EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
14. aprill 2011(*)
Ühine tollitariifistik – Tariifne klassifitseerimine – Kombineeritud nomenklatuur – Satelliidi kaudu edastatava digitelevisiooni vastuvõtjad ja dekooderid, millel on salvestusfunktsioon – Ühenduse tolliseadustik – Artikli 12 lõike 5 punkti a alapunkt i ja lõige 6 – Siduva tariifiinformatsiooni ajaline kehtivus
Liidetud kohtuasjades C‑288/09 ja C‑289/09,
mille ese on EÜ asutamislepingu artikli 234 alusel First-tier Tribunali (Tax Chamber) (Suurbritannia) 6. juuli 2009. aasta otsustega esitatud eelotsusetaotlused, mis saabusid Euroopa Kohtusse 24. juulil 2009, menetlustes
British Sky Broadcasting Group plc (C‑288/09),
Pace plc (C‑289/09)
versus
The Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs,
EUROOPA KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees J. N. Cunha Rodrigues, kohtunikud A. Rosas, U. Lõhmus, A. Ó Caoimh ja P. Lindh (ettekandja),
kohtujurist: Y. Bot,
kohtusekretär: vanemametnik L. Hewlett,
arvestades kirjalikus menetluses ja 16. detsembri 2010. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:
– British Sky Broadcasting Group plc, esindajad: D. Anderson, QC, ja advocaat L. Van den Hende,
– Pace plc, esindajad: solicitor J. Grayston ja barrister J. White,
– Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: S. Hathaway, keda abistas barrister O. Thomas,
– Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: F. Florindo Gijón ja R. Liudvinaviciute-Cordeiro,
– Euroopa Komisjon, esindajad: R. Lyal ja L. Bouyon,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlused käsitlevad seda, kuidas tuleb tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas (muudetud komisjoni 17. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1549/2006 (ELT L 301, lk 1) ja komisjoni 20. septembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1214/2007 (ELT L 286, lk 1)) oleva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”) alamrubriike 8521 90 00 ja 8528 71 13 ning nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 82/97 (ELT L 17, lk 1; ELT eriväljaanne 02/08, lk 179), edaspidi „tolliseadustik”, artikli 12 lõike 5 punkti a alapunkti i ja lõiget 6.
2 Eelotsusetaotlused on esitatud kahes kohtuvaidluses, mis The Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs’il (edaspidi „Commissioners”) on esiteks British Sky Broadcasting Group plc-ga (edaspidi „Sky”) ja teiseks Pace plc-ga (edaspidi „Pace”) selle üle, milline on sidefunktsiooniga ja kõvaketta mäluseadmega varustatud teleriboksi mudelite tariifne klassifikatsioon, ja sellelt kaubalt tollimaksu tasumise üle.
Õiguslik raamistik
Tariifne klassifitseerimine
Rahvusvaheline tariifne klassifitseerimine
3 Nõukogu kiitis 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288) Euroopa Majandusühenduse nimel heaks 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise konventsiooni, millega kehtestati kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem (edaspidi „HS”).
4 HS‑i konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt kohustub iga konventsiooniosaline tagama, et tema tollitariifi- ja statistikanomenklatuurid on HS‑iga kooskõlas, ja kasutama kõiki harmoneeritud süsteemi rubriike ning alamrubriike ilma täienduste või muudatusteta ja nende vastavate arvkoodidega ning järgima harmoneeritud süsteemi numeratsiooni. Sama säte kohustab konventsiooniosalisi kasutama HS‑i üldiseid tõlgendamisreegleid ning märkusi jaotise, grupi ja alamrubriigi kohta ning hoiduma harmoneeritud süsteemi jaotiste, gruppide, rubriikide või alamrubriikide kohaldamisala muutmisest.
5 Tollikoostöö Nõukogu (nüüd Maailma Tolliorganisatsioon), mis asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud konventsiooniga nimetatud nõukogu asutamise kohta, kiidab HS‑i konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks nimetatud konventsiooni artiklis 6 ette nähtud HS‑i komitee poolt vastu võetud selgitavad märkused ja klassifitseerimise arvamused. Vastavalt HS‑i konventsiooni artikli 7 lõikele 1 on selle komitee ülesanne muu hulgas teha ettepanekuid nimetatud konventsiooni muutmiseks ning töötada välja selgitavaid märkusi, klassifitseerimise arvamusi ja muid nõuandeid HS‑i tõlgendamiseks.
6 Selgitavad märkused HS‑i rubriigi 8521 kohta on sõnastatud järgmiselt:
„[...]
A) Salvestusseadmed, kombineeritud salvestus- ja taasesitusseadmed
Need on seadmed, mis ühendatuna telekaamera või televisiooni vastuvõtuseadmega võimaldavad kandjale salvestada elektrilised impulsid (analoogsignaalid) või digitaalkoodiks muudetud analoogsignaalid (või nende kombinatsiooni) [...]. Salvestada saab magnetiliste või optiliste vahenditega ja salvestuskandja on tavaliselt lint või plaat.
[...]
Siit rubriigist välistatakse:
[...]
c) televisioonivastuvõtjad (ühendatud ühte korpusesse raadiovastuvõtja või heli- ja videosalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma) ning videomonitorid ja videoprojektorid (rubriik 8528).”
7 HS‑i rubriigi 8528 kohta on selgitavates märkustes ette nähtud järgmist:
„[...]
D) Televisiooni vastuvõtuseadmed
Sellesse rühma kuulub aparatuur, kas koos sisseehitatud videomonitoriga või ilma, nt:
Televisioonisaadete vastuvõtjad (maapealne, kaabel- ja satelliittelevisioon), millel ei ole ekraani (CRT, LCD vmt). Need seadmed võtavad vastu signaale ja muundavad need kuvatavaks signaaliks. Neil võib olla ka sisseehitatud modem Interneti‑ühenduseks.
Need vastuvõtjad on mõeldud kasutamiseks koos videosalvestus- või taasesitusaparatuuriga, monitoride, projektorite või teleritega. Seadised, mis üksnes eraldavad televisiooni kõrgsagedussignaale (mõnikord nimetatakse videotuuneriteks), tuleb klassifitseerida osadena rubriiki 8529.
[...]
3) Igat tüüpi televisiooniaparatuur (vedelkristall (LCD)-, plasma-, kineskoop (CRT)-kuvariga jne), mida kasutatakse kodus (telerid), kas ühitatud ringhäälingu raadiovastuvõtjaga, videomagnetofoniga, DVD-mängijaga, DVD-salvestiga, satelliitvastuvõtjaga jne, või mitte.
[...]
Sellest rubriigist on välja arvatud muu hulgas:
a) videosalvestus- ja -taasesitusaparatuur (rubriik 8521)
[...]”.
KN
8 KN põhineb HS‑il. KN‑iga on üle võetud HS‑i rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid, ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KN‑i enda alajaotisi.
9 Määruse nr 2658/87 (muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (EÜT L 28, lk 16; ELT eriväljaanne 02/09, lk 357; edaspidi määrus nr 2658/87) artikli 12 lõike 1 kohaselt võtab komisjon igal aastal vastu määruse KN‑i täieliku redaktsiooni koos tollimaksumääradega, nagu see tuleneb nõukogu või komisjoni poolt vastu võetud meetmetest. Nimetatud määrust kohaldatakse alates järgneva aasta 1. jaanuarist.
10 Määruse nr 2658/87 artikkel 8 täpsustab, et tolliseadustiku artiklis 247 ette nähtud komitee võib uurida kõiki küsimusi, mille on talle esitanud eesistuja kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse korral ja mis käsitlevad eelkõige KN‑i.
11 Kohtuasja C‑289/09 puhul kohaldatav KN‑i versioon tuleneb määrusest nr 1549/2006, mis jõustus 1. jaanuaril 2007.
12 Kohtuasja C‑288/09 puhul kohaldatav KN‑i versioon tuleneb määrusest nr 1214/2007, mis jõustus 1. jaanuaril 2008.
13 KN‑i esimese osa I jao punktis A sisalduvad KN‑i klassifitseerimise üldreeglid. Need üldreeglid on määrustes nr 1549/2006 ja 1214/2007 sisalduvate KN‑i versioonide puhul samad. Üldreeglid sätestavad:
„Kaupade [KN‑i] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.
1. Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud.
[...]
3. Kui reegli 2 punkti b kohaldamisel või mõnel muul põhjusel kaup osutub esmapilgul klassifitseeritavaks kahte või enamasse rubriiki, toimub klassifitseerimine järgmiselt:
[...]
b) segud, erinevatest materjalidest või komponentidest koosnevad kaubad ja jaekaubanduse jaoks mõeldud komplektina esitatud kaubad, mida pole võimalik klassifitseerida reegli 3 punkti a järgi, klassifitseeritakse materjali või komponendi järgi, mis määrab nende põhiomadused, kui selline kriteerium on rakendatav;
[...]
[...]
6. Kaupade ametlik klassifitseerimine iga rubriigi alamrubriikidesse toimub nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal, kasutades eespool toodud reegleid vajalike muudatustega ning arvestades, et omavahel on võrreldavad vaid sama taseme alamrubriigid. Selle reegli kohaldamisel kasutatakse ka vastavaid märkusi jaotiste ja gruppide kohta, kui kontekst ei nõua teisiti.”
14 KN‑i teises osas asub XVI jaotis. Selles jaotises on grupp 85, kuhu kuuluvad elektrimasinad ja -seadmed, nende osad ning helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud.
15 KN‑i XVI jaotise märkus 3 on sõnastatud nii:
„3. Kui kontekst ei nõua teisiti, siis kahest või enamast omavahel tervikuks ühendatud masinast koosnevad liitmasinad ja muud kahe või enama üksteist täiendava või asendava funktsiooni täitmiseks konstrueeritud masinad klassifitseeritakse nii, nagu koosneksid nad ainult sellest komponendist või oleksid sellised masinad, mis täidavad põhifunktsiooni.”
16 Rubriikide 8521 ja 8528 sõnastus on määrustes nr 1549/2006 ja 1214/2007 sisalduvate KN‑i versioonide puhul sama. Peale selle ei ole neis määrustes ette nähtud avaldamisele või teatavaks tegemisele järgnevat ajavahemikku, mille jooksul kehtivuse kaotanud siduva tariifiinformatsiooni omanik võib seda veel kasutada.
17 KN‑i rubriik 8521 on sõnastatud järgmiselt:
„8521 Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, sisaldab või ei sisalda videotuunerit:
8521 10 – magnetlindiga:
[...]
8521 90 00 − muud”.
18 KN‑i rubriik 8528 on sõnastatud järgmiselt:
„8528 Monitorid ja projektorid ilma televisiooni vastuvõtuseadmeta;
[...]
– Monitorid ja projektorid ilma televisiooni vastuvõtuseadmeta; televisiooni vastuvõtuseadmed, mis võivad sisaldada ka ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid:
8528 71 − − ei sisalda kuvarit ega ekraani:
[...]
8528 71 13 − − − − mikroprotsessoripõhised seadmed, mis sisaldavad modemit Interneti-ühenduseks ja millel on interaktiivse infovahetuse funktsioon, võimelised vastu võtma televisioonisignaali”.
KN‑i selgitavad märkused
19 Vastavalt määruse nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 punkti a teisele taandele töötab komisjon välja KN‑i selgitavad märkused, mida ta avaldab regulaarselt Euroopa Liidu Teatajas. 7. mail 2008 avaldatud selgitavad märkused (ELT C 112, lk 8) täpsustavad alamrubriikide 8521 ja 8528 kohta järgmist:
„8521 90 00 Muud
Sellesse alamrubriiki kuuluvad ekraanita seadmed, mis on võimelised vastu võtma televisioonisignaali (nn teleriboksid („set-top box”)) ning millesse on monteeritud salvestus- või taasesitusfunktsiooniga seade (nt kõvaketas või DVD-ajam).
[...]
8528 71 13 Mikroprotsessoripõhised seadmed, mis sisaldavad modemit Interneti-ühenduseks ja millel on interaktiivse infovahetuse funktsioon, võimelised vastu võtma televisioonisignaale (sidefunktsiooniga teleriboksid („set-top boxes”)).
Sellesse alamrubriiki kuuluvad, sidefunktsiooniga teleriboksid („set-top boxes”), millel ei ole ekraani, kuid on järgmised põhikomponendid:
– mikroprotsessor;
– videotuuner.
RF-pistmik viitab sellele, et seadmes võib olla videotuuner;
– modem.
[...]
Sellesse alamrubriiki ei kuulu teleriboksid, millesse on monteeritud salvestus- või taasesitusfunktsiooniga seade (nt kõvaketas või DVD-ajam) (alamrubriik 8521 90 00).
[...]”.
20 Põhikohtuasjade asjaolude toimumise ajal oli alamrubriiki 8521 90 00 kuuluvate seadmete tollimaksu määr 13,9 %, samas kui alamrubriiki 8528 71 13 kuuluvad seadmed olid tollimaksuvabad.
1994. aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe ning infotehnoloogiatoodetega kauplemise leping
21 Marrakechis 15. aprillil 1994 allkirjastatud ja nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, lk 1; ELT eriväljaanne 11/21, lk 80), heaks kiidetud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu osaks on 1994. aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe ning eelkõige memorandum kokkuleppest GATT-i II artikli lõike 1 punti b tõlgendamise kohta.
22 Infotehnoloogiatoodetega kauplemise leping, mis koosneb Singapuris toimunud WTO esimesel konverentsil 13. detsembril 1996 vastu võetud infotehnoloogiatoodetega kauplemist käsitlevast deklaratsioonist ning selle lisadest ja manustest koos selle rakendamist käsitleva teatisega, kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu 24. märtsi 1997. aasta otsusega 97/359/EÜ infotehnoloogiatoodete tollimaksude kaotamise kohta (EÜT L 155, lk 1; ELT eriväljaanne 11/26, lk 3). Infotehnoloogiatoodetega kauplemise lepingu artikkel 1 täpsustab, et iga osapoole kauplemiskord peab arenema sel moel, et paraneksid infotehnoloogiatoodete turule pääsemise võimalused.
23 Infotehnoloogiatoodetega kauplemise lepingu artikli 2 kohaselt peab iga osapool siduma ja kõrvaldama tollimaksud ja igasugused muud kohustused ning maksud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe II artikli I lõike punktis b toodud tähenduses teatavate toodete puhul, sealhulgas „sidefunktsiooniga teleriboksid: mikroprotsessoripõhised seadmed, mis sisaldavad modemit Interneti-ühenduseks ja millel on interaktiivse infovahetuse funktsioon”.
24 16. novembril 2000 võeti vastu nõukogu 16. novembri 200. aasta määrus nr 2559/2000, millega muudetakse nõukogu määruse nr 2658/87 I lisa (EÜT L 293, lk 1), selleks et rakendada infotehnoloogiatoodetega kauplemise leping, nagu nähtub selle määruse põhjendusest 2.
Tollieeskirjad
25 Tollieeskirjade hulka kuulub tolliseadustik ja komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3), muudetud komisjoni 18. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 12/97 (EÜT L 9, lk 1; ELT eriväljaanne 02/08, lk 3), edaspidi „rakendusmäärus”.
Tolliseadustik
26 Tolliseadustiku artikkel 4 on sõnastatud järgmiselt:
„Käesolevas seadustikus kasutatakse järgmisi mõisteid:
[...]
5) otsus – tolli poolt tollialaste õigusaktide alusel tehtud ametlik toiming, millega tehakse otsus üksikjuhu suhtes ning millel on õiguslikud tagajärjed ühe või mitme määratletud või määratletava isiku jaoks; mõiste hõlmab muu hulgas ka siduva tariifiinformatsiooni artikli 12 tähenduses;
[...]”.
27 Tolliseadustiku artikli 12 lõigetes 1–6 on ette nähtud:
„1. Toll annab siduvat tariifiinformatsiooni või siduvat päritoluinformatsiooni kirjaliku taotluse alusel komiteemenetlusega kindlaksmääratud korras.
2. Siduv tariifiinformatsioon või siduv päritoluinformatsioon on tollile suhetes informatsiooni pidajaga siduv ainult kauba tariifse klassifikatsiooni või kauba päritolu määramise osas.
[...]
5. Siduv informatsioon kaotab kehtivuse:
a) tariifiinformatsiooni puhul, kui:
i) võetakse vastu uus määrus ja informatsioon ei vasta enam selles ettenähtud nõuetele;
ii) informatsioon ei vasta enam ühe artikli 20 lõikes 6 nimetatud nomenklatuuri tõlgendusele:
– ühenduse tasandil kombineeritud nomenklatuuri selgitavate märkuste muutmise või Euroopa Ühenduste Kohtu otsuse tõttu,
[...]
6. Lõike 5 punkti a alapunktide ii või iii või punkti b alapunktide ii või iii alusel kehtetu siduva informatsiooni pidaja võib seda informatsiooni kasutada kuue kuu jooksul alates meetme avaldamise või talle teatamise kuupäevast [...].
Lõike 5 punkti a alapunktis i ja punkti b alapunktis i nimetatud juhtudel võib määrusega või lepinguga ette näha tähtaja, mille jooksul esimest lõiku kohaldatakse.
[...]”.
28 Tolliseadustiku artikkel 243 sätestab:
„1. Igal isikul on õigus esitada kaebusi tolli otsuste peale, mis on seotud tollieeskirjade rakendamisega ja puudutavad kõnealust isikut otseselt ja isiklikult.
[...]
Kaebus tuleb esitada selles liikmesriigis, kus otsus on tehtud või selle tegemist taotletud.
2. Kaebuse võib esitada:
a) esmalt tolliasutusele, kelle liikmesriigid on selleks määranud;
b) järgnevalt sõltumatule asutusele, milleks vastavalt liikmesriikides kehtivatele õigusaktidele võib olla kohus või samaväärne eriorgan.”
29 Tolliseadustiku artiklite 247 ja 247a kohaselt abistab komisjoni selle seadustiku rakendamisel tolliseadustiku komitee.
Rakendusmäärus
30 Rakendusmääruse artikkel 11 sätestab:
„Siduv tariifiinformatsioon, mida liikmesriigi toll on andnud alates 1. jaanuarist 1991, on samadel tingimustel siduv kõikide liikmesriikide pädevatele asutustele.”
31 Rakendusmääruse artikkel 12 täpsustab:
„1. [Tollis]eadustiku artikli 12 lõikes 5 nimetatud seaduse või meetme vastuvõtmisel rakendab toll vajalikke abinõusid tagamaks, et siduvat informatsiooni antakse edaspidi ainult kooskõlas kõnealuse seaduse või meetmega.
2. a) Lõike 1 kohaldamisel võetakse siduva tariifiinformatsiooni puhul arvesse järgmisi tähtpäevi:
[...]
– [tolli]seadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a alapunktis ii viidatud meetmete puhul, mis puudutavad [kombineeritud nomenklatuuri] selgitavate märkuste muudatusi, nende Euroopa Ühenduste Teataja C‑seerias avaldamise kuupäev,
[...]”.
Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused
Kohtuasi C‑288/09
32 Sky on digitaalse satelliittelevisiooni teenuseid osutav ettevõtja. Sky impordib Ühendkuningriiki teatud tüüpi sidefunktsiooniga ja kõvaketta mäluseamega varustatud teleribokse. Selle teleriboksi nimetus on „Sky+, mudel DRX 280” (edaspidi „teleriboks Sky+”).
33 Teleriboks Sky+ on satelliittelevisiooni vastuvõtja. Selline vastuvõtuseade võtab vastu ja dekodeerib digitelevisiooni signaali, mida edastatakse sellise ringhäälinguettevõtja nagu Sky satelliittelevisiooni platvormilt. Signaal dekodeeritakse alles sel hetkel, kui see edastatakse teleriekraanil kuvamise eesmärgil.
34 Ringhäälinguettevõtja edastab satelliidi kaudu digitaaltelevisiooni signaali, mille võtab vastu madala müratasemega vastuvõtuplokk [„low noise block converter”], mis asub tarbija koju paigutatud paraboolantenni küljes. Seejärel saadetakse digitaalsignaal kaabli kaudu Sky+ STB‑sse.
35 Teleriboks Sky+ on konkreetselt loodud ja programmeeritud võtma vastu ja dekodeerima Sky satelliittelevisiooni platvormilt väljastatud digitaaltelevisiooni signaale.
36 Teleriboksil Sky+ ei ole ekraani. See sisaldab modemit Interneti-ühenduseks ja võimaldab selle abil interaktiivset infovahetust.
37 Teleriboksil Sky+ on kõvaketas. Poolt teleriboksi Sky+ kõvaketta mälumahust kasutatakse tellitud videoteenuse kasutamiseks. Teist poolt kõvaketta mälumahust saab lõpptarbija kasutada Sky satelliittelevisiooni platvormilt vastuvõetud televisioonisaadete salvestamiseks. Kõnealune teleriboks ei võimalda salvestada videosisu ühestki muust välisest allikast, sealhulgas televisioonivastuvõtjast, kaamerast ega videosalvestusseadmest. Ka ei võimalda see teleriboks taasesitamist väliselt andmekandjalt, nagu DVD või videolint. Lisaks sellele ei võimalda teleriboks salvestada videosisu sellistele välistele andmekandjatele.
38 Lõpptarbija ei vaja teleriboksi Sky+, kui ta piirdub vaid televisioonisaadete vaatamisega otseülekandena. Teleriboks toimib sellisel juhul tavalise televisiooni vastuvõtuseadmena. Seevastu ei saa see teleriboks toimida, kasutades üksnes selles sisalduvat kõvaketast ja digitaaltelevisiooni signaali vastu võtmata, sest kuigi teleriboks taasesitab kõvaketta sisu, saab teleriboks toimida ainult siis, kui võtab vastu signaali Sky satelliittelevisiooni platvormilt.
39 Sky taotles Commissionersilt 12. juunil 2008 siduvat tariifiinformatsiooni (edaspidi „STI”) teleriboksi SKY+ kohta. Commissioners väljastas 9. juulil 2008 STI, mille kohaselt klassifitseeriti teleriboks Sky+ KN‑i alamrubriiki 8521 90 00.
40 Sky vaidlustas selle STI, väites, et asjaomane kaup tuleb klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 8528 71 13 kui sidefunktsiooniga teleriboks, st kui „televisiooni [vastuvõtuseade]”, mis kuulub rubriiki 8528.
41 Customs and International Reviews and Appeals Team jättis vaide 29. septembri 2008. aasta otsusega rahuldamata.
42 Sky esitas 28. oktoobril 2008 selle otsuse peale kaebuse VAT and Duties Tribunal, Londonile (alates 1. aprillist 2009 First-tier Tribunal (Tax Chamber)).
43 Neil asjaoludel otsustas First-tier Tribunal (Tax Chamber) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas teleriboks, mida nimetatakse [teleriboks Sky+] tuleb vaatamata KN‑i selgitavatele märkustele, mille komisjon andis 7. mail 2008 [...] KN‑i alamrubriikide 8521 90 00 ja 8528 71 13 kohta klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 8528 71 13, nagu on ette nähtud komisjoni määruses nr 1214/20071, millega muudetakse nõukogu määruse nr 2658/87 I lisa?
2. Kas [tolliseadustiku] [...] artikli 12 lõike 5 punkt a kohustab liikmesriigi tolli väljastama siduva tariifiinformatsiooni, mis on kooskõlas KN‑i selgitavate märkustega, välja arvatud juhul, kui ja kuni need selgitavad märkused on tunnistatud olevaks vastuolus KN‑i vastavate sätetega, sealhulgas KN‑i tõlgendamise üldreeglitega, või võib liikmesriigi toll oma asjakohasest seisukohast lähtudes neist selgitavatest märkustest kõrvale kalduda, kui ta leiab, et tegemist on niisuguse vastuoluga?
3. Kas juhul kui teleriboks, mille tootekirjeldus on […] teleriboks [Sky+], tuleb klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 8521 90 00, on positiivse tollimaksumäära kohaldamine [liidu] õiguse mõistes ebaseaduslik, kuna sellega rikutakse infotehnoloogiatoodetega kauplemise lepingust ja 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe II artikli I lõike punktist b tulenevaid [Euroopa Liidu] kohustusi, või põhineb rubriiki 8521 klassifitseerimine järeldusel, et kõnealune toode ei kuulu infotehnoloogiatoodetega kauplemise lepingu vastava osa kohaldamisalasse?”
Kohtuasi C‑289/09
44 Pace toodab ja impordib sidefunktsiooniga ja kõvaketta mäluseadmega varustatud teleribokse (edaspidi „teleriboks STB‑HDD”), mis on mõeldud tasulise televisiooniteenuse pakkujatele. Pace impordib neid teleribokse Ühendkuningriiki, sealhulgas mudelit TDS 470NB SD PVR (mida tuntakse ka nimetuse all „teleriboks Sky+”), mida toodetakse Sky tarbeks ja mida Sky nimetab „mudel DRX 280”.
45 Teleriboksil STB‑HDD on käesoleva otsuse punktides 33–38 kirjeldatud omadused.
46 Pace toodab samuti arvukalt sidefunktsiooniga teleriboksi mudeleid, millel kõvakettaseade puudub. Sellised on näiteks mudelid DS 430NB ja DS 250NV. Need teleriboksid klassifitseeritakse alamrubriiki 8528 71 13.
47 Commissioners väljastas 8. aprillil 2005 Pace’ile STI, milles teleriboks Sky+ klassifitseeriti alamrubriiki 8528 12 91 KN‑i selle versiooni alusel, mis tuleneb komisjoni 7. septembri 2004. aasta määrusest (EÜ) nr 1810/2004, millega muudetakse määruse nr 2658/87 I lisa (ELT L 327, lk 1). Kui 1. jaanuaril 2007 jõustus määrus nr 1549/2006, muutus nimetatud alamrubriik alamrubriigiks 8528 71 13. Väheolulised erinevused erinevate teleribokside STB‑HDD tehnilise kirjelduse või tootekirjelduse vahel ei mõjuta nende klassifitseerimist.
48 Commissioners teatas 4. detsembri 2006. aasta kirjaga ja 29. jaanuari 2007. aasta kirjaga Pace’ile, et „alates 1. jaanaurist 2007 on KN‑i koodid olulisel määral muutunud” ja et „[k]oodide muudatuste tõttu tunnistatakse [8. aprilli 2005. aasta] STI kehtivuse kaotanuks alates 31. detsembrist 2006”. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel ei saanud Pace neid kirju kunagi kätte.
49 Commissioners kinnitas 8. augusti 2008. aasta kirjas, et teleriboksi STB‑HDD mudel TDS 460, mida on kahte tüüpi – TDS 460NV ja TDS 460NS –, oli 8. aprilli 2005. aasta STI kehtivuse ajal samuti sellega hõlmatud.
50 Commissioners kinnitas 8. augusti 2008. aasta kirjas, et vastavalt tolliseadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a alapunktile i kaotas 8. aprilli 2005. aasta STI HS‑i muudatusest tingitud koodide muutumise ja tollitariifistiku iga-aastase ajakohastamise tõttu kehtivuse alates 1. jaanuarist 2007.
51 Commissioners nõudis 17. novembril 2008 Pace’ilt vabastusjärgselt tollimaksu tasumist kõigi teleribokside STB‑HDD eest ja sealhulgas 2007. aasta jaanuarist kuni 2008. aasta aprillini imporditud teleribokside Sky+ eest. Nõue esitati selle tõttu, et teleriboksid STB‑HDD olid klassifitseeritud valesse KN‑i rubriiki, nimelt alamrubriiki 8528 71 13, kuigi Commissionersi väitel tuleb need kaubad klassifitseerida alamrubriiki 8521 90 00.
52 Pace esitas 4. detsembril 2008 Commissionersi otsuse peale vaide. Customs and International Reviews and Appeals Team kinnitas 16. jaanuaril 2009 klassifitseerimisotsuse, mille kohaselt kuulub kõnealune teleriboks STB‑HDD rubriiki 8521 90 00.
53 Pace esitas 10. veebruaril 2009 Customs and International Reviews and Appeals Teami otsuse peale kaebuse VAT and Duties Tribunal, Manchesterile. See kohtuasi anti 27. märtsil 2009 üle First-tier Tribunalile (Tax Chamber).
54 Kaebuses seadis Pace kahtluse alla KN‑i selgitavate märkuste kooskõla KN‑iga. Pace väidab, et asjaomaste teleribokside kohta käiv STI kehtib pärast määruse nr 1549/2006 jõustumist veel kuue kuu jooksul ja et tolliseadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a alapunkti i tuleb tõlgendada nii, et määrus nr 1549/2006 ei ole selle sätte rakendamisel käsitletav „määrusena”.
55 Neil asjaoludel otsustas First-tier Tribunal (Tax Chamber) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas sidefunktsiooniga ja kõvakettaseadmega varustatud teleriboks tuleb vaatamata [KN‑i selgitavatele märkustele], mille Euroopa Komisjon andis 7. mail 2008 KN‑i alamrubriikide 8521 90 00 ja 8528 71 13 kohta klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 8528 71 13, nagu on ette nähtud [komisjoni määruses nr 1549/2006] ja [komisjoni määruses nr 1214/2007]?
2. Kas juhul kui teleriboks, millel on sidefunktsioon ja mis on varustatud kõvakettaseadmega ning mille tootekirjeldus vastab teleriboksi STB‑HDD omale, tuleb klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 8521 90 00, on positiivse tollimaksumäära kohaldamine [liidu] õiguse mõistes ebaseaduslik, kuna sellega rikutakse infotehnoloogiatoodetega kauplemise lepingust ja 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe II artikli I lõike punktist b tulenevaid [liidu] kohustusi, või tähendab rubriiki 8521 klassifitseerimine seda, et kõnealune toode ei kuulu infotehnoloogiatoodetega kauplemise lepingu vastava osa kohaldamisalasse?
3. Kas [tolliseadustiku] artikli 12 lõike 5 punkti a alapunkti i tuleb mõista nii, et 8. aprilli 2005. aasta ST], millele [Pace] tugineb, kaotas pärast 31. detsembrit 2006 automaatselt kehtivuse, kuna see ei olnud enam kooskõlas määruses nr 1549/2006 sätestatud regulatsiooniga? Täpsemalt, kas tolliseadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a alapunkti i tuleb tõlgendada nii, et määrus nr 1549/2006 ei ole selle sätte rakendamisel käsitletav „määrusena” selle tõttu, et see on KN‑i iga-aastane muudatus, või selle tõttu, et see ei ole spetsiifiline klassifitseerimismäärus?
4. Kas tolliseadustiku artikli 12 lõiget 6 tuleb mõista nii, et kui võetakse vastu KN‑i iga-aastane muudatus, milles ei ole sätet, mis kinnitab STI omanikele antava ajapikenduse, siis ei ole STI omanikel ajapikenduseks õigust, või tuleks neile õiguspärase ootuse põhimõttest lähtudes anda tavapärane komisjoni klassifitseerimismääruste puhul antav kuuekuuline ajapikendus?”
56 Euroopa Kohtu president otsustas 22. septembri 2009. aasta määrusega liita kohtuasjad C‑288/09 ja C‑289/09 kirjaliku ja suulise menetluse huvides ning kohtuotsuse tegemiseks.
57 Arvestades nende kohtuasjade seotust, tuleb need vastavalt kodukorra artiklile 43 koostoimes kodukorra artikliga 103 kohtuotsuse tegemiseks liita.
Eelotsuse küsimused
Esimene küsimus kohtuasjas C‑288/09 ja esimene küsimus kohtuasjas C‑289/09
58 Nende küsimustega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul selgitada, kas KN‑i tuleb tõlgendada nii, et sellised teleriboksid nagu Sky+, millel on sidefunktsioon ja mis on varustatud kõvakettaseadmega, kuuluvad alamrubriiki 8528 71 13, vaatamata 7. mail 2008 avaldatud KN‑i selgitavatele märkustele, mille kohaselt need teleriboksid kuuluvad alamrubriiki 8521 90 00.
59 Vastavalt KN‑i klassifitseerimise üldreeglitele peab klassifitseerimine toimuma eelkõige lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil.
60 Selles osas tuleb meenutada väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt on õiguskindluse ning lihtsa järelkontrolli tagamiseks vajalik, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid üldjuhul kauba objektiivsed tunnused ja omadused, nagu need on kindlaks määratud KN‑i rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt eelkõige 19. oktoobri 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑339/98: Peacock, EKL 2000, lk I‑8947, punkt 9; 15. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑495/03: Intermodal Transports, EKL 2005, lk I‑8151, punkt 47; 18. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑142/06: Olicom, EKL 2007, lk I‑6675, punkt 16, ja 19. veebruari 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑376/07: Kamino International Logistics, EKL 2009, lk I‑1167, punkt 31).
61 Vastavalt 7. mail 2008 avaldatud KN‑i selgitavatele märkustele ei kuulu alamrubriiki 8528 71 13 teleriboksid, millesse on monteeritud salvestus- või taasesitusfunktsiooniga seade (nt kõvaketas), ning need tuleb klassifitseerida alamrubriiki 8521 90 00.
62 Põhikohtuasjade asjaolude asetleidmise ajal kehtinud HS‑i selgitavates märkustes on aga täpsustatud, et televisioonivastuvõtjad, mis on ühendatud ühte korpusese salvestusseadmega, ei kuulu rubriiki 8521 ja tuleb klassifitseerida rubriiki 8528.
63 Lisaks tasub meenutada, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt aitavad komisjoni poolt välja töötatud KN‑i selgitavad märkused ning Maailma Tolliorganisatsiooni poolt välja töötatud HS‑i selgitavad märkused oluliselt kaasa erinevate rubriikide ulatuse tõlgendamisele, ent pole siiski õiguslikult siduvad (vt 16. juuni 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑35/93: Develop Dr. Eisbein, EKL 1994, lk I‑2655, punkt 21; 11. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑400/05: B.A.S. Trucks, EKL 2007, lk I‑311, punkt 28, ja 27. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑403/07: Metherma, EKL 2008, lk I‑8921, punkt 48).
64 KN‑i selgitavate märkuste – mis ei asenda HS‑i selgitavaid märkusi, vaid neid tuleb pidada viimaste täienduseks (vt selle kohta 6. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑486/06: Van Landeghem, EKL 2007, lk I‑10661, punkt 36) ja lugeda nendega koosmõjus – sisu peab seega olema KN‑i sätetega kooskõlas ja ei tohi muuta nende ulatust (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Kamino International Logistics, punkt 48).
65 Kui peaks selguma, et KN‑i selgitavad märkused on vastuolus KN‑i rubriigi ja jaotise või grupi märkuste sõnastusega, tuleb eelnevast tulenevalt jätta KN‑i selgitavad märkused tähelepanuta (vt 19. aprilli 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑229/06: Sunshine Deutschland Handelsgesellschaft, EKL 2007, lk I‑3251, punkt 31; 5. juuni 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑312/07: JVC France, EKL 2008, lk I‑4165, punkt 34, ja eespool viidatud kohtuotsus Kamino International Logistics, punktid 49 ja 50).
66 Sõnastuse kohaselt hõlmab alamrubriik 8521 90 00 videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuuri, mis sisaldab või ei sisalda videosignaali vastuvõtuseadet [videotuunerit] ja mille puhul salvestamine toimub muule kandjale kui magnetlindile. Aparatuur, mille puhul salvestamine toimub magnetlindile, kuulub alamrubriiki 8521 10.
67 Rubriik 8528 hõlmab eelkõige televisiooni vastuvõtuseadmed, mis võivad olla ühendatud ühte korpusese heli- või videosalvestusseadmega. Alamrubriiki 8528 71 13 kuuluvad televisiooni vastuvõtuseadmed, mis ei sisalda kuvarit ega ekraani ning mis on mikroprotsessoripõhised seadmed, mis sisaldavad modemit Interneti-ühenduseks ja millel on interaktiivse infovahetuse funktsioon ning mis on võimelised vastu võtma televisioonisignaali.
68 Sarnaselt komisjoni poolt kohtuistungil möönduga tuleb täpsustada, et väljendid „videosignaali vastuvõtmine” ja „televisioonisignaali vastuvõtmine” on sama tähendusega.
69 Neist määratlustest nähtub, et neisse kahte alamrubriiki kuuluvad kaubad võimaldavad samaaegselt vastu võtta televisioonisignaali ja seda salvestada. Erinevus nende alamrubriikide vahel sõltub sellest, kas need funktsioonid on põhifunktsioonid või täiendavad funktsioonid. Alamrubriiki 8521 90 00 kuulub salvestusaparatuur, mille puhul televisioonisignaali vastuvõtmine on täiendav funktsioon, samas kui alamrubriiki 8528 71 13 kuuluvad televisiooni vastuvõtuseadmed, mille lisafunktsiooni on salvestamine.
70 Asjaomaseid alamrubriike hõlmava KN‑i XVI jaotise märkus 3 täpsustab, et „kahest või enamast omavahel tervikuks ühendatud masinast koosnevad liitmasinad ja muud kahe või enama üksteist täiendava või asendava funktsiooni täitmiseks konstrueeritud masinad klassifitseeritakse nii, nagu koosneksid nad ainult sellest komponendist või oleksid sellised masinad, mis täidavad põhifunktsiooni”.
71 Põhikohtuasjas käsitletaval teleriboksil Sky+, mille tööpõhimõtteid on kirjeldatud käesoleva otsuse punktides 33–38, on vaieldamatult nii telesignaali vastuvõtu- kui ka salvestusfunktsioon. Seega on tegemist seadmega, mis on konstrueeritud kahe või enama üksteist täiendava või asendava funktsiooni täitmiseks, nagu näeb ette KN‑i XVI jaotise märkus 3.
72 Seega tuleb uurida, kumb – telesignaali vastuvõtu- või salvestusfunktsioon – on põhifunktsioon ja kumb täiendav funktsioon.
73 Kõigepealt tuleb tagasi lükata komisjoni poolt kirjalikes märkustes esitatud soovitus lähtuda ühte või teise alamrubriiki klassifitseerimisel sellest, mitu tundi programmi on teleriboksi Sky+ kõvakettale võimalik salvestada. Kuna KN‑is ega selgitavates märkustes sellist aega määratletud ei ole, siis ei ole see vahetegemise kriteerium kooskõlas õiguskindluse põhimõttega.
74 Samuti ei võimalda seadme põhifunktsiooni üle otsustada asjaolu, et teleriboks Sky+ ei saa toimida, kasutades üksnes selles sisalduvat kõvaketast, ja et see kõvaketas ei ole teleprogrammide vaatamisel vajalik, nii et seega on telesignaali vastuvõtmine selle teleriboksi töötamise seisukohalt möödapääsmatult vajalik. Nagu komisjon on põhjendatult märkinud, ei tähenda asjaolu, et mingi funktsioon on seadme töötamise seisukohalt möödapääsmatult vajalik, iseenesest seda, et see on põhifunktsioon, kuna funktsioon võib olla möödapääsmatult vajalik ka siis, kui tegemist on teisese või täiendava funktsiooniga.
75 Eelotsusetaotlusest ilmneb, et teleriboks Sky+ ei võimalda salvestada videosisu ühestki muust välisest allikast, sealhulgas televisioonivastuvõtjast, kaamerast ega videosalvestusseadmest; ka ei võimalda see teleriboks taasesitamist väliselt andmekandjalt, nagu DVD või videolint, ning lisaks sellele ei võimalda teleriboks salvestada videosisu sellistele välistele andmekandjatele. Kuigi need asjaolud ei kujuta endast selle teleriboksi objektiivseid tunnuseid ja omadusi käesoleva otsuse punktis 60 viidatud kohtupraktika tähenduses, vaid pigem on tegemist telesignaali salvestusfunktsiooni ja vastuvõtufunktsiooni vastastikuse toimega, annavad need kasulikku teavet teleriboksi Sky+ kasutuseesmärgi kohta.
76 Sellega seoses tuleb meenutada, et toote kasutuseesmärk võib olla ka objektiivseks klassifitseerimiskriteeriumiks, juhul kui see tuleneb nimetatud toote olemusest, mida omakorda saab hinnata selle toote objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (vt eelkõige 28. märtsi 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑309/98: Holz Geenen, EKL 2000, lk I‑1975, punkt 15; 5. aprilli 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑201/99: Deutsche Nichimen, EKL 2001, lk I‑2701, punkt 20, ja 15. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑183/06: RUMA, EKL 2007, lk I‑1559, punkt 36).
77 Niisugusel puhul peab arvestama sellega, mis tarbija seisukohalt on põhitähtsusega ja mis on täiendav, millise seisukohaga ka komisjon kohtuistungil nõustus.
78 Nii eelotsusetaotlustest kui ka Euroopa Kohtule esitatud märkustest nähtub, et sellist tüüpi teleribokse nagu Sky+ müüvad sellised televisiooniteenuse osutajad nagu Sky, kes pakuvad teleribokse oma klientidele selleks, et viimased saaksid juurdepääsu teenuseosutaja poolt pakutavatele programmidele.
79 Järelikult motiveerib klienti, kes selliselt teenuseosutajalt nagu Sky teenuse tellib, peamiselt võimalus saada juurdepääs pakutavatele teleprogrammidele ja sellel eesmärgil on kliendil vaja hankida niisugune teleriboks nagu Sky+. Vastuvõetavate programmide salvestamise võimalus, mille see teleriboks lisaks annab, on ainult selle pakutav lisateenus.
80 Käesoleva otsuse punktis 75 kirjeldatud teleriboksi Sky+ funktsioonide vastastikune toime, millest tuleneb salvestusfunktsiooni sõltuvus telesignaali vastuvõtufunktsioonist, osutab sellele, et selle toote valimisel on tarbijale salvestusfunktsiooni asemel eelkõige oluline pigem telesignaali dekodeerimise funktsioon, kuigi tema valikut võib mõjutada salvestusfunktsiooni olemasolu või see, mitu tundi programmi on võimalik salvestada.
81 Kõiki neid asjaolusid arvestades on teleriboks Sky+ mõeldud peamiselt telesignaali vastuvõtmiseks ning see funktsioon on sellele seadmele olemuslik. Niisiis on tegemist seadme põhifunktsiooniga ja salvestusfunktsioon on ainult teisese tähtsusega.
82 Kuna seega on KN‑i selgitavad märkused selles küsimuses KN‑iga vastuolus, siis tuleb need käesoleva otsuse punktides 63–65 viidatud kohtupraktikast lähtudes jätta kohaldamata.
83 Lisaks tuleb meenutada, et kuigi väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole infotehnoloogiatoodetega kauplemise lepingu sätted sellised sätted, mille alusel võiks isikutel tekkida õigusi, millele nad saavad kohtus liidu õiguse alusel toetuda, tuleb siis, kui kõnealune valdkond on liidu õigusega reguleeritud, liidu poolt sõlmitud rahvusvaheliste lepingute ülimuslikkuse tõttu liidu teisese õiguse tekstide suhtes neid tekste tõlgendada niivõrd, kui see on võimalik, kooskõlas nende lepingutega (vt selle kohta 10. septembri 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑61/94: komisjon vs. Saksamaa, EKL 1996, lk I‑3989, punkt 52, ja 6. juuli 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑428/08: Monsanto Technology, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 72).
84 Kõigist neist kaalutlustest lähtudes tuleb KN‑i tõlgendada nii, et teleriboksid nagu Sky+, millel on sidefunktsioon ja mis on varustatud kõvakettaseadmega, kuuluvad vaatamata KN‑i selgitavatele märkustele alamrubriiki 8528 71 13.
Kolmas küsimus kohtuasjas C‑288/09 ja teine küsimus kohtuasjas C‑289/09
85 Arvestades kohtuasjade esimestele küsimustele antud vastust, puudub vajadus vastata kolmandale küsimusele kohtuasjas C‑288/09 ja teisele küsimusele kohtuasjas C‑289/09.
Teine küsimus kohtuasjas C‑288/09
86 Selle küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt Euroopa Kohtul selgitada, kas tolliseadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a tuleb tõlgendada nii, et toll on kohustatud väljastama KN‑i selgitavate märkustega kooskõlas oleva STI vähemalt nii kaua, kui need märkused ei ole kuulutatud KN‑iga vastuolus olevaiks, või vastupidi nii, et toll ei pea neid märkusi järgima, kui leiab, et need on KN‑iga vastuolus.
87 Tolliseadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a alapunkti ii esimese taande kohaselt kaotab STI kehtivuse, kui KN‑i selgitavate märkuste muutmise tõttu ei vasta informatsioon enam nomenklatuuri tõlgendusele.
88 Kuid rangelt võttes ei käsitle see säte tolli kohustusi seoses STI väljastamisega, vaid reguleerib sellise dokumendi kehtivuse kaotamist.
89 Sellega seoses on kohane meenutada, et ehkki liikmesriigi kohus on eelotsuse küsimuses vormiliselt piirdunud küsimusega tolliseadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a alapunkti ii esimese taande kohta seoses tolli tegutsemisega KN‑i selgitavate märkuste muutmise korral, ei takista see väljakujunenud kohtupraktika kohaselt Euroopa Kohtul esitamast siseriiklikule kohtule kõiki liidu õiguse tõlgendamise elemente, mida saab siseriikliku kohtu menetluses oleva kohtuasja lahendamisel kasutada, olenemata sellest, kas siseriiklik kohus viitas neile oma küsimustes või mitte (vt eelkõige 25. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑321/03: Dyson, EKL 2007, lk I‑687, punkt 24; 26. aprilli 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑392/05: Alevizos, EKL 2007, lk I‑3505, punkt 64 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 12. jaanuari 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑229/08: Wolf, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 32). Sellisel juhul on Euroopa Kohtu ülesanne tuletada liikmesriigi kohtu esitatud andmete kogumist ja eelkõige eelotsusetaotluse põhjendustest need liidu õiguse aspektid, mida on vaidluse eset silmas pidades vaja tõlgendada (vt eespool viidatud kohtuotsus Wolf, punkt 32).
90 Küsimust tuleb seega mõista nii, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas KN‑i selgitavate märkuste muutmise tulemusel STI kehtivuse kaotamisest võib tuletada tolli kohustuse väljastada KN‑i selgitavate märkustega kooskõlas olev STI.
91 Rakendusmääruse artikli 12 lõike 1 ja lõike 2 punkti a kolmas taane täpsustab, et KN‑i selgitavate märkuste muutmise korral rakendab toll vajalikke abinõusid tagamaks, et STI antakse edaspidi ainult kooskõlas kõnealuste märkusega alates nende Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast.
92 Siiski ei ole KN‑i selgitavad märkused õiguslikult siduvad, olgugi et on olulised vahendid, millega tagada KN‑i ühetaoline tõlgendamine liikmesriikide tollide poolt (vt eespool viidatud kohtuotsus Develop Dr. Eisbein, punkt 21, ja 3. detsembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑259/97: Clees, EKL 1998, lk I‑8127, punkt 12), nagu on meenutatud käesoleva otsuse punktis 63.
93 Nende kaalutluste põhjal peab toll, olles saanud STI taotluse, toimima kooskõlas KN‑i selgitavate märkustega, et oleks tagatud tolliõiguse ühetaoline kohaldamine liidus. Kui toll ja ettevõtja on nende märkuste KN‑ile vastavuse küsimuses ning kauba klassifikatsiooni osas lahkarvamusel, peab viimane esitama kaebuse pädevale asutusele.
94 Kohus, kellele on tolliseadustiku artikli 243 alusel esitatud kaebus kauba tariifse klassifikatsiooni küsimuses, peab kauba klassifitseerima vastavalt KN‑i sätetele ja esitama vajadusel Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse ELTL artiklis 267 sätestatud tingimustel.
95 Peale selle on liikmesriigil siis, kui selle liikmesriigi toll peab lahendama juhtumi, mille puhul selgitavate märkuste kohaldamine näib tingivat KN‑iga vastuolus oleva tulemuse, võimalus pöörduda määruse nr 2658/87 artiklis 8 sätestatud korras tolliseadustiku artiklis 247 ette nähtud komitee poole, nagu on märkinud ka komisjon.
96 Seega tuleb teisele küsimusele kohtuasjas C‑288/09 vastata, et tolliseadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a ja rakendusmääruse artikli 12 lõiget 1 ning lõike 2 punkti a kolmandat taanet tuleb tõlgendada nii, et toll peab väljastama KN‑i selgitavatele märkustele vastava STI. Kui toll ja ettevõtja on nende märkuste KN‑ile vastavuse küsimuses ning kauba klassifikatsiooni osas lahkarvamusel, peab viimane tolliseadustiku artikli 243 alusel esitama kaebuse pädevale asutusele. Kohus, kellele on esitatud kaebus, teeb otsuse kauba klassifitseerimise kohta ja esitab vajadusel Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse ELTL artiklis 267 sätestatud tingimustel. Peale selle on liikmesriigil, mille ametiasutusega tegemist on, võimalus pöörduda määruse nr 2658/87 artiklis 8 sätestatud korras tolliseadustiku artiklis 247 ette nähtud komitee poole.
Kolmas küsimus kohtuasjas C‑289/09
97 Selle küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt Euroopa Kohtul selgitada, kas tolliseadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a alapunkti i tuleb tõlgendada nii, et määrust nr 1549/2006 tuleb lugeda määruseks selle sätte tähenduses. Täpsemalt soovib see kohus teada, kas STI, mis ei ole enam KN‑iga kooskõlas määruse nr 1549/2006 jõustumise tõttu, on pärast selle jõustumise kuupäeva kaotanud kehtivuse või mitte.
98 Tolliseadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a alapunkt i sätestab, et STI kaotab kehtivuse, kui võetakse vastu uus määrus ja STI ei vasta enam selles ettenähtud nõuetele.
99 Nagu komisjon on põhjendatult märkinud, viitab tolliseadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a alapunkt i mitte üksnes määruse nr 2658/87 artikli 12 lõikel 1 põhinevatele määrustele nagu määrus nr 1549/2006, vaid samuti kõigile määrustele, mis mõjutavad kauba KN‑i klassifitseerimist või määravad selle.
100 Määruse nr 2658/87 I lisa, milles sisaldub KN, asendati alates 1. jaanuarist 2007 tekstiga, mis on määruse nr 1549/2006 lisas, nagu nähtub viimati nimetatud määruse artiklist 1.
101 Määruse nr 1549/2006 põhjendus 4 täpsustab, et kooskõlas määruse nr 2658/87 artikliga 12 tuleb selle määruse I lisa alates 1. jaanuarist 2007 asendada KN‑i täieliku versiooniga.
102 Määruse nr 1549/2006 lisas olevas KN‑i tekstis ei ole enam alamrubriiki 8528 12 91. Nõnda ei ole STI, mis klassifitseerib kauba sellesse alamrubriiki, enam KN‑iga kooskõlas ja on seega kaotanud kehtivuse alates 1. jaanuarist 2007, nagu näeb ette tolliseadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a alapunkt 1.
103 Nende asjaolude põhjal tuleb kolmandale küsimusele kohtuasjas C‑289/09 vastata, et tolliseadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a alapunkti i tuleb tõlgendada nii, et määrust nr 1549/2006 tuleb lugeda määruseks selle sätte tähenduses. STI, mis ei ole enam KN‑iga kooskõlas määruse nr 1549/2006 jõustumise tõttu, on pärast selle jõustumise kuupäeva kaotanud kehtivuse.
Neljas küsimus kohtuasjas C‑289/09
104 Selle küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult selgitust küsimuses, kas tolliseadustiku artikli 12 lõiget 6 saab tõlgendada nii, et kui määruse nr 2658/87 artikli 12 alusel võetakse vastu KN‑i muutev määrus ja kui see määrus ei määra kindlaks tähtaega, mille jooksul kehtivuse kaotanud STI omanik võib seda veel kasutada, siis ei saa see omanik enam STI‑d kasutada, või saab ta vastupidi õiguspärase ootuse põhimõtte alusel STI‑d kasutada kuue kuu pikkuse tähtaja jooksul, mis on tariifse klassifitseerimise valdkonnas tavapärane.
105 Tolliseadustiku artikli 12 lõike 6 teine lõik sätestab, et kui STI kaotab kehtivuse tolliseadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a alapunkti i alusel, siis võib selles sättes viidatud määrusega ette näha tähtaja, mille jooksul selle STI omanik võib seda kasutada tolliseadustiku artikli 12 lõike 6 esimeses lõigus sätestatud tingimustel.
106 Tuleb tõdeda, et Pace’ile 8. aprillil 2005 väljastatud STI ei kaotanud kehtivust mõne tolliseadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a alapunktides ii või iii sätestatud põhjuse esinemise tõttu.
107 Määruses nr 1549/2006 ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul selle määruse jõustumise tõttu kehtivuse kaotanud STI omanik võib seda STI‑d kasutada.
108 Seoses õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega, millele ettevõtja võib tugineda ja mis õigustab tähtaja andmist, mille jooksul ettevõtja võib kasutada tolliseadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a alapunkti i alusel kehtivuse kaotanud STI‑d, tuleb meenutada, et määruse nr 2658/87 artikli 12 kohaselt võtab komisjon igal aastal vastu määruse KN‑i täieliku redaktsiooniga. See määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 31. oktoobril ja kehtib alates järgmise aasta 1. jaanuarist.
109 Oma kohustusi teadvatele ettevõtjatele on teada nii võimalus, et KN‑i rubriikide ja alamrubriikide sõnastust või sisu muudetakse, kui ka sellest tulenev risk, et STI kaotab oma kehtivuse.
110 Määrus nr 1549/2006, mis kuulub määruse nr 2658/87 artiklis 12 viidatud määruste kategooriasse, avaldati Euroopa Liidu Teatajas 31. oktoobril 2006 ja jõustus 1. jaanuaril 2007, nagu näeb ette viidatud artikkel 12.
111 Selle põhjal on selge, et ettevõtja ei saa tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele, et taotleda talle tähtaja andmist, mille jooksul ta võib tolliseadustiku artikli 12 lõike 5 punkti a alapunkti i alusel kehtivuse kaotanud STI‑d kasutada, kui selles sättes viidatud määrus sellist tähtaega ette ei näe.
112 Nende kaalutluste põhjal tuleb neljandale küsimusele kohtuasjas C‑289/09 vastata, et tolliseadustiku artikli 12 lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et kui määruse nr 2658/87 artikli 12 alusel võetakse vastu KN‑i muutev määrus ja kui see määrus ei määra kindlaks tähtaega, mille jooksul kehtivuse kaotanud STI omanik võib veel seda kasutada, siis ei saa see omanik enam STI‑d kasutada.
Kohtukulud
113 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:
1. Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas (muudetud komisjoni 17. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1549/2006 ja komisjoni 20. septembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1214/2007) olevat kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et teleriboksid nagu Sky+ mudel DRX 280, millel on sidefunktsioon ja mis on varustatud kõvakettaseadmega, kuuluvad vaatamata kombineeritud nomenklatuuri selgitavatele märkustele alamrubriiki 8528 71 13.
2. Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 82/97) artikli 12 lõike 5 punkti a ja komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (muudetud komisjoni 18. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 12/97) artikli 12 lõiget 1 ja lõike 2 punkti a kolmandat taanet tuleb tõlgendada nii, et toll peab väljastama kombineeritud nomenklatuuri selgitavatele märkustele vastava siduva tariifiinformatsiooni. Kui toll ja ettevõtja on nende märkuste kombineeritud nomenklatuurile vastavuse küsimuses ning kauba klassifikatsiooni osas lahkarvamusel, peab viimane määruse nr 2913/92 (muudetud kujul) artikli 243 alusel esitama kaebuse pädevale asutusele. Kohus, kellele on esitatud kaebus, teeb otsuse kauba klassifitseerimise kohta ja esitab vajadusel Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse ELTL artiklis 267 sätestatud tingimustel. Peale selle on liikmesriigil, mille ametiasutusega tegemist on, võimalus pöörduda määruse nr 2658/87 (muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000) artiklis 8 sätestatud korras määruse nr 2913/92 artiklis 247 ette nähtud komitee poole.
3. Määruse nr 2913/92 (muudetud määrusega nr 82/97) artikli 12 lõike 5 punkti a alapunkti i tuleb tõlgendada nii, et määrust nr 1549/2006 tuleb lugeda määruseks selle sätte tähenduses. Siduv tariifiinformatsioon, mis ei ole enam kombineeritud nomenklatuuriga kooskõlas määruse nr 1549/2006 jõustumise tõttu, on pärast selle jõustumise kuupäeva kaotanud kehtivuse.
4. Määruse nr 2913/92 (muudetud määrusega nr 82/97) artikli 12 lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et kui määruse nr 2658/87 (muudetud määrusega nr 254/2000) artikli 12 alusel võetakse vastu kombineeritud nomenklatuuri muutev määrus ja kui see määrus ei määra kindlaks tähtaega, mille jooksul kehtivuse kaotanud siduva tariifiinformatsiooni omanik võib veel seda kasutada, siis ei saa see omanik enam siduvat tariifiinformatsiooni kasutada.
Allkirjad