Language of document : ECLI:EU:C:2012:772

Kohtuasi C‑152/11

Johann Odar

versus

Baxter Deutschland GmbH

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Arbeitsgericht München)

Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78/EÜ – Vanuse ja puude alusel diskrimineerimise keeld – Töölepingu ülesütlemise hüvitis – Sotsiaalkava, mis näeb ette puudega töötajatele makstava töölepingu ülesütlemise hüvitise summa vähendamise

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 6. detsember 2012

1.        Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Üldised või hüpoteetilised küsimused – Küsimus, mis on põhikohtuasja esemega seoses abstraktne ja puhtalt hüpoteetiline – Vastuvõetamatus

(ELTL artikkel 267)

2.        Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78 – Kohaldamisala

(Nõukogu direktiiv 2000/78, artikkel 1 ja artikli 3 lõike 1 punkt c)

3.        Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78 – Vanuse alusel diskrimineerimise keeld – Koondamine – Objektiivselt põhjendatud erinev kohtlemine – Kutsealase sotsiaalkindlustussüsteemi õigusnormid, mis näevad ette standardmeetodist erineva töölepingu ülesütlemise hüvitise arvutamise viisi vanematele kui 54‑aastastele töötajatele, kelle tööleping öeldakse üles koondamise tõttu, ning mille kohaldamise tulemusena on nendele töötajatele makstav hüvitis väiksem – Lubatavus – Tingimused

(Nõukogu direktiiv 2000/78, artikli 2 lõige 2 ja artikli 6 lõige 1)

4.        Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78 – Puude alusel diskrimineerimise keeld – Koondamine – Kutsealase sotsiaalkindlustussüsteemi õigusnormid, mis näevad ette töölepingu ülesütlemise hüvitise arvutamise erineva standardmeetodi vanematele kui 54‑aastastele töötajatele, kelle tööleping öeldakse üles koondamise tõttu, ning mille kohaldamise tulemusena on nendele töötajatele makstav hüvitis väiksem – Kaudne diskrimineerimine puude alusel – Puudega töötajate puhul esineva suurema riski eiramine – Sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamiseks vajaliku piiri ületamine – Lubamatus

(Nõukogu direktiiv 2000/78, artikli 2 lõige 2)

1.        Vt otsuse tekst.

(vt punktid 24, 26 ja 28)

2.        Vt otsuse tekst.

(vt punktid 31–34)

3.        Direktiivi 2000/78, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 2 lõiget 2 ja artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus kutsealase sotsiaalkindlustussüsteemi õigusnormid, mis näevad ette, et ettevõtte töötajatele, kes on vanemad kui 54‑aastased ja kellega sõlmitud tööleping öeldakse üles koondamise tõttu, arvutatakse neile ette nähtud hüvitise summa varaseima võimaliku pensionile jäämise aja alusel ja vastupidi standardarvutusmeetodile, mille kohaselt sõltub hüvitise summa eelkõige ettevõttes töötatud ajast, nii et makstav hüvitis on väiksem võrreldes hüvitisega, mida nad saaksid standardmeetodi alusel arvutades, kuid mis moodustab siiski vähemalt poole viimati nimetatud meetodil arvutatud summast.

Kuna nende õigusnormide eesmärk on maksta tulevikule orienteeritud toetust, nooremate töötajate kaitse ja nende tööellu taasintegreerimisele kaasaaitamine, võttes samas arvesse vajadust jaotada õiglaselt sotsiaalkava piiratud rahalisi vahendeid, siis võib vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõttest tehtava erandi alusel õigustada sellist erinevat kohtlemist niivõrd, kui vahendid nende eesmärkide saavutamiseks on asjakohased ja vajalikud ning nad ei lähe kaugemale, kui on vaja taotletava eesmärgi saavutamiseks.

(vt punktid 42, 43, 46, 54, resolutsiooni punkt 1)

4.        Direktiivi 2000/78, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 2 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus kutsealase sotsiaalkindlustussüsteemi õigusnormid, mis näevad ette, et ettevõtte vanematele kui 54‑aastastele töötajatele, kellega sõlmitud tööleping öeldakse üles koondamise tõttu, arvutatakse neile ette nähtud hüvitis varaseima võimaliku pensionile jäämise aja alusel, mille puhul võetakse arvesse ennetähtaegsele vanaduspensionile jäämise võimalust puude tõttu, vastupidi standardarvutusmeetodile, mille kohaselt sõltub hüvitis eelkõige ettevõttes töötatud ajast, nii et makstav hüvitis on väiksem võrreldes hüvitisega, mida nad saaksid standardmeetodi alusel, kuid mis moodustab siiski vähemalt poole viimati nimetatud meetodi alusel arvutatud summast.

Tundub, et asjaomastes õigusnormides järgiti küll õigustatud eesmärke, kuid nendes ei võetud arvesse ei raske puudega töötajatele tuleneva riski ega tõsiasja, et see risk suureneb võrdeliselt läheneva pensionieaga. Seega on nendel isikutel erivajadused seoses kaitsega, mida nad oma seisundist tulenevalt vajavad, kui ka seoses vajadusega arvestada selle seisundi võimaliku süvenemisega. Seega tuleb arvestada riskiga, et raske puudega isikutel võivad olla tulenevalt nende puudest vältimatud finantsvajadused ja/või et vananedes need finantsvajadused suurenevad. Kui niisuguse riskiga ei arvestata, siis tuues kaasa selle, et raske puudega töötajale koondamise tõttu makstava vallandamistoetuse summa on väiksem kui summa, mis makstakse puudeta töötajale, kahjustab see meede ülemäära raske puudega töötajate õigustatud huve ning läheb seega kaugemale sellest, mida on vaja taotletavate sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamiseks.

(vt punktid 67–70, 72, resolutsiooni punkt 2)