Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille esitas Riigikohus (Eesti) 4. oktoobril 2017  – Mittetulundusühing Järvelaev versus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)

(Kohtuasi C-580/17)

Kohtumenetluse keel: eesti keel

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Riigikohus

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Mittetulundusühing Järvelaev

Vastustaja: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)

Eelotsuse küsimused

Kas Leader-meetme raames määratud projektitoetuse tagasinõudmisel, kui toetus määrati 6. septembril 2011, viimane osa maksti välja 19. novembril 2013, rikkumine tuvastati 4. detsembril 2014 ja tagasinõudmise otsus tehti 27. jaanuaril 2015, tuleb tegevuse kestvuse nõude osas kohaldada nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/20051 art-t 72 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/20132 art 71 lg-t 1? Kas samadel asjaoludel on tagasinõude aluseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/20053 art 33 lg 1 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/20134 art 56?

Juhul kui vastus esimesele küsimusele on, et kohaldub määrus nr 1698/2005, siis kas Leader-meetme raames antud projektitoetuse eest soetatud investeeringuobjekti (purjeka) üürile andmine toetuse saanud mittetulundusühingu poolt teisele mittetulundusühingule, kes kasutab purjekat samaks tegevuseks, milleks toetuse saajale toetust anti, on käsitatav olulise muutusena määruse nr 1698/2005 art 72 lg 1 p "a" mõttes, mis mõjutab investeeringu laadi või rakendamistingimusi või annab alusetu eelise mõnele ettevõtjale? Kas alusetu eelise tingimuse täitmiseks peaks liikmesriigi makseasutus tuvastama, milles konkreetselt eelis seisnes? Kui vastus on jaatav, siis kas alusetu eelis võib seisneda selles, et investeeringuobjekti tegelik kasutaja poleks ise samasisulist taotlust esitades projektitoetust saanud?

2a)    Juhul kui vastus esimesele küsimusele on, et kohaldub määrus nr 1303/2013, siis kas Leader-meetme raames antud projektitoetuse eest soetatud investeeringuobjekti (purjeka) üürile andmine toetuse saanud mittetulundusühingu poolt teisele mittetulundusühingule, kes kasutab purjekat samal viisil, milleks toetuse saajale toetust anti, on käsitatav olulise muutusena investeeringu iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes määruse nr 1303/2013 art 71 lg 1 p "c" mõttes, mille tulemusena kahjustataks selle algseid eesmärke?

Juhul kui vastus esimesele küsimusele on, et kohaldub määrus nr 1698/2005, siis kas Leader-meetme raames antud projektitoetuse eest soetatud investeeringuobjekti (purjeka) üürile andmine toetuse saaja poolt teisele mittetulundusühingule, kes kasutab purjekat samaks tegevuseks, milleks toetuse saajale toetust anti, on käsitatav olulise muutusena määruse nr 1698/2005 art 72 lg 1 p "b" mõttes, mis tuleneb kas infrastruktuuriüksuse omandi laadi muutusest või tootliku tegevuse lakkamisest või ümberpaigutamisest, arvestades, et purjeka omand jäi samaks, kuid toetuse saaja ei ole enam purjeka otsene, vaid kaudne valdaja ning teenib üüritulu, mitte tulu taotluses kirjeldatud teenuse osutamisest?

3a)    Juhul kui vastus esimesele küsimusele on, et kohaldub määrus nr 1303/2013, siis kas Leader-meetme raames antud projektitoetuse eest soetatud investeeringuobjekti (purjeka) üürile andmine toetuse saanud mittetulundusühingu poolt teisele mittetulundusühingule, kes kasutab purjekat samaks tegevuseks, milleks toetuse saajale toetust anti, on käsitatav sellise muutusena taristuüksuse omandisuhetes, mis annab ettevõttele põhjendamatu eelise, määruse nr 1303/2013 art 71 lg 1 p "b" mõttes, arvestades, et purjeka omand jäi samaks, kuid toetuse saaja ei ole enam purjeka otsene, vaid kaudne valdaja ning teenib üüritulu, mitte tulu taotluses kirjeldatud teenuse osutamisest? Kas põhjendamatu eelise tingimuse täitmiseks peaks liikmesriigi makseasutus tuvastama, milles konkreetselt eelis seisnes? Kui vastus on jaatav, siis kas põhjendamatu eelis võib seisneda selles, et investeeringuobjekti tegelik kasutaja poleks ise samasisulist taotlust esitades projektitoetust saanud?

Kas riigisisese Leader-meedet reguleeriva määrusega on lubatud kehtestada toetuse saajale investeeringuobjekti viieaastase säilitamise kohustus viisil, mis on rangem määruse nr 1698/2005 art 72 lg-s 1 või määruse nr 1303/2013 art 71 lg-s 1 sätestatust?

Juhul kui vastus neljandale küsimusele on eitav, siis kas riigisisese määruse säte, mille kohaselt projektitoetuse saaja on kohustatud säilitama ja kasutama sihipäraselt projektitoetuse eest soetatud investeeringuobjekti vähemalt viie aasta jooksul arvates viimase toetusosa väljamaksmisest, ja selle tõlgendus, mille kohaselt see säte eeldab investeeringuobjekti isiklikku kasutust toetuse saaja poolt, on kooskõlas määruse nr 1698/2005 art 72 lg-ga 1 või määruse nr 1303/2013 art 71 lg-ga 1?

Kas eeskirjade eiramisena määruse nr 1290/2005 art 33 lg 1 või määruse nr 1306/2013 art 56 mõttes on käsitatav toetuse saaja poolt sellise tegevuse mitteelluviimine, mis ei olnud nõutav riigisisese Leader-meedet reguleeriva määruse kohaselt, kuid mille toetuse saaja oli märkinud oma toetuse taotluses esitatud "kokkuvõttesse tegevuse ja investeeringu eesmärkidest ja tegevustest" ning mis oli üks kriteeriumidest, mille alusel taotlusi paremusjärjestusse paigutamise eesmärgil hinnati?

7)    Kui vastus kuuendale küsimusele on jaatav, siis kas tagasinõude muudab õigusvastaseks see, kui tagasinõue on esitatud enne viie aasta möödumist viimase väljamakse tegemisest ning kui toetuse saaja tagasinõude üle käiva kohtuvaidluse kestel rikkumise kõrvaldab?

____________

1     Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT 2005, L 277, lk 1)

2     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT 2013, L 347, lk 320)

3     Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT 2005, L 209, lk 1)

4     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT 2013, L 347, lk 549)