Kohtuasi C‑372/16

Soha Sahyouni

versus

Raja Mamisch

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht München)

Eelotsusetaotlus – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Määrus (EL) nr 1259/2010 – Tõhustatud koostöö abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas – Kolmanda riigi religioosses kohtus toimunud eraviisilise abielulahutuse tunnustamine – Nimetatud määruse kohaldamisala

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (esimene koda) 20. detsembri 2017. aasta otsus

1.        Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Liidu õiguse normid, mille siseriiklik õigus on muutnud vahetult ja tingimusteta kohaldatavaks olukordade suhtes, mis ei kuulu liidu õiguse normide kohaldamisalasse – Hõlmamine

(ELTL artikkel 267; komisjoni määrus nr 1259/2010)

2.        Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatav õigus – Määrus nr 1259/2010 – Kohaldamisala – Kolmanda riigi religioosses kohtus ühepoolne tahteavalduse alusel tehtud abielulahutuse otsuse tunnustamine – Välistamine

(Nõukogu määrus nr 1259/2010, artikkel 1)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 27–34)

2.      Nõukogu 20. detsembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et ühe abikaasa ühepoolse avalduse alusel toimunud abielulahutus sellises religioosses kohtus, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei kuulu selle määruse esemelisse kohaldamisalasse.

Mis puudutab esiteks määruse nr 1259/2010 artikli 1 sõnastust, siis on nimetatud artikli lõikes 1 vaid märgitud, et määrust kohaldatakse abielulahutuse ja lahuselu suhtes sellistel juhtudel, kus kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse norme. Niisiis ei anna selle artikli sõnastus seal sätestatud mõiste „abielulahutus“ määratlemiseks mingit tarvilikku teavet.

Mis puudutab teiseks määruse nr 1259/2010 artikli 1 konteksti, siis tuleb kõigepealt märkida, et selle määruse üheski sättes ei ole määratletud mõistet „abielulahutus“ kõnealuse määruse tähenduses. Kuigi on tõsi, et eraviisilised abielulahutused ei ole määruse nr 1259/2010 kohaldamisalast sõnaselgelt välja jäetud, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 60 märkis, siis viited „kohtu“ sekkumisele ja „menetluse“ olemasolule, mis on tehtud kõnealuse määruse mitmes sättes, näiteks artikli 1 lõikes 2, artikli 5 lõigetes 2 ja 3, artiklites 8 ja 13 ning artikli 18 lõikes 2, annavad tunnistust sellest, et määrusega on hõlmatud üksnes need abielulahutused, mis kinnitatakse kas riiklikus kohtus või avalik-õiguslikus asutuses või viimase kontrolli all. Lõpuks peaks vastavalt määruse nr 1259/2010 põhjendusele 10 selle määruse reguleerimisala ja regulatiivosa olema kooskõlas määrusega nr 2201/2003.

Mis puudutab kolmandaks määrusega nr 1259/2010 taotletavat eesmärki, siis nagu määruse peakirjast tuleneb, kehtestatakse selles osalevate liikmesriikide vahel tõhustatud koostöö abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 65 märkis, võisid selle määruse vastuvõtmise alal tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide õiguskordades õiguslikult siduvaid otsuseid asjaomases valdkonnas vastu võtta ainult avalikku võimu teostavad asutused. Kuigi on tõsi, et paljud liikmesriigid on määruse nr 1259/2010 vastuvõtmisest alates kehtestanud oma õiguskordades võimaluse lahutada abielu ilma riigiasutuse sekkumiseta, nõuaks – nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 66 märkis – eraviisiliste abielulahutuste selle määruse kohaldamisalasse lisamine muudatuste tegemist, mis kuulub üksnes liidu seadusandja pädevusse.

Seega, lähtudes määruses nr 2201/2003 sisalduva mõiste „abielulahutus“ määratlusest, tuleneb määrusega nr 1259/2010 taotletavatest eesmärkidest, et see hõlmab üksnes abielulahutusi, mis on kinnitatud kas riiklikus kohtus või avalik-õiguslikus asutuses või viimase kontrolli all.

(vt punktid 37–40, 44, 45, 47–49 ja resolutsioon)