud õiguse turustada üldkasutatavaks muutunud mudelit imiteerivat kaupa, võivad jätkata selle kauba turustamist.

70.      Pealegi nendib Flos oma märkustes, et „tundub olevat võimalik kehtestada üleminekunorm, mis leevendaks direktiivi 98/71 rakendamisest tulenevale autoriõiguse kaitsele ülemineku raskust”.

71.      Euroopa Kohus täpsustas eespool viidatud kohtuotsuses Butterfly Music, et üleminekuaja kestus peab olema mõistlik.(29) Nimelt tuleb võtta arvesse nii heausksete kolmandate isikute õiguspäraseid huve kui ka autoriõiguste omanike huve ning arvestada eesmärgiga, mida asjaomase õigusaktiga on soovitud saavutada.

72.      Minu arvates tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul arvesse võtta mitut asjaolu, kui ta uurib in concreto olukorda käesolevas asjas, et võimaluse korral hinnata vajadust kehtestada üleminekuaeg, mille jooksul lambil Arco ei ole autoriõiguse kaitset.

73.      Nagu eespool mainitud, ei ole direktiivi 98/71 artiklis 17 täpsustatud, kas autoriõiguse kaitset saab kohaldada enne direktiivi jõustumist üldkasutatavaks muutunud disainilahendustele.

74.      Tuletan meelde, et alguses oli direktiivi 98/71 ülevõtvas Itaalia seaduses ette nähtud 10‑aastane tähtaeg, mille jooksul üldkasutatavaks muutunud disainilahendused ei olnud autoriõigusega kaitstud. Hiljem, komisjoni algatatud rikkumismenetluse tulemusel muutis Itaalia seadusandja kõnealust seadust uuesti ja praegu on selles seaduses ette nähtud, et autoriõiguse kaitset ei kohaldata enne seadusandliku dekreedi nr 95/2001 – millega võetakse üle direktiiv 98/71 – jõustumist üldkasutatavaks muutunud disainilahendustele.

75.      Võttes arvesse neid asjaolusid ja seda, et direktiivis ei ole märget selle kohaldamise kohta üldkasutatavaks muutunud disainilahendustele, arvan, et kui kõnealune autoriõiguse kohaldamist käsitlev direktiiv Itaalia õiguskorras jõustus, tekkis Semerarol ilmselt õiguspärane ootus, et sel ajal kehtinud siseriiklikud õigusaktid jäävad jõusse ehk et kõik õigused lambile Arco on lõppenud ja sellest tulenevalt võib ta jätkata lampide Fluida tootmist ja turustamist.

76.      Majandustegevuses osalejad võisid minu arvates õiguspäraselt kahelda direktiivi 98/71 artikli 17 sellises tõlgenduses, nagu ma soovitan Euroopa Kohtule, ehk et enne seda direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusnormide jõustumist üldkasutatavaks muutunud disainilahendused on kaitstud autoriõiguse alusel.

77.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib seoses üleminekuaja kestusega, kas on kasulik kehtestada 10‑aastane tähtaeg, nagu Itaalia seadusandja alguses ette nägi.

78.      Leian, et üleminekuaeg peaks olema piisavalt pikk, et tagada nende äriühingute majanduslike huvide kaitse, kas on heauskselt investeerinud enne direktiivi 98/71 jõustumist üldkasutatavaks muutunud disainilahendusi imiteerivate mudelite tootmisse. Tuleb nimelt kaitsta äriühinguid, kelle majadustegevus muutub selle direktiivi ülevõtmise tagajärjel peaaegu ootamatult ebaseaduslikuks.

79.      Tuletan siiski meelde, et see üleminekuaeg ei või ka takistada uute õigusnormide kohaldamist varasemate õigusnormide kehtivusajal tekkinud olukordade tulevaste tagajärgede suhtes. (30)

80.      Kohtuasjas, milles tehti eespool viidatud kohtuotsus Butterfly Music, asus Euroopa Kohus seisukohale, et kolme kuu pikkust tähtaega, mille kestel seaduslikult õigused omandanud kolmandad isikud said helikandjaid turustada, võib pidada mõistlikuks tähtajaks, arvestades taotletavat eesmärki ja tingimusi, mil direktiiv 93/98 üle võeti. See võib näida väga lühike ja range, aga nagu Euroopa Kohus märkis, oli direktiivi ülevõtmine tegelikkuses jätnud asjaomastele isikutele aega nende helikandjate turustamist jätkata peaaegu aasta pärast direktiivi jõustumist.(31)

81.      Käesoleva kohtuasja puhul tundub 10-aastane tähtaeg kaitse osas, mis kestab 70 aastat pärast autori surma, liiga pikk. Pealegi algatas komisjon Itaalia Vabariigi suhtes rikkumismenetluse just seetõttu, et Itaalia õigusnormidega oli ette nähtud 10‑aastane üleminekuaeg.

82.      Kaldun seevastu arvama, et Semeraro suhtes kehtinud tähtaeg 2001. aasta 28. oktoobri, mil liikmesriigid pidid jõustama direktiivi 98/71,(32) ja 2006. aasta 29. detsembri vahel, mil Itaalia kohus määras lampide Fluida aresti ja keelas Semerarol neid turustada, on mõistlik tähtaeg.

83.      Selle enam kui viie aasta pikkusel ajavahemikul sai Semeraro nimelt toota oma lampe ja need turul müüki panna.

84.      Nimetatud tähtaeg tundub olevat õige tasakaal kolmandate isikute seaduslikult omandatud õiguste ja vajaduse vahel tagada direktiivi 98/71 ühe eesmärgi – autoriõiguse kohaldamine disainilahendustele – täitmine.

85.      Seega tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul käesoleva kohtuasja asjaoludest lähtudes ja asjaomaste õigusaktide eesmärke arvesse võttes hinnata, kuivõrd on mõistliku üleminekuaja kehtestamine vajalik selleks, et tagada kolmandate isikute omandatud õiguste kaitse.

86.      Eeltoodu põhjal leian, et direktiivi 98/71 artikliga 17 ei ole vastuolus see, kui kehtestatakse mõistlik üleminekuaeg, mille jooksul isikud, kes võisid seaduslikult toota ja turustada kaupa, mis imiteerib enne seda direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusnormide jõustumist üldkasutatavaks muutunud mudeli kuju, võivad seda kaupa edasi turustada.

V.      Ettepanek

87.      Kõigist eeltoodud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Tribunale di Milano esitatud küsimustele järgmiselt:

1.      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta artiklit 17 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusaktid, millega on ette nähtud, et enne seda direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusnormide jõustumist üldkasutatavaks muutunud disainilahendustel puudub autoriõiguse kaitse.

2.      Direktiivi 98/71 artikliga 17 ei ole vastuolus see, kui kehtestatakse mõistlik üleminekuaeg, mille jooksul isikud, kes võisid seaduslikult toota ja turustada kaupa, mis imiteerib enne seda direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusnormide jõustumist üldkasutatavaks muutunud mudeli kuju, võivad seda kaupa edasi turustada.


1 – Algkeel: prantsuse.


2 – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta (EÜT L 289, lk 28; ELT eriväljaanne 13/21, lk 120).


3 – EÜT L 290, lk 9; ELT eriväljaanne 17/01, lk 141.


4 – Vt direktiivi 93/98 artikli 13 lõige 1.


5 – Vt selle direktiivi artikli 1 lõige 1.


6 – Nõukogu 19. novembri 1992. aasta direktiiv 92/100/EMÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (EÜT L 346, lk 61; ELT eriväljaanne 17/01, lk 120).


7 – Gazzetta ufficiale della Repubblica italiana, edaspidi „GURI”, nr 166, 16.7.1941, edaspidi „seadus nr 633/41”.


8 – GURI nr 79, 4.4.2001, edaspidi „seadusandlik dekreet nr 95/2001”.


9 – GURI nr 125, 31.5.2001.


10 – GURI nr 38, 15.2.2007.


11 – Kohtujuristi kursiiv.


12 – Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi disainilahenduste õiguskaitse kohta ettepaneku (KOM(93) 344 lõplik) punkt 1.4.


13 – Vt selle ettepaneku punkt 1.5.


14 – Idem.


15 – Direktiiv 93/98 kodifitseeriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiviga 2006/116/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta (ELT L 372, lk 12)


16 – Vt selle direktiivi artikli 1 lõige 1.


17 – 29. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑60/98: Butterfly Music (EKL 1999, lk I‑3939).


18 – Ibidem (punkt 18).


19 – Ibidem (punkt 20).


20 – Vt eespool 12. joonealuses märkuses mainitud direktiivi ettepaneku artikkel 18.


21 – Vt selle direktiivi põhjendus 2.


22 – Eespool viidatud kohtuotsus Butterfly Music (punkt 22).


23 – Ibidem (punkt 23).


24 – Ibidem (punkt 24).


25 – Ibidem (punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).


26 – Ibidem (punkt 26).


27 – Ibidem (punktid 27 ja 28).


28 – Ibidem (punkt 23).


29 – Ibidem (punkt 27).


30 – Ibidem (punktid 25 ja 28).


31 – Ibidem (punktid 27 ja 28).


32 – Vt selle direktiivi artikli 19 lõige 1.