EUROOPA KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS
12. september 2007 (*)
Eelotsusetaotlus – Menetlusse astumise avaldus – Vastuvõetamatus
Kohtuasjas C‑73/07,
mille ese on EÜ artikli 234 alusel Korkein hallinto-oikeuse (Soome) 8. veebruari 2007. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 12. veebruaril 2007, menetluses
Tietosuojavaltuutettu
versus
Satakunnan Markkinapörssi Oy ja Satamedia Oy,
EUROOPA KOHTU PRESIDENT,
arvestades ettekandja-kohtunik E. Levits’i ettepanekut,
olles ära kuulanud kohtujurist J. Kokott’i,
on andnud käesoleva
määruse
1 Euroopa andmekaitseinspektor (edaspidi „andmekaitseinspektor”) esitas 7. juunil 2007 avalduse käesolevasse menetlusse astumiseks, et esitada märkusi Korkein hallinto-oikeuse (Soome kõrgeim halduskohus) esitatud eelotsuse küsimuste kohta.
2 Menetlusse astumise avaldus esitati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, lk 1; ELT eriväljaanne 13/26, lk 102) artikli 47 lõike 1 punkti i alusel.
3 Oma avaldust põhjendades märkis andmekaitseinspektor, et Euroopa Kohus on oma varasemates määrustes tunnustanud andmekaitseinspektori õigust astuda Euroopa Kohtu menetlustesse. Selles osas viitab ta Euroopa Kohtu 17. märtsi 2005. aasta määrusele C‑317/04: parlament vs. nõukogu (EKL 2005, lk I‑2457) ja Euroopa Kohtu 17. märtsi 2005. aasta määrusele C‑318/04: parlament vs. komisjon (EKL 2005, lk I‑2467).
4 Neis kohtuasjades andis Euroopa Kohus andmekaitseinspektorile loa astuda menetlusse, kuigi teda ei ole nimetatud EÜ artikli 7 lõikes 1 esitatud loetelus ja see õigus ei tulene sellest sättest ega ka Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 40. Euroopa Kohus pidas määruse nr 45/2001 artikli 47 lõike 1 punkti i piisavaks õiguslikuks aluseks.
5 Samuti tuleneb neist määrustest, et andmekaitseinspektori õigus astuda menetlusse on piiratud talle antud ülesannetest tulenevate raamidega. Nagu näeb ette määruse nr 45/2001 artikli 41 lõige 2, on nendeks ülesanneteks eelkõige ühenduse institutsioonide ja asutuste ning andmesubjektide nõustamine kõikides isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes.
6 Käesoleva kohtuasja raames Euroopa Kohtule esitatud küsimused puudutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, lk 31; ELT eriväljaanne 13/15, lk 355) artikli 3 lõike 1 ning artiklite 9 ja 17 tõlgendamist. Artikli 1 kohaselt on selle direktiivi eesmärgiks tagada, et liikmesriigid kaitsevad isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi ning eelkõige nende õigust eraelu puutumatusele.
7 Andmekaitseinspektor väidab, et sellest tulenevalt kuulub eelotsusetaotluse ese ilmselgelt talle antud ülesannete raamidesse.
8 Mis puudutab andmekaitseinspektori taotlust astuda käesolevasse menetlusse, siis tuleb selles osas meenutada, et õigus astuda Euroopa Kohtu menetlusse on kindlaks määratud Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 40, mille kohaselt on see õigus igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes tõendab oma huvi Euroopa Kohtusse esitatud kohtuasja tulemuste vastu. Samuti sätestab see artikkel, et menetlusse astumise avaldus piirdub ühe poole nõuete toetamisega. Seega kohaldatakse osundatud artiklit Euroopa Kohtu menetluste puhul, mille eesmärgiks on vaidluste lahendamine (vt Euroopa Kohtu presidendi 30. märtsi 2004. aasta määrus kohtuasjas C‑453/03: ABNA jt, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 14; Euroopa Kohtu presidendi 25. mai 2004. aasta määrus kohtuasjas C‑458/03: Parking Brixen, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 5, ja Euroopa Kohtu presidendi 9. juuni 2006. aasta määrus kohtuasjas C‑305/05: Ordre des barreaux francophones et germanophone jt, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 7).
9 EÜ artikkel 234, mille alusel on algatatud käesolev kohtuasi, ei käsitle vaidluste lahendamise kohtulikku menetlust, vaid kehtestab kohtuliku menetluse, mille eesmärgiks on tagada ühenduse õiguse ühtne tõlgendamine Euroopa Kohtute ja siseriiklike kohtute koostöö abil, et võimaldada viimatinimetatutel taotleda ühenduse õigusaktide tõlgendamist, mida nad kohaldavad neile lahendamiseks esitatud vaidlustes (vt selle kohta 1. märtsi 1973. aasta otsus kohtuasjas 62/72: Bollmann, EKL 1973, lk 269, punkt 4; Euroopa Kohtu presidendi 2. mai 2006. aasta määrus kohtuasjas C‑306/05: SGAE, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 4, ja eespool viidatud määrus Ordre des barreaux francophones et germanophone jt, punkt 8).
10 Seetõttu ei ole menetlusse astumine eelotsusemenetluses võimalik (vt Euroopa Kohtu presidendi 3. juuni 1964. aasta määrus kohtuasjas 6/64: Costa, EKL 1964, lk 1194, ja eespool viidatud määrus Ordre des barreaux francophones et germanophone jt, punkt 9).
11 EÜ artiklis 234 ettenähtud menetluses osalemine on reguleeritud Euroopa Kohtu põhikirja artikliga 23, mille kohaselt on pooltel, liikmesriikidel, Euroopa Ühenduste Komisjonil ja vajaduse korral ka Euroopa Liidu Nõukogul, Euroopa Parlamendil, Euroopa Keskpangal, teistel Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikidel, kes ei ole liikmesriigid, EFTA järelevalveasutusel ja kolmandatel riikidel õigus esitada seisukohti või märkusi. Väljendiga „pooled” peab see säte silmas ainult siseriikliku kohtu menetluses osalevaid pooli. (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Bollmann, punkt 4, ja eespool viidatud Euroopa Kohtu presidendi määrus SGAE, punkt 5).
12 Kuna andmekaitseinspektorit ei ole Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 23 otseselt nimetatud ja kuna ta ei osale siseriiklikus menetluses „poolena” selle artikli mõttes, siis ei ole tal õigust esitada Euroopa Kohtule märkusi eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud eelotsuseküsimuste kohta.
13 Kuna andmekaitseinspektori taotlust ei saa rahuldada Euroopa Kohtu põhikirja artikli 40 ega ka sama põhikirja artikli 23 alusel, tuleb see jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
Kohtukulud
14 Kohtukulude puudumise tõttu ei tule sellekohast otsust teha.
Esitatud põhjendustest lähtudes
EUROOPA KOHTU PRESIDENT
määrab:
1. Jätta Euroopa andmekaitseinspektori menetlusse astumise taotlus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
2. Kohtukulude osas ei ole vaja otsust teha.
Allkirjad