Language of document :

Kreeka Vabariigi 6. aprillil 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 1. veebruari 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-506/15: Kreeka Vabariik versus Euroopa Komisjon

(kohtuasi C-252/18 P)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Apellant: Kreeka Vabariik (esindajad: G. Kanellopoulos, E. Leftheriotou, A. Vasilopoulou ja E. Chroni)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul apellatsioonkaebus rahuldada ja tühistada edasi kaevatud Üldkohtu 1. veebruari 2018. aasta otsus kohtuasjas T-506/15 asjaolude tõttu, mis on konkreetselt esitatud apellatsioonkaebuses, rahuldada Kreeka Vabariigi poolt 29. augustil 2015 esitatud hagi nii, nagu seda palutakse tema hagiavalduses, tühistada komisjoni 22. juuni 2015. aasta otsus 2015/1119/EL osas, milles sellega määratakse a) taotlusaastate 2009, 2010 ja 2011 suhtes valdkonnapõhise otsese abi sektoris ühekordne ja kindlasummaline finantskorrektsioon kokku summas 313 483 531,71 eurot, ja b) taotlusaasta 2011 suhtes 2% kindlasummaline finantskorrektsioon nõuetele vastavuse osas, ning mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant viis väidet:

A. Vaidlustatud kohtuotsuse osa, milles analüüsitakse apellatsioonkaebuse esimest ja teist väidet, mis puudutavad pindalatoetuse 25% korrektsiooni (vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused 48–140).

Esimene apellatsioonkaebuse väide puudutab komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2, milles on määratletud karjamaa mõiste, väära tõlgendamist ja kohaldamist, ELTL artikli 296 väära kohaldamist ning vaidlustatud kohtuotsuse puudulikku ja ebasobilikku põhjendamist.

Teine apellatsioonkaebuse väide puudutab juhiste (dokument VI/5530/1997) väära tõlgendamist ja kohaldamist küsimuses, kas 25% finantskorrektsiooni kohaldamise tingimused on täidetud, ELTL artikli 296 ning määruse nr 73/2009 artiklite 43, 44 ja 137 väära tõlgendamist ja kohaldamist, vaidlustatud kohtuotsuse puudulikku ja vastuolulist põhjendamist, poolte võrdsuse põhimõtte rikkumist ja koondaruande muutmist.

B. Vaidlustatud kohtuotsuse osa, milles analüüsitakse apellatsioonkaebuse kolmandat väidet, mis puudutab 5% finantskorrektsiooni määramist puuduste tõttu põldude identifitseerimise süsteemis (LPIS) (vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused 141–162).

Kolmas apellatsioonkaebuse väide käsitleb seaduslikkuse ja hea halduse põhimõtte, puudutatud isiku kaitseõiguste ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist, samuti ELTL artikli 296 väära tõlgendamist ja kohaldamist ning puudulikku põhjendamist.

C. Vaidlustatud kohtuotsuse osa, milles analüüsitakse apellatsioonkaebuse neljandat väidet, mis puudutab 2% finantskorrektsiooni määramist (vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused 163–183).

Neljas apellatsioonkaebuse väide käsitleb määruse nr 1122/2009 artikli 31 lõike 2 ning määruse nr 796/2004 artikli 27 väära tõlgendamist ja kohaldamist, vaidlustatud kohtuotsuse ebasobivat põhjendamist ja hagi sisu moonutamist.

D. Vaidlustatud kohtuotsuse osa, milles analüüsitakse apellatsioonkaebuse viiendat väidet, mis puudutab nõuetele vastavuse süsteemi (vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused 184–268).

Viies apellatsioonkaebuse väide käsitleb määruse nr 885/2006 artikli 11 ja määruse nr 1290/2005 artikli 31 väära tõlgendamist ja kohaldamist ning vaidlustatud kohtuotsuse puudulikku põhjendamist.

____________