Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof (Saksamaa) 21. novembril 2017 – Bundesverband der Verbraucherzentralen und Verbraucherverbände – Verbraucherzentrale Bundesverband e.V. versus Amazon EU Sàrl

(kohtuasi C-649/17)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Bundesverband der Verbraucherzentralen und Verbraucherverbände – Verbraucherzentrale Bundesverband e.V.

Kostja: Amazon EU Sàrl

Eelotsuse küsimused

Euroopa Liidu Kohtule esitatakse järgmised eelotsuse küsimused selle kohta, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta1 (ELT 2011, L 304, lk 64) artikli 6 lõike 1 punkti c:

1.    Kas liikmesriigid võivad ette näha sellise sätte nagu tsiviilseadustiku rakendusseaduse (Einführungsgesetz zum Bürgerlichen Gesetzbuch, edaspidi „EGBGB“) artikli 246a § 1 lõike 1 esimese lause punkt 2, mis kohustab kauplejat tegema kauglepingu sõlmimise korral tarbijale enne seda, kui tarbija annab lepingu sõlmimiseks nõustumuse, [mitte ainult olemasolu korral, vaid] alati teatavaks oma telefoninumbri?

2.    Kas direktiivi 2011/83/EL artikli 6 lõike 1 punkti c [saksakeelses versioonis kasutatud] väljend „gegebenenfalls“ („olemasolu korral“) tähendab, et kaupleja peab andma teavet vaid tema ettevõttes tegelikult olemasolevate sidevahendite kohta ja juhul, kui ta otsustab asuda sõlmima ka kauglepinguid, ei ole ta kohustatud võtma kasutusele uut telefoni- või faksinumbrit ega looma uut e-posti kontot?

3.    Kui teisele küsimusele vastatakse jaatavalt:

Kas direktiivi 2011/83/EL artikli 6 lõike 1 punkti c [saksakeelses versioonis kasutatud] väljend „gegebenenfalls“ („olemasolu korral“) tähendab, et kaupleja ettevõttes on juba olemas ainult sellised sidevahendid, mida kaupleja [lk 3] kauglepingute sõlmimise raames tarbijatega suhtlemiseks kindlasti ka tegelikult kasutab, või on tema ettevõttes olemas ka sellised sidevahendid, mida on kaupleja seni kasutanud üksnes muul otstarbel, näiteks ettevõtjate või asutustega ühendusse astumiseks?

4.    Kas direktiivi 2011/83/EL artikli 6 lõike 1 punktis c sisalduv sidevahendite loetelu, mis hõlmab telefoni, faksi ja e-posti, on lõplik või võib kaupleja kasutada ka muid sidevahendeid, mida ei ole viidatud sättes nimetatud, näiteks veebisuhtlust või tagasihelistamissüsteemi, kui see tagab võimaluse võtta kauplejaga kiiresti ühendust ja temaga tõhusalt suhelda?

5.    Kas täites direktiivi 2011/83/EL artikli 6 lõikes 1 ette nähtud läbipaistvuse nõuet, mille kohaselt peab kaupleja tarbijale selgel ja arusaadaval viisil teatavaks tegema direktiivi 2011/83/EL artikli 6 lõike 1 punktis c nimetatud sidevahendid, on oluline see, et asjaomane teave esitatakse kiiresti ja tõhusalt?

____________

1 ELT 2011, L 304, lk 64.