Polskie Górnictwo Naftowe i Gazownictwo S.A. 24. mail 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 15. märtsi 2018. aasta määruse peale kohtuasjas T-130/17: Polskie Górnictwo Naftowe i Gazownictwo S.A. versus komisjon
(kohtuasi C-342/18 P)
Kohtumenetluse keel: poola
Pooled
Apellant: Polskie Górnictwo Naftowe i Gazownictwo S.A. (esindaja: advokaat M. Jeżewski)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 15. märtsi 2018. aasta määrus, millega Polskiego Górnictwa Naftowego i Gazownictwa S.A. hagi kohtuasjas T-130/17 tunnistati vastuvõetamatuks;
teha otsus vastuvõetavuse osas ning tunnistada vastuvõetavaks Polskiego Górnictwa Naftowego i Gazownictwa S.A. hagi kohtuasjas T-130/17, millega ELTL artikli 263 alusel palutakse tühistada komisjoni 28. oktoobri 2016. aasta otsus C(2016) 6950 final, millega vaadatakse läbi erand, mis on direktiivi 2003/55/E 1 alusel tehtud gaasijuhtmele OPAL kolmandate isikute poolt võrgu kasutamise nõuetest, ja mis käsitleb tariifikorraldust;
saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse hagi põhjendatuse üle otsustamiseks.
Väited ja peamised argumendid
Üldkohus on valesti tõlgendanud ELTL artiklit 263, kuna kohus leidis, et vaidlustatud otsus ei puuduta otseselt hagejat.
Apellant leiab selles väites, et Üldkohtu seisukoht, et komisjoni otsus ei puuduta otseselt hagejat, on vale. Üldkohtu käsitlus ei ole kooskõlas senise kohtupraktikaga, mille kohaselt on ettevõtjale, kes ei ole riiklik reguleeriv asutus ehk otsuse adressaat, komisjoni otsusel otsene mõju. Apellant väidab eelkõige, et Saksa reguleeriv asutus soovis ilmselgelt teha eeskirjadest erandit.
Üldkohus on valesti tõlgendanud ELTL artiklit 263, kuna kohus leidis, et vaidlustatud otsus ei puuduta isiklikult hagejat.
Selles väites kinnitab apellant, et tema olukorra tõttu on hagi vastuvõetavust puudutava kohtupraktika tähenduses võimalik individualiseerimine. Lähtudes tema seisundist turul, puudutab vaidlustatud otsus teda isiklikult. Otsus puudutab teda ka tema osaluse tõttu gaasijuhtmes Jamał, mis konkureerib gaasijuhtmega OPAL (olles gaasijuhtme NordStream pikendus), samuti apellandi olukorra tõttu, kuna viimane on ettevõtja, kes on kohustatud tagama gaasiga varustamise kindluse.
Üldkohus on valesti tõlgendanud ELTL artikli 263 lõike 4 lõppu, kuna kohus leidis, et vaidlustatud otsus ei ole halduse üldakt.
Selles väites leiab apellant, et vaidlustatud otsus on halduse üldakt ning Üldkohtu hinnang on selles osas ekslik.
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ning direktiivi 98/30/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2003, L 176, lk 57; ELT eriväljaanne 12/02, lk 230).