Électricité de France (EDF) 27. märtsil 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 16. jaanuari 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-747/15: EDF versus komisjon
(kohtuasi C-221/18 P)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: Électricité de France (EDF) (esindaja: advokaat M. Debroux)
Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Prantsuse Vabariik
Apellandi nõuded
tühistada vaidlustatud otsus;
lahendada esimeses kohtuastmes esitatud hagi, rahuldades selle ja sellest tulenevalt tühistades komisjoni 22. juuli 2015. aasta otsuse (EL) 2016/154 riigiabi SA.13869 (C 68/2002) (ex NN 80/2002)1 kohta artiklid 1–5;
teise võimalusena:
teha lõplik otsus esimeses kohtuastmes esitatud hagi esimese väite ja teise väite esimese osa kohta, nõustuda selle teise väite esimese osaga ja sellest tulenevalt tuvastada, et turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõte on vaidlusaluse meetme suhtes kohaldatav;
saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse, mõnele teisele kojale, et see teeks otsuse hageja 22. detsembri 2015. aasta hagis esitatud teiste väidete ja argumentide suhtes, ning otsustada esimese kohtuastme kohtukulude jaotus edaspidi.
kolmanda võimalusena:
saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse, mõnele teisele kojale, et see teeks otsuse kõigi hageja 22. detsembri 2015. aasta hagis esitatud väidete ja argumentide suhtes (sealhulgas teise võimalusena esitatud väited), ning otsustada esimese kohtuastme kohtukulude jaotus edaspidi.
ja igal juhul:
mõista kõik käesoleva astme kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant esimese võimalusena neli väidet ja teise võimalusena ühe väite.
Esimene väide, et on eiratud Üldkohtu 15. detsembri 2009. aasta otsuse EDF vs. komisjon (T-156/04) seadusjõudu. Vaidlustatud kohtuotsuses on vaidlusalune meede määratletud kui väidetav maksuvabastus, vastupidi 15. detsembri 2009. aasta otsusele, mis tehti samas asjas, milles see lähenemine sõnaselgelt kõrvale jäeti. Vaidlusaluse meetme määratlemisel selle lahknevuse põhjendamiseks näib vaidlustatud kohtuotsus kaudselt, kuid ekslikult, viitavat vajadusele tõlgendada 15. detsembri 2009. aasta kohtuotsust Euroopa Kohtu 5. juuni 2012. aasta kinnitava otsuse (C-124/10 P) „valguses“. Selles kohtuasjas aga ei võtnud Euroopa Kohus seisukohta vaidlusaluse meetme määratlemise küsimuses, mis on faktiline järeldus.
Teine väide, et Üldkohtule esitatud tõendeid on moonutatud. Need tõendid kirjeldavad EDF-i kapitali tegelikku ümberkorraldamist ega võimalda kindlaks teha väidetavat maksuvabastust, mille Üldkohus on tuvastanud.
Kolmas väide, et on eiratud Euroopa Kohtu hiljutise praktikaga – eelkõige 20. septembri 2007. aasta kohtuotsusega Frucona Košice (C-300/16 P), millele pealegi Üldkohtule esitatud kirjalikes seisukohtades viidati – kehtestatud hoolika ja erapooletu uurimise kohustuse laadi ja ulatust.
Neljas väide, et Üldkohus eiras põhjendamiskohustust nii vaidlusaluse meetme määratlemisel kui ka nende argumentide üle arutlemisel, mille hageja oli Frucona Košice kohtuotsusele tuginedes esitanud.
Lõpetuseks teise võimalusena esitatud väide, et väidetava abi määratlemisel uue abina on rikutud õigusnormi, samas kui see abi oleks tulnud kvalifitseerida olemasolevaks abiks.
____________
1 ELT L 34, lk 152.