Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Competiton Appeal Tribunal, London (Ühendkuningriik) 7. mail 2018 – Generics (UK) Ltd, GlaxoSmithKline plc, Xellia Pharmaceuticals ApS, Alpharma, LLC, varem Zoetis Products LLC, Actavis UK Ltd ja Merck KGaA versus Competiton and Markets Authority

(kohtuasi C-307/18)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Competiton Appeal Tribunal, London

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: Generics (UK) Ltd, GlaxoSmithKline plc, Xellia Pharmaceuticals ApS, Alpharma, LLC, varem Zoetis Products LLC, Actavis UK Ltd ja Merck KGaA

Vastustaja: Competiton and Markets Authority

Eelotsuse küsimused

Potentsiaalne konkurents

1.    Kas [ELTL] artikli 101 lõike 1 tähenduses tuleb ravimi patendi omanikku ja ettevõtjat, kes püüab turule tulla selle ravimi geneerilise versiooniga, käsitada potentsiaalsete konkurentidena, kui nende vahel on heauskne vaidlus küsimuses, kas patent on kehtiv ja/või kas geneeriline ravim rikub patenti?

2.    Kas esimesele küsimusele tuleb vastata teisiti, kui:

a)    poolte vahel on pooleli seda vaidlust puudutav kohtumenetlus; ja/või

b)    patendiomanik on saavutanud esialgse ettekirjutuse, mis keelab geneerilise ravimi tootjal oma toodet turule tuua seni, kuni menetlus kestab; ja/või

c)    patendiomanik peab geneerilise ravimi tootjat oma potentsiaalseks konkurendiks?

Eesmärgil põhinev piirang

3.    Kui pooleli on kohtumenetlus küsimuses, kas ravimi patent on kehtiv ja kas ravimi geneeriline versioon rikub seda patenti, ja kui kummagi poole puhul ei ole võimalik kohtuasja võidu tõenäosust hinnata, siis kas artikli 101 lõike 1 tähenduses on tegemist eesmärgil põhineva konkurentsipiiranguga, kui pooled sõlmivad kohtuvälise kokkuleppe, mis näeb ette, et:

a)    geneerilise ravimi tootja kohustub kokkuleppe kehtivusajal (mis ei ole pikem kui patendi allesjäänud kehtivusaeg) oma tootega mitte turule tulema ja lõpetama patendi vaidlustamise ning

b)    patendiomanik kohustub geneerilise ravimi tootjale üle kandma summa, mis on oluliselt suurem sel moel välditud kohtukuludest (k.a menetluse haldamisele kuluv aeg ja katkestamise kulud) ja mis ei ole tasu mitte ühegi patendiomanikule tarnitud kauba või osutatud teenuse eest?

4.    Kas kolmandale küsimusele tuleb vastata teisiti, kui:

a)    geneerilise ravimi tootjale pandud piirang ei ole suurem kui vaidlusalusest patendist tulenev piirang; ja/või

b)    summa, mille geneerilise ravimi tootja patendiomanikult saab, võib olla väiksem kasumist, mille geneerilise ravimi tootja oleks saanud teenida siis, kui ta oleks patendivaidluse võitnud ja tulnud turule oma geneerilise ravimiga?

5.    Kas kolmandale ja neljandale küsimusele tuleb vastata teisiti, kui kõnealune kokkulepe näeb ette, et patendiomanik peab geneerilise ravimi tootjale andma suure, kuid siiski piiratud hulga oma ravimi geneerilist versiooni, millel on müügiluba olemas, ja:

a)    sellega ei kaasne mitte mingis mõttes olulist konkurentsisurvet patendiomaniku määratud hindadele; kuid

b)    sellega kaasnevad tarbijatele teatavad eelised, mis ei oleks olnud võimalikud, kui menetluse oleks võitnud patendiomanik, kuid on oluliselt väiksemad kui eelised, mille tarbijad oleksid saanud siis, kui geneerilise ravimi tootja oleks menetluse võitnud ja selle ravimiga turule tulnud, või on see oluline ainult artikli 101 lõike 3 kohaldatavuse hindamisel?

Tagajärjel põhinev piirang

6.    Kas kolmandas kuni viiendas küsimuses osutatud asjaoludel on tegemist artikli 101 lõike 1 tähenduses tagajärjel põhineva konkurentsipiiranguga või kas selle järeldamiseks peab kohus tuvastama, et kui pooled kohtuvälist kokkulepet sõlminud ei oleks:

a)    oleks geneerilise ravimi tootja patendivaidluse tõenäoliselt võitnud (st tõenäosus, et patent oli kehtiv ja seda oli rikutud, oli alla 50%); või teise võimalusena

b)    oleksid pooled tõenäoliselt sõlminud vähem piirava kokkuleppe (st vähem piirava kokkuleppe tõenäosus oli üle 50%)?

Turu mõiste

7.    Kui mõni patenditud ravim on ravis asendatav mitme teise, samasse klassi kuuluva ravimiga ja kuritarvitamine artikli 102 tähenduses seisneb sisuliselt selles, et patendiomanik takistab oma ravimi geneeriliste versioonide turuletoomist, siis kas selliseid geneerilisi ravimeid tuleb arvesse võtta asjaomase toote turu määratlemisel, kuigi need saavad õiguspäraselt turule tulla alles pärast patendi aegumist, kui (mis ei ole kindel) see patent on kehtiv ja kõnealused geneerilised ravimid rikuvad seda?

Kuritarvitamine

8.    Kui patendiomanik on turgu valitsevas seisundis, siis kas see, et ta sõlmib eespool kolmandas kuni viiendas küsimuses osutatud asjaoludel kõnealuse kokkuleppe, on artikli 102 tähenduses selle seisundi kuritarvitamine?

9.    Kas 8. küsimusele tuleb vastata teisiti, kui patendiomanik sõlmib seda laadi kokkuleppe mitte poolelioleva menetluse lõpetamiseks, vaid menetluse algatamise ärahoidmiseks?

10.    Kas 8. või 9. küsimusele tuleb vastata teisiti, kui:

a)    patendiomaniku strateegia on sõlmida mitu sellist kokkulepet, et vältida geneeriliste ravimite piiramatu turuletuleku riski; ja

b)    esimese sellise kokkuleppega kaasneb see, et tulenevalt riiklike tervishoiuasutuste poolt apteekidele ravimiostukulude hüvitamise korrast on riiklikel tervishoiuasutustel vaja vaidlusaluse ravimi ostukulusid hüvitada oluliselt väiksemas mahus, mis tähendab nende jaoks suurt kokkuhoidu (kuigi see kokkuhoid on oluliselt väiksem kokkuhoiust, mille riiklikud tervishoiuasutused saaksid siis, kui geneerilise ravimi tootja patendivaidluse võidaks ja oma ravimiga turule tuleks); ja

c)    nimetatud kokkuhoid ei ole kõnealuseid kokkuleppeid sõlmides olnud kummagi poole eesmärk?

____________