Language of document :

Poola Vabariigi 1. juunil 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 15. märtsi 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-507/15: Poola Vabariik versus komisjon

(kohtuasi C-358/18)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Apellant: Poola Vabariik (esindaja: B. Majczyna)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 15. märtsi 2018. aasta otsus kohtuasjas T-507/15: Poola Vabariik vs. komisjon, osas, milles sellega jäeti rahuldamata allpool esitatud nõuded, mis esitati hagis, millega paluti tühistada komisjoni 22. juuni 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/1119, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames1 ; silmas on peetud järgmisi nõudeid:

a) esimese väite teine osa, mis käsitleb eeltunnustatud tootjarühmade kohta tehtud kohapealsete kontrollide tõhusust;

b) teise väite teine osa, mis käsitleb fondi kahjuriski ja selle kindlasummalise korrektsiooni määra, mida kohaldati meetme „Puu- ja köögivili – Eeltunnustatud tootjarühmad” raames tehtud kulutuste suhtes;

tühistada komisjoni 22. juuni 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/1119, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri C(2016) 1509 all), osas, milles sellega jäeti Euroopa Liidu rahastamisest välja 55 375 053,74 eurot, mida oli kandnud Poola Vabariigi akrediteeritud makseagentuur;

mõista nii esimese kohtuastme kui ka apellatsiooniastme kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud kohtuotsusega jättis Üldkohus rahuldamata Poola Vabariigi tühistamishagi Euroopa Komisjoni otsuse peale, millega jäeti Euroopa Liidu rahastamisest välja 142 446,05 eurot ja 55 375 053,74 eurot kulude eest, mida Poola Vabariigi akrediteeritud makseagentuur oli kandnud vastavalt meetmete „Puu- ja köögivili – Rakenduskavad“ ja „Puu- ja köögivili – Eeltunnustatud tootjarühmad” raames.

Komisjon heitis Poola Vabariigile seoses eespool nimetatud meetmetega tehtud kulutustega ette kolme rikkumist. Need rikkumised puudutasid esiteks kohapealseid kontrolle selle üle, kas tootjaorganisatsioonid täidavad tunnustamise tingimused (rikkumine puudutas kontrollide hulka); teiseks kohapealseid kontrolle, mis eelnevad tootjarühmade eeltunnustamisele või tootjaorganisatsioonide tunnustamisele; ning kolmandaks toetust, mida tootjaorganisatsioonidele maksti rakenduskavade raames seemnekulu eest.

Teine eespool nimetatud rikkumine tugines asjaolul, et komisjoni hinnangul ei kontrollinud Poola ametivõimud enne tootjarühmade eeltunnustamist ja tootjaorganisatsioonide tunnustamist, milline on turustatava toodangu minimaalne nõutud väärtus, mis on aga tunnustamise põhikriteerium. Komisjoni hinnangul olid kohapealsed kontrollid, mille Poola ametivõimud selles küsimuses teostasid, ebatõhusad. Komisjon pidas neid võtmetähtsusega kontrollideks ja kui komisjon oli tuvastanud rikkumise, määras ta selle alusel kindlasummalise 10% korrektsiooni kulutuste suhtes, mis tehti nii meetme „Puu- ja köögivili – Rakenduskavad“ ja „Puu- ja köögivili – Eeltunnustatud tootjarühmad” raames.

Poola Vabariik põhjendab vaidlustatud kohtuotsuse tühistamisnõuet järgmise väidetega:

1.    Faktiliste asjaolude ilmselge moonutamine järgmistes aspektides:

- tuvastus, et enne tootjaorganisatsioonide tunnustamist ja tootjarühmade eeltunnustamist tehtud kontrollides esines rikkumisi,

- tuvastus, et tootjarühmade eeltunnustamisele eelnevad kontrollid olid ebatõhusad, ehkki komisjon oli 1. märtsil 2011 kinnitanud nende kontrollide tõhusust.

Selle väite raames toob Poola Vabariik esmalt välja, et Üldkohus toimis ebaõigesti, kui ta sidus tootjarühmade eeltunnustamisele eelnenud kontrollide tõhususe hindamisega tuvastuse, et tootjaorganisatsioonide – konkreetsemalt Vegapoli ja Zrzeszenie Plantatorów Owoców i Warzyw w Łowiczu – tunnustamisele eelnenud kontrollides esines rikkumisi. Lisaks väidab Poola Vabariik, et Üldkohus moonutas ilmselgelt faktilisi asjaolusid, mis puudutab Poola Vabariigi väidet, et omavahel olid vastuolus ühelt poolt komisjoni 1. märtsi 2011. aasta kiri, millega kinnitati, et tootjarühmade eeltunnustamisele eelnevad kontrollid, mille Poola ametivõimud läbi viisid, olid tõhusad, ja teiselt poolt komisjoni 24. veebruari 2014. aasta kiri, milles komisjon heidab Poola Vabariigile samas küsimuses ette rikkumist. Üldkohus tegi faktilise asjaolude niisuguse moonutamise tõttu tootjarühmade eeltunnustamisele eelnevate kontrollide kohta täiesti valed järeldused.

2.    Rikuti õigust tõhusale kohtulikule kaitsele seoses komisjoni kohaldatud kindlasummalise hüvitisega.

Väite raames toob Poola Vabariik esile, et Üldkohus jättis teostamata kohtuliku kontrolli selle üle, kas komisjon määras meetme „Puu- ja köögivili – Rakenduskavad“ kindlasummalise finantskorrektsiooni määra kindlaks õigesti. Täpsemalt väidab Poola Vabariik, et Üldkohus piirdus oma kontrolli teostamisel üksnes selle kindlakstegemisega, kas teostatud kontrollide näol oli tegemist põhikontrollidega 23. detsembri 1997. aasta suuniste mõttes (dokument VI/5330/97, juhtnöörid EAGGF-i tagatisfondi raamatupidamisarvestuse heakskiitmise ja kontrollimise otsuse koostamisel finantstagajärgede arvutamiseks). Üldkohus ei käsitlenud siiski kõiki muid tegureid, mida komisjonil oleks tulnud arvesse võtta, kui ta arvutas välja EL eelarvele tekitatava kahju riski ja määras kindlasummalise finantskorrektsiooni määra.

3.    Vaidlustatud kohtuotsuse põhjendus on ebapiisav osas, milles Üldkohus leidis, et komisjon:

- oli esitanud tõendeid selle kohta, et tootjarühmade eeltunnustamisele eelnenud kontrollides esines rikkumisi; ning

- oli kohaldanud õiget kindlasummalise korrektsiooni määra.

Poola Vabariik väidab apellatsioonkaebuse selle väite raames, et vaidlustatud kohtuotsuse põhjendus oli puudulik osas, milles Üldkohus leidis esiteks, et tootjarühmade eeltunnustamisele eelnenud kontrollid olid ebatõhusad ja teiseks, et 10% finantskorrektsiooni määra kohaldati meetme „Puu- ja köögivili – Eeltunnustatud tootjarühmad” suhtes õigesti.

____________

1 ELT L 182, lk 39.