ÜLDKOHTU OTSUS (teine koda)
12. mai 2015(*)
Garanteeritud traditsiooniliste toodete kava – Määrus (EL) nr 1151/2012 – Nimetuse „pomazánkové máslo” (määrdevõi) garanteeritud traditsioonilise tootena registreerimise taotluse tagasilükkamine – Suhestamine määruse (EÜ) nr 1234/2007 sätetega, milles on ette nähtud müüginimetuse „või” kasutamise tingimused
Kohtuasjas T‑51/14,
Tšehhi Vabariik, esindajad: M. Smolek, J. Vláčil ja J. Vitáková,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: J. Guillem Carrau, Z. Malůšková ja K. Walkerová,
kostja,
mille ese on nõue tühistada komisjoni 13. novembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/658/EL, millega lükatakse tagasi taotlus registreerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1151/2012 ette nähtud garanteeritud traditsiooniliste toodete registris nimetus [Pomazánkové máslo (GTT)] (ELT L 305, lk 22),
ÜLDKOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees M. E. Martins Ribeiro, kohtunikud S. Gervasoni (ettekandja) ja L. Madise,
kohtusekretär: ametnik K. Andová,
arvestades kirjalikus menetluses ja 16. jaanuari 2015. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Õiguslik raamistik
Määrused nr 1234/2007 ja nr 445/2007
1 Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, lk 1), koondati kokku kõik erinevaid tooteid või tooterühmi hõlmavad 21 ühist turukorraldust, mida varem reguleeriti sama arvu eraldiseisvate alusmäärustega ning neid täiendavate nõukogu määrustega. Piima, piimatoodete ja rasvainete turustamise ja nimetuste reguleerimiseks võeti vastu mitu erinevat õigusakti, sealhulgas nõukogu 5. detsembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2991/94, millega kehtestatakse võiderasvade standardid (EÜT L 316, lk 2; ELT eriväljaanne 03/17, lk 15).
2 Määruses nr 1234/2007, millega muu hulgas tunnistati kehtetuks ja asendati määrus nr 2991/94 ning võeti kõik selle sätted üle, on nähtuvalt eelkõige selle põhjendusest 51 seatud muu hulgas eesmärgiks ühtlustada müüginimetuste kasutamine, et tagada konkurents ja kaitsta tarbijaid (kohtuotsus 18.10.2012, komisjon vs. Tšehhi Vabariik, C‑37/11, EKL, edaspidi „kohtuotsus C‑37/11”, EU:C:2012:640, punktid 2 ja 61).
3 Nii on määruse nr 1234/2007 artikliga 115 kehtestatud rasvade turustamisstandardid, mida viitega XV lisale kohaldatakse inimtarbimiseks ette nähtud toodete suhtes, mille rasvasisaldus on vähemalt 10%, kuid mitte rohkem kui 90% massist.
4 Määruse nr 1234/2007 artiklis 115 viidatud XV lisa liites on ette nähtud, et müüginimetust „või” võib kanda „[t]oode, mille piimarasvasisaldus on üle 80% ja alla 90%, maksimaalne veesisaldus on 16% ja maksimaalne rasvata piima kuivainesisaldus 2%”. Erandid sellest normist on sätestatud lisa I punkti lõike 2 kolmandas lõigus ja need puudutavad:
a) selliste toodete nimetust, mille eripära on traditsioonilisest kasutusest teada, või kui nimetus iseloomustab selgelt toote eripära;
b) kontsentreeritud tooteid (või, margariin, rasvasegu), mille rasvasisaldus on vähemalt 90%.
5 Tooted, mille piimarasvasisaldus on alla 80% ja veesisaldus üle 16%, peavad kandma mõnda määruse nr 1234/2007 XV lisa liite A osas sisalduvatest muudest nimetustest. Liite A osa punktis 4 on ette nähtud, et tooted, mille piimarasvasisaldus on kas alla 39% või üle 41%, kuid alla 60%, või üle 62%, kuid alla 80%, peavad kandma märget „Piimarasvavõie X%”.
6 Määruse nr 1234/2007 artikli 121 punkti c alapunktiga i on Euroopa Komisjonile sõnaselgelt antud pädevus kehtestada selle määrusega ette nähtud eeskirjadest erandite rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja eelkõige koostada nimekiri toodetest, mille suhtes liikmesriikide saadetud nimekirjade alusel kohaldatakse neid erandeid.
7 Komisjoni 23. aprilli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 445/2007, millega sätestatakse määruse nr 2991/94 ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 1898/87 piima ja piimatoodete turustamisel kasutatavate nimetuste kaitse kohta, teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 106, lk 24), millega asendati komisjoni 1. aprilli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 577/97, millega sätestatakse määruse nr 2991/94 ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 1898/87 piima ja piimatoodete turustamisel kasutatavate nimetuste kaitse kohta, teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 87, lk 3; ELT eriväljaanne 03/20, lk 359), I lisa sisaldab nimekirja toodetest, mille suhtes kohaldatakse määruse nr 1234/2007 XV lisa I punkti lõike 2 kolmanda lõigu punktis a ette nähtud erandit. Määruse nr 445/2007 põhjenduse 4 kohaselt on see nimekiri ammendav, nagu on ka Euroopa Kohus meelde tuletanud eespool punktis 2 viidatud kohtuotsuses C‑37/11 (EU:C:2012:640, punkt 59).
Määrused nr 509/2006 ja nr 1151/2012
8 Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 509/2006 põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta (ELT L 93, lk 1), loodi garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste register, mis võimaldab registreerida põllumajandustooteid või toitu, mis on kas toodetud traditsioonilisest toorainest, traditsioonilise koostisega või toodetud või töödeldud traditsioonilisel viisil.
9 Määrus nr 509/2006 tunnistati kehtetuks ja asendati alates 3. jaanuarist 2013 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, lk 1). Uue määruse eesmärk oli esiteks koondada põllumajandustoodete kvaliteeti reguleerivad erinevad õigusaktid (põhjendused 10–13) ja teiseks täiustada määruse nr 509/2006 sätteid ning muuta neid selgemaks ja sihipärasemaks, et garanteeritud traditsiooniliste toodete kava (edaspidi „GTT”) oleks atraktiivsem, kuivõrd seni on registreeritud ainult mõni nimetus (põhjendus 34).
10 Nagu nähtub määruse nr 1151/2012 artikli 1 lõikest 2, võetakse määrusega kasutusele kvaliteedikavad, millega määratakse kindlaks ja vajaduse korral kaitstakse nimetusi ja mõisteid, millega tähistatakse või kirjeldatakse eelkõige selliseid põllumajandustooteid, millel on väärtust tõstvaid omadusi või väärtust tõstvaid tunnuseid, mis tulenevad nende tootmisel kasutatud põllumajandusliku tootmise või töötlemise meetoditest või nende tootmise või turustamise kohast. Määruses on ette nähtud kolm eraldi kvaliteedikava: kaitstud päritolunimetused ja kaitstud geograafilised tähised, GTT‑d ning vabatahtlikud kvaliteedimõisted.
11 Määruse nr 1151/2012 artikli 2 lõikes 3 on sätestatud, et „[k]äesoleva määruse kohaldamine ei piira muude liidu erisätete kohaldamist, mis käsitlevad toodete turuleviimist, eelkõige ühist turukorraldust, ning toidu märgistamist”.
12 Vastavalt määruse nr 1151/2012 artikli 18 lõikele 1 tekib nimetuse registreerimise õigus GTT puhul, kui see kirjeldab konkreetset toodet või toitu, mis on toodetud või töödeldud sellele tootele või toidule eriomasel traditsioonilisel viisil ja millel on traditsioonile vastav koostis või mis on toodetud traditsiooniliselt kasutatavatest toor‑ või koostisainetest. Määruse artikli 18 lõikes 2 on lisaks sätestatud, et GTT nimetusena registreerimiseks peab nimetus olema traditsiooniliselt kasutusel konkreetse toote puhul või väljendama toote traditsioonilist iseloomu või eripära. Toote või toidu GTT‑na registreerimine peab vastama määrusega kehtestatud tingimustele ja eelkõige olema kooskõlas määruse artiklis 19 määratletud tootespetsifikaadiga. Registreerimine annab nimetusele määruse artiklites 23 ja 24 määratletud kaitse.
13 Määruse nr 1151/2012 artiklitega 49–52 on kehtestatud registreerimismenetlus, mis võimaldab rühmadel, kes töötavad kõnealuste toodetega, või füüsilistel või juriidilistel isikutel, kes vastavad teatud tingimustele, esitada GTT registreerimise taotluse liikmesriigile, kus rühm asub. Liikmesriik kontrollib, kas taotlus on põhjendatud, ja vajaduse korral esitab taotlustoimiku komisjonile. Kui komisjon leiab, et taotlus ei vasta määruse kohaselt nõutavatele GTT registreerimise tingimustele, võtab ta vastu rakendusakti, millega lükatakse taotlus tagasi.
Vaidluse taust
14 Tšehhi Vabariik esitas 22. detsembril 2010 komisjonile taotluse kanda nimetus „pomazánkové máslo” (määrdevõi) määruse nr 509/2006 sätete alusel GTT registrisse.
15 Komisjon teatas 1. aprillil 2011 Tšehhi Vabariigile, et ta on määruse nr 509/2006 artikli 8 lõikes 1 ette nähtud hindamisega lõpule jõudnud ning leiab, et taotlus ei vasta määrusega kehtestatud tingimustele, eelkõige määruse artikli 4 lõike 3 punktis b sätestatud tingimusele, mille kohaselt põllumajandustoote või toidu eripära väljendavat nimetust ei või registreerida juhul, „kui see on eksitav, nagu nimetus, mis […] väljendab toote omadusi, mis ei vasta spetsifikaadile ning mis võib seetõttu tarbijat toote omaduste osas eksitada”.
16 Komisjon leidis seega, et nimetus „pomazánkové máslo” sisaldab sõna „máslo” (või), mis on tarbijat eksitav, kuna see jätab mulje, et tootel on omadusi, mida sellel tegelikult ei ole. Nimelt ei ole tema hinnangul toote rasvasisaldus kooskõlas määruses nr 1234/2007 ette nähtud nõuetega.
17 Tšehhi Vabariik vastas 30. mail 2011 komisjonile, et ta asub komisjoni seisukohta õiguslikult analüüsima lähtuvalt menetlusest Euroopa Kohtus kohtuasjas, milles tehti eespool punktis 2 viidatud kohtuotsus C‑37/11 (EU:C:2012:640).
18 Tšehhi Vabariik palus nimelt kahel korral, 18. juunil 2004 ja 14. märtsil 2007 komisjonil kohaldada tootele „pomazánkové máslo” määruse nr 2991/94 artikli 2 lõike 2 kolmanda lõigu esimeses taandes ette nähtud erandit (mis on üle võetud määruse nr 1234/2007 XV lisa I punkti lõike 2 kolmanda lõigu punkti a), kuid komisjon keeldus 23. septembri 2005 ja 27. augusti 2007. aasta kirjadega tema taotlusi rahuldamast. Kuna Tšehhi Vabariik oma õigusakte ei muutnud, saatis komisjon talle 6. juunil 2008 märgukirja. 3. novembril 2009 saatis komisjon talle põhjendatud arvamuse ja 25. jaanuaril 2011 esitas Euroopa Kohtule liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi.
19 Eespool punktis 2 viidatud kohtuotsuses C‑37/11 (EU:C:2012:640) leidis Euroopa Kohus, et kuna Tšehhi Vabariik lubab müüa toodet „pomazánkové máslo” nimetuse „máslo” all ka siis, kui selle toote piimarasvasisaldus on alla 80% ning veesisaldus ja rasvata piima kuivainesisaldus ületavad vastavalt 16% ja 2%, siis on ta rikkunud kohustusi, mis tulenevad määruse nr 1234/2007 artiklist 115 koostoimes sama määruse XV lisa I punkti lõike 2 esimese ja teise lõiguga ning selle lisa liite A osa punktidega 1 ja 4.
20 Tšehhi Vabariik teatas 23. oktoobri 2012. aasta kirjas komisjonile, et ta on seisukohal, et miski ei takista jätkamast nimetuse „pomazánkové máslo” GTT registrisse kandmise menetlust ja et siseriikliku uuringu käigus tuvastati, et Tšehhi tarbijad ei pea seda nimetust eksitavaks.
21 Määrusega nr 1151/2012, mis jõustus 3. jaanuaril 2013, tunnistati määrus nr 509/2006 kehtetuks ja asendati.
22 Tšehhi Vabariik teatas 14. mail 2013 komisjonile, et tulenevalt eespool punktis 2 viidatud kohtuotsusest C‑37/11 (EU:C:2012:640) algatab ta õigusloomemenetluse, mille tagajärjel peaks müüginimetus „pomazánkové máslo” asendatama nimetusega „tradiční pomazánkové” (traditsiooniline võie), millele on lisatud märge „mléčná pomazánka 34%” (piimarasvavõie 34%).
23 Komisjon teatas 2. juulil 2013 Tšehhi Vabariigile, et registreerimistaotlus vaadati määruse nr 1151/2012 artikli 50 lõike 1 alusel läbi ja selgus, et taotlus ei vasta määruses sätestatud tingimustele, kuna see ei ole kooskõlas määruse nr 1234/2007 sätetega, rikkudes seega määruse nr 1151/2012 artikli 2 lõiget 3.
24 Komisjon palus põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee 17. oktoobri 2013. aasta istungil nimetuse „pomazánkové máslo” GTT‑na registreerimise taotluse tagasi lükata. Komitee andis komisjoni ettepaneku kohta häälteenamusega heakskiitva arvamuse.
25 Komisjon võttis 13. novembri 2013. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) vastu rakendusotsuse 2013/658/EL, millega lükatakse tagasi taotlus registreerida määrusega nr 1151/2012 ette nähtud GTT registris nimetus [Pomazánkové máslo (GTT)] (ELT L 305, lk 22).
Menetlus ja poolte nõuded
26 Tšehhi Vabariik esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 22. jaanuaril 2014.
27 Tšehhi Vabariik palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
28 Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta hagiavaldus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja Tšehhi Vabariigilt.
Õiguslik käsitlus
29 Tšehhi Vabariik põhjendab oma hagi üheainsa väitega, mille kohaselt on rikutud määruse nr 1151/2012 artikleid 50 ja 52 koostoimes sama määruse artikliga 18, kuna komisjon ei analüüsinud tingimusi, mis peavad olema GTT „pomazánkové máslo” registreerimiseks täidetud, ja lükkas taotluse tagasi muul põhjusel kui nende tingimuste täitmata jätmine.
30 Tšehhi Vabariik väidab seega, et komisjon rajas nimetuse „pomazánkové máslo” registreerimisest keeldumise selle tootespetsifikaadi järgimata jätmisele, mis on ette nähtud määruses nr 1234/2007, millega on kehtestatud eelkõige normid või ja muude võiderasvade müüginimetuste kasutamise kohta, kuigi määruse nr 1151/2012 üheski sättes ei ole niisugust tingimust ette nähtud. Tšehhi Vabariik leiab, et need määrused kujutavad endast põllumajandustoodete nimetuste registreerimise alternatiivseid viise, kusjuures mõlema eesmärk on tagada tarbijate teavitamine toote omadustest toote nimetuse kaudu. Ta on seisukohal, et määruse nr 1151/2012 artikli 2 lõige 3, mille kohaselt selle määruse kohaldamine ei piira muude Euroopa Liidu selliste erisätete kohaldamist, mis käsitlevad toodete turuleviimist, eelkõige ühist turukorraldust, ning toidu märgistamist, on pelk avaldus, mis viitab sellele, et kõnealune õigusakt ei reguleeri toiduainete turuleviimist ja märgistamist ammendavalt.
31 Määruse nr 1151/2012 artikli 50 lõikes 1 on ette nähtud, et „[k]omisjon vaatab iga artikli 49 kohaselt saadud taotluse nõuetekohaselt läbi, et teha kindlaks, kas see on põhjendatud ja vastab vastava kava tingimustele”. Määruse artikli 52 lõikes 1 on täpsustatud, et „[k]ui komisjon leiab artikli 50 lõike 1 esimese lõigu kohase läbivaatamise tulemusel talle kättesaadava teabe põhjal, et registreerimistingimused ei ole täidetud, võtab komisjon vastu rakendusakti”, ja et „[r]akendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega”.
32 Määruse nr 1151/2012 artikli 18 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]imetuse registreerimise õigus tekib garanteeritud traditsioonilise toote puhul, kui see kirjeldab konkreetset toodet või toitu, mis […] on toodetud või töödeldud sellele tootele või toidule eriomasel traditsioonilisel viisil ja millel on traditsioonile vastav koostis või […] mis on toodetud traditsiooniliselt kasutatavatest toor‑ või koostisainetest”. Määruse artikli 18 lõikes 2 on veel märgitud, et „[g]aranteeritud traditsioonilise toote nimetusena registreerimiseks peab nimetus […] olema traditsiooniliselt kasutusel konkreetse toote puhul või […] väljendama toote traditsioonilist iseloomu või eripära”.
33 Kui Tšehhi Vabariik leiab, et komisjon pidi registreerimistaotluse läbivaatamisel piirduma selle kontrollimisega, kas nimetus vastab määruse nr 1151/2012 artiklis 18 ette nähtud tingimustele, siis komisjon on seisukohal, et ta pidi kontrollima ka seda, kas nimetus vastab määruses nr 1234/2007 ette nähtud tingimustele, lähtudes määruse nr 1151/2012 artikli 2 lõikest 3. Sellest lõikest, mis kuulub määruse üldsätete hulka ja määrab kindlaks selle kohaldamisala, nähtub, et „[k]äesoleva määruse kohaldamine ei piira muude liidu erisätete kohaldamist, mis käsitlevad toodete turuleviimist, eelkõige ühist turukorraldust, ning toidu märgistamist”.
34 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb liidu õigusnormi tõlgendamisel arvestada mitte üksnes sätte sõnastust, vaid ka selle konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, millesse säte kuulub (vt kohtuotsus, 7.6.2005, VEMW jt, C‑17/03, EKL, EU:C:2005:362, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika; kohtuotsus, 26.10.2010, Saksamaa vs. komisjon, T‑236/07, EKL, EU:T:2010:451, punkt 44). Seega tuleb arvesse võtta liidu õigusnormide eesmärki, et anda neile tõlgendus, mis tagab nende täieliku kasuliku mõju (kohtuotsus, 13.7.2004, komisjon vs. nõukogu, C‑27/04, EKL, EU:C:2004:436, punkt 74).
35 Neid põhimõtteid arvestades tuleb analüüsida, kas määruse nr 1151/2012 artikli 2 lõiget 3, mille kohaselt määruse „kohaldamine ei piira muude liidu erisätete kohaldamist, mis käsitlevad toodete turuleviimist, eelkõige ühist turukorraldust, ning toidu märgistamist”, tuleb mõista nii, et see tähendab, et nimetuse võib GTT registrisse kanda üksnes juhul, kui see vastab määruses nr 1234/2007 määratletud turustamistingimustele.
36 Esiteks ilmneb, et vastuse sellele küsimusele saab tuletada määruse nr 1151/2012 artikli 2 lõike 3 grammatilise tõlgendamise teel lähtuvalt väljendi „ei piira muude liidu erisätete kohaldamist, mis käsitlevad toodete turuleviimist, eelkõige ühist turukorraldust, ning toidu märgistamist” selgest tähendusest. See väljend tähendab nimelt, et kõnealune määrus ei saa takistada ühist turukorraldust reguleeriva määruse nr 1234/2007 kohaldamist.
37 Teiseks on eespool punktis 36 esitatud tõlgendus kooskõlas määruse nr 1234/2007 üldise ülesehitusega. Sellega seoses on oluline rõhutada selle määruse olulist rolli Euroopa põllumajanduspoliitika toimimises. Vastavalt ELTL artikli 288 lõikele 2 on see määrus nagu iga teinegi tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. See sisaldab normide kogumit, mis reguleerib põllumajandusturgude korraldust, põllumajandustoodete turustamise ja tootmise standardeid ning nende eksporti ja importi.
38 Piima, piimatoodete ja rasvade turustamise ja nimetuste reguleerimiseks on kehtestatud mitmeid õigusakte, mille „eesmärk on ühest küljest parandada piima ja piimatoodete positsiooni turul ning teisest küljest tagada piimast ja muust kui piimast valmistatud võiderasvade vaheline aus konkurents, mis on kasuks nii tootjaile kui ka tarbijaile” (määruse nr 1234/2007 põhjendus 51). Määruses nr 2991/94, mis sisaldas liigitust koos eeskirjadega nimetuste kohta, olid sätestatud piima ja muude põllumajandustoodete turustamisstandardid (määruse nr 1234/2007 põhjendus 51). Määruses nr 1234/2007, millega tunnistati kehtetuks ja asendati määrus nr 2991/94 ning võeti kõik selle sätted üle (kohtuotsus C‑37/11, punkt 2 eespool, EU:C:2012:640, punkt 2), säilitati see liigitus (kohtuotsus C‑37/11, punkt 2 eespool, EU:C:2012:640, punkt 56). Seega on selle määruse eesmärk ka ühtlustada müüginimetuste kasutamist konkurentsi tagamiseks ja tarbijate kaitsmiseks (määruse nr 1234/2007 põhjendus 51 ja kohtuotsus C‑37/11, punkt 2 eespool, EU:C:2012:640, punkt 61).
39 Määruse nr 1234/2007 XV lisa liites, millele määruse artiklis 115 on viidatud, on ette nähtud, et müüginimetust „või” võib kanda „[t]oode, mille piimarasvasisaldus on üle 80% ja alla 90%, maksimaalne veesisaldus on 16% ja maksimaalne rasvata piima kuivainesisaldus 2%”. Ainsad erandid sellest normist on sätestatud lisa I punkti lõike 2 kolmandas lõigus ja need puudutavad:
a) selliste toodete nimetust, mille eripära on traditsioonilisest kasutusest teada, või kui nimetus iseloomustab selgelt toote eripära;
b) kontsentreeritud tooteid (või, margariin, rasvasegu), mille rasvasisaldus on vähemalt 90%.
40 Määruse nr 445/2007 I lisas sisaldub nimekiri toodetest, mille suhtes kohaldatakse määruse nr 2991/94 artikli 2 lõike 2 kolmandas lõigus ette nähtud erandit. Nagu pooled kohtuistungil möönsid, ei toonud määrusega nr 1234/2007 määruse nr 2991/94 kehtetuks tunnistamine kaasa määruse nr 445/2007 kehtetuks tunnistamist, kuna määruse nr 2991/94 artikli 2 lõike 2 kolmas lõik võeti määruse nr 1234/2007 XV lisa I punkti lõike 2 kolmanda lõigu punkti a sõna-sõnalt üle. Kõnealune nimekiri jäi seega jõusse ja täpsustab nimetatud lisa I punkti lõike 2 kolmanda lõigu punkti a ulatust. Nagu Euroopa Kohus märkis eespool punktis 2 viidatud kohtuotsuses C‑37/11 (EU:C:2012:640, punkt 57), on lisa I punkti lõike 2 kolmanda lõigu punktis a ette nähtud erandid tingimata üheks erandjuhtumiks, kuna määruse nr 2991/94 põhjenduse 7 kohaselt oli määruse eesmärk luua ühtne võiderasvade liigitus. Nagu on märgitud määruse nr 445/2007 põhjenduses 4 ja nagu nähtub eespool punktis 2 viidatud kohtuotsusest C‑37/11 (EU:C:2012:640, punkt 59), on see nimekiri ammendav.
41 Arvestades tähtsust, mille Euroopa seadusandja on omistanud põllumajandustoodete müüginimetuste kasutamise ühtlustamisele konkurentsi tagamiseks ja tarbijate kaitsmiseks, tuleb selles kontekstis müüginimetust „või” reguleerivatele normidele anda tõlgendus, mis tagab nende täieliku kasuliku mõju. Määruse nr 1151/2012 artikli 2 lõike 3 tõlgendus, mille on välja pakkunud Tšehhi Vabariik, tooks aga kaasa selle, et liikmesriik võiks GTT kava kasutada määrusega nr 1234/2007 kehtestatud turustamisstandardeid reguleerivatest normidest möödahiilimiseks, ning kui oletada, et kõnealust toodet saaks turustada, võiks see viimasele anda põhjendamatu konkurentsieelise ja tarbijat eksitada. Samas selle sätte tõlgendus, millest komisjon lähtus vaidlustatud otsuses ja mida on meenutatud eespool punktis 36, vastupidi võimaldab müüginimetust „või” reguleerivaid norme järgida.
42 Kolmandaks on eespool punktis 36 määruse nr 1151/2012 artikli 2 lõikele 3 antud tõlgendus selle õigusakti eesmärkidega kooskõlas.
43 Määruse nr 1151/2012 põhjendusest 34 ilmneb nimelt, et GTT kava konkreetne eesmärk on aidata traditsiooniliste toodete tootjail tarbijaid teavitada kauba sellistest omadustest, mis tõstavad nende väärtust. Määruse artiklis 17 on samamoodi märgitud, et GTT kava võetakse kasutusele „[t]raditsiooniliste tootmismeetodite ja retseptide säilitamiseks […], aidates traditsiooniliste toodete tootjail oma tooteid turustada ja tarbijaile selgitada oma traditsiooniliste retseptide ja toodete väärtust tõstvaid omadusi”. Seevastu ei ole tegemist põllumajandustoodete turustamisstandardite kava kehtestamisega paralleelselt ja alternatiivselt määruses nr 1234/2007 ette nähtud kavaga ega ammugi mitte kõrvalekaldumisega viimati nimetatud õigusaktis sätestatud normidest.
44 Lisaks, kui nõustuda Tšehhi Vabariigi seisukohaga, tooks see kaasa olukorra, kus on GTT‑na võimalik registreerida tooteid, mis ei vasta määruses nr 1234/2007 ette nähtud turustamisstandarditele ja mida seetõttu põhimõtteliselt ei tohi turustada, samas kui vastavalt määruse nr 1151/2012 artikli 23 lõikele 1 võivad GTT registreeritud nimetust kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad asjaomasele spetsifikaadile vastavaid tooteid.
45 Neljandaks ja ühtlasi viimaseks tuleb märkida, et Tšehhi Vabariigi ülejäänud argumendid ei saa kahtluse alla seada määruse nr 1151/2012 artikli 2 lõike 3 tõlgendust, millest komisjon lähtus vaidlustatud otsuses ja mida on meenutatud eespool punktis 36.
46 Tšehhi Vabariik väidab, et määruse nr 1151/2012 artikli 2 lõike 3 tõlgendus, mille ta välja pakub, on sobiv, kuna määruse nr 1151/2012 artikliga 18 kehtestatud tingimused kattuvad nendega, mis on ette nähtud määruse nr 1234/2007 XV lisa I punkti lõike 2 kolmanda lõigu punktis a.
47 Sellegipoolest on sobilik kõigepealt ja igal juhul meelde tuletada, et isegi kui oletada, et määruse nr 1151/2012 artiklis 18 ette nähtud tingimused ja määruse nr 1234/2007 XV lisa I punkti lõike 2 kolmanda lõigu punkti a sätted kattuvad, on komisjoni jaoks jätkuvalt siduv määruse nr 1151/2012 artikli 2 lõige 3, mis kohustab teda järgima määruse nr 1234/2007 sätteid. Lisaks on määruse nr 1234/2007 XV lisa I punkti lõike 2 kolmanda lõigu punkti a ulatus piiratud määruse nr 445/2007 I lisas sätestatud ammendava nimekirjaga (vt eespool punkt 40).
48 Täiendavalt tuleb tõdeda, nagu komisjon väidab, et määruse nr 1234/2007 XV lisa I punkti lõike 2 kolmanda lõigu punktis a ette nähtud tingimused ja määruse nr 1151/2012 artikliga 18 kehtestatud tingimused on erinevad. Määrust nr 1234/2007, milles on ette nähtud võiderasva nimetust reguleerivatest normidest erandi kohaldamine, eelkõige seoses „selliste toodete nimetust[ega], mille eripära on traditsioonilisest kasutusest teada”, tuleb nimelt tõlgendada nii, et selles on ette nähtud mitte ainult, et kõnealune nimetus peab olema traditsiooniliselt kasutusel, vaid ka, et asjaomase toote eripära on eristatav sellise toote omast, mille nimetus on kaitstud. Seevastu määruses nr 1151/2012 on üksnes ette nähtud, et asjaomane toode peab olema toodetud või töödeldud sellele tootele või toidule eriomasel traditsioonilisel viisil ja sellel peab olema traditsioonile vastav koostis ning tegemist peab olema traditsiooniliselt kasutusel oleva nimetusega või nimetusega, mis väljendab toote traditsioonilist iseloomu.
49 Määruse nr 1234/2007 XV lisa I punkti lõike 2 kolmanda lõigu punkti a selline tõlgendus on nimelt kooskõlas tarbijate kaitsmise ja konkurentsi tagamise eesmärgiga, mida taotletakse selle määrusega, mis lubab erandeid teha ainult toodete suhtes, mille tegelikku laadi ei saa segi ajada nende toodete omaga, mille nimetus on kaitstud.
50 Samamoodi ei saa nõustuda Tšehhi Vabariigi argumendiga, mille kohaselt komisjoni arutluskäigu tagajärjel väheneks määruse nr 1151/2012 kasulik mõju, kuna kehtestatakse täiendav menetlus ja piiratakse GTT‑ks kvalifitseerimise atraktiivsust. Kummalgi määrusel on nimelt osaliselt erinevad eesmärgid (vt eespool punktid 38 ja 43) ja nendes on ette nähtud erinevad tingimused (vt eespool punkt 48). On sobilik, et määruses nr 1234/2007 ette nähtud põllumajandustoodete turustamise üldtingimustele lisandub eraldi erimenetlus, mis on ette nähtud määruses nr 1151/2012 ja mille eesmärk on tagada tarbijatele, et teatud põllumajandustoodete puhul võib õigustatult väita, et neil on nende väärtust suurendavad omadusi.
51 Lõpuks tuleb märkida, et kuigi vastab tõele, nagu Tšehhi Vabariik väidab, et Euroopa Kohus ei võtnud eespool punktis 2 viidatud kohtuotsuses C‑37/11 (EU:C:2012:640) seisukohta, kas „pomazánkové máslo” vastab määruse nr 1151/2012 sätetes ette nähtud tingimustele, ei mõjuta see asjaolu vaidlustatud otsuse õiguspärasust. Komisjon viitas vaidlustatud otsuse punktis 2 Euroopa Kohtu järeldusele, mille kohaselt vaidlusalune nimetus ei ole määrusega nr 1234/2007 kooskõlas ja mille tõttu oli põhjendatud registreerimistaotluse tagasilükkamine määruse nr 1151/2012 artikli 2 lõike 3 alusel.
52 Kõigest eespool esitatust järeldub, et komisjon ei rikkunud määruse nr 1151/2012 artikli 2 lõike 3 tõlgendamisel õigusnorme, kui ta asus seisukohale, et nimetust ei saa kanda GTT registrisse, kui see ei vasta määruses nr 1234/2007 määratletud turustamistingimustele.
53 Üksainus väide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 1151/2012 artikleid 50 ja 52 koostoimes sama määruse artikliga 18, tuleb seega põhjendamatuse tõttu tagasi lükata ja järelikult tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata.
Kohtukulud
54 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
55 Kuna kohtuotsus on tehtud Tšehhi Vabariigi kahjuks, jäetakse kohtukulud vastavalt komisjoni nõudele tema kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Tšehhi Vabariigilt.
Martins Ribeiro | Gervasoni | Madise |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 12. mail 2015 Luxembourgis.
Allkirjad