Language of document : ECLI:EU:C:2014:2311

Liidetud kohtuasjad C‑344/13 ja C‑367/13

Cristiano Blanco

ja

Pier Paolo Fabretti

versus

Agenzia delle Entrate – Direzione Provinciale I di Roma – Ufficio Controlli

(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Commissione tributaria provinciale di Roma)

Eelotsusetaotlus – Teenuste osutamise vabadus – Piirangud – Maksuõigusnormid – Hasartmängude võitudest pärinev tulu – Välismaal saadud võitude ja liikmesriigi hasartmänguasutustest saadud võitude erinev maksustamine

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 22. oktoober 2014

Teenuste osutamise vabadus – Piirangud – Hasartmängud – Liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt maksustatakse hasartmänguvõite, mis on saadud teistes liikmesriikides asuvatest hasartmänguasutustest, teistmoodi kui selle liikmesriigi territooriumil asuvatest hasartmänguasutustest saadud hasartmänguvõite – Lubamatus – Põhjendatus – Puudumine

(ELTL artiklid 52 ja 56)

ELTL artikleid 52 ja 56 tuleb tõlgendada nii, et nende normidega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt hasartmänguvõite, mis on saadud teistes liikmesriikides asuvatest hasartmänguasutustest, maksustatakse tulumaksuga, samas kui niisugune tulu on tulumaksust vabastatud, kui see pärineb selle liikmesriigi territooriumil asuvast hasartmänguasutusest.

Niisuguseid õigusnorme, mis on selgelt diskrimineerivad, võib õigustada üksnes siis, kui nende eesmärk on tagada avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervisega seotud huve ELTL artikli 52 tähenduses ja kui piirangud, mille need kehtestavad, vastavad proportsionaalsuse tingimustele. Nimetatud õigusnormide puhul see nii ei ole, kuna esiteks – mis puutub eesmärkidesse hoida ära rahapesu ja enda teenitud raha pesu välismaal ning piirata seda, et raha, mille päritolu on ebaselge, viiakse välismaale või tuuakse asjaomasesse liikmesriiki – ei saa liikmesriigi ametivõimud üldkorras ja vahet tegemata eeldada, et teises liikmesriigis asutatud asutuste ja üksuste tegevus on kuritegelik. Mis puudutab teiseks mängusõltuvuse vastast võitlust, mis kuulub rahvatervise kaitse alla, siis ei ole asjaomased õigusnormid sobivad selleks, et tagada mängusõltuvuse vastase võitluse järjekindlus, kuna see maksuvabastus võib tegelikkuses ajendada tarbijaid osalema nendes hasartmängudes, millele võib seda vabastust kohaldada.

(vt punktid 32, 33, 39, 41, 44, 46–48 ja resolutsioon)