Schindler Holding Ltd, Schindler Management AG, Schindler SA, Schindler Sàrl, Schindler Liften BV ja Schindler Deutschland Holding GmbH 28. septembril 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 13. juuli 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-138/07: Schinder Holding Ltd jt versus Euroopa Komisjon, keda toetab Euroopa Liidu Nõukogu

(kohtuasi C-501/11 P)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellandid: Schindler Holding Ltd, Schindler Management AG, Schindler SA, Schindler Sàrl, Schindler Liften BV, Schindler Deutschland Holding GmbH (esindajad: advokaadid R. Bechtold ja W. Bosch ning professor J. Schwarze)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

tühistada Üldkohtu (kaheksas koda) 13. juuli 2011. aasta otsus kohtuasjas T-138/07;

tühistada komisjoni 21. veebruari 2007. aasta otsus (juhtum COMP/E-1/38.823 - liftid ja eskalaatorid); teise võimalusena tühistada apellantidele selle otsusega määratud trahvid või vähendada neid;

täiendava võimalusena seoses kahe eelneva nõudega saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse otsuse tegemiseks vastavalt sellele, kuidas Euroopa Kohus on oma otsuses õigusküsimused lahendanud;

igal juhul mõista apellantide Üldkohtu ja Euroopa Kohtu menetlusega seotud kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellandid esitavad 13 väidet:

-    Esiteks rikkus Üldkohus võimude lahususe põhimõtet ning õigusriigi põhimõtete järgimisel põhineva menetluse nõuet, kuna ta otsustas komisjoni otsust täiel määral kontrollimata, et komisjon oli pädev trahve määrama.

-    Teiseks rikkus Üldkohus tõendite vahetu kogumise põhimõtet, pidades tõendi kogumisena lubatavaks leebemat kohtlemist taotlenud isikute tunnistusi, nagu see väidetavalt toimub komisjoni praeguses praktikas.

-    Kolmandaks rikkus Üldkohus täpsuse põhimõtet (Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi "EIÕK") artikkel 7), kuna ta otsustas, et määruse nr 1/2003¹ artikli 23 lõige 2 on trahvide määramiseks piisavalt täpne õiguslik alus.

-    Neljandaks jättis Üldkohus tähelepanuta, et komisjoni 1998. aasta suunised trahvide arvutamise kohta on komisjoni pädevuse puudumise tõttu tühised.

-    Viiendaks eitas Üldkohus vääralt, et komisjoni 1998. aasta suunised trahvide arvutamise kohta ei riku tagasiulatuva jõu puudumise ega õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid.

-    Kuuendaks rikkus Üldkohus süü põhimõtet ja süütuse presumptsiooni (määruse nr 1/2003 artikli 27 lõige 2; Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi "harta") artikli 48 lõige 1 ja EIÕK artikli 6 lõige 2), kuna ta ei pidanud vajalikuks panna töötajate toimepandud rikkumist süüks asjaomasele ettevõtjale või kuna ta ei uurinud, kas rikkumine tuli süüks panna asjaomasele ettevõtjale.

-    Seitsmendaks eeldas Üldkohus vääralt Schindler Holdingu kaasvastutust. Sellega seoses rikuvad kohaldatud emaettevõtja kaasvastutuse põhimõtted liikmesriikide pädevust. Lisaks läks Üldkohus kaugemale Euroopa Kohtu praktikast ning rikkus ka süütuse presumptsiooni (harta artikli 48 lõige 1 ja EIÕK artikli 6 lõige 2).

-    Kaheksandaks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis, et määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 ülemmäärasid ei ole ületatud.

-    Üheksandaks rikkus see ka Schindler Holdingu omandiõigust, kuna määratud trahvidel on sama mõju kui sundvõõrandamisel (harta artikli 17 lõige 1 ja EIÕK esimese lisaprotokolli artikkel 1).

-    Kümnendaks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta pidas komisjoni liiga kõrgeid trahvi lähtesummasid põhjendatuks.

-    Üheteistkümnendaks nõustus Üldkohus vääralt sellega, et komisjon ei aktsepteerinud teatavaid asjaolusid kergendavate asjaoludena. Sellega seoses jättis Üldkohus eelkõige tähelepanuta Saksamaal toimunud kartellitegevuse vabatahtliku lõpetamise ja apellantide võetud konkurentsieeskirjadega vastavusse viimise meetmed.

-    Kaheteistkümnendaks pidas Üldkohus põhjendatuks seda, et komisjon vähendab trahvisummasid koostööteatise alusel väga vähe või keeldub ekslikult neid vähendamast. Sellega seoses ei võta ta arvesse apellantide panust. Samuti ei võta ta arvesse seda, et komisjon vähendas trahvisummasid vääralt liiga vähe koostöö eest väljaspool koostööteatise kohaldamisala.

-    Kolmeteistkümnendaks rikkus Üldkohus proportsionaalsuse põhimõtet, kuna ta leidis, et trahvisummad on veel õiguspärased.

____________

¹ - Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).