Ungari 12. juulil 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 25. aprilli 2018. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-554/15 ja T-555/15: Ungari versus Euroopa Komisjon
(kohtuasi C-456/18 P)
Kohtumenetluse keel: ungari
Pooled
Apellant: Ungari (esindajad: M. Z. Fehér ja G. Koós)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
Ungari palub oma apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul
tühistada Üldkohtu 25. aprilli 2018. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-554/15 ja T-555/15,
tühistada osaliselt komisjoni 15. juuli 2015. aasta otsus C(2015) 4805 final riigiabi SA.41187 (2015/NN) kohta selles osas, milles nimetatud otsuses on tehtud korraldus peatada Ungari parlamendi vastu võetud 2014. aasta XCIV seaduse tubakatööstuse ettevõtjate ravikindlustusmaksete kohta progresseeruvate maksumäärade kohaldamine ja investeeringute tegemise korral maksumäära vähendamise kohaldamine,
tühistada osaliselt komisjoni 15. juuli 2015. aasta otsus C(2015) 4808 toiduahela järelevalvetasu 2014. aasta muudatuste kohta selles osas, milles nimetatud otsuses on tehtud korraldus peatada Ungari toiduahela järelevalvetasu progressiivsete maksumäärade kohaldamine, ning
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Ungari valitsus esitab oma apellatsioonkaebuse toetuseks vastavalt Euroopa Kohtu praktikas väljakujunenud kaalutlustele peamiselt kolm väidet.
Esiteks väidab Ungari valitsus oma apellatsioonkaebuse toetuseks, et Üldkohus on hagiavalduse üksteisega seotud õiguslike aluste kontrollimisel õigust valesti kohaldanud.
Teiseks on Üldkohus seoses põhjendamiskohustusega ebaõigesti ja valesti kohaldanud ELTL artiklit 296 ning harta artikli 41 lõiget 1.
Kolmandaks väidab Ungari valitsus, et on tehtud hindamisviga osas, milles ei võetud nõuetekohaselt arvesse Ungari esitatud väiteid ega ole õigesti tõlgendatud hagiavalduses esitatud väiteid.
Ungari valitsuse väitel ei täitnud komisjon viidatud otsuste tegemisel tema suhtes kehtivaid menetlusnorme ja põhjendamisnorme, faktid ei olnud piisavalt täpsed, komisjon on teinud ilmselge hindamisvea ning oma pädevust kuritarvitanud. Nende aspektide hindamine kuulus küll Üldkohtu pädevusse, kuid Üldkohus ei viinud seda hindamist üldse läbi või tema hindamine ei olnud nõuetekohane.
Ungari valitsuse väitel on Üldkohus vastavalt sellele ebaõigesti tõlgendanud määruse (EÜ) nr 659/19991 artikli 11 lõiget 1 ning kohaldanud valesti Euroopa Kohtu selle sättega seotud kohtupraktikat. Teiseks on Üldkohus teinud hindamisvea seoses sellega, kui ta Ungari valitsuse väitel hindas valesti proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid käsitlevaid argumente ning jõudis valesti sellele järeldusele, et komisjoni varasemate otsuste ja komisjoni praktika ühtsus ei ole õiguskindluse seisukohast olulise tähtsusega. Sarnaselt sellele ei tõlgendanud ta õigesti Ungari valitsuse riigiabi andmise tingimuste täitmist käsitlevaid argumente ja jättis tähelepanuta ka selle peatamise seisukohast asjassepuutuvad argumendid. Viimaks on Üldkohus rikkunud oma põhjendamiskohustust sellega, et ta tegi erinevalt komisjoni poolt kogu kohtumenetluse kestel esitatud seisukohtadest sellise järelduse, et otsustes oli peatamise tingimuseks see, et Ungaril puudub tahe kohustust täita ning komisjon on seda oma otsustes nõuetekohaselt tõendanud.
____________
1 Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT 1999, L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/001, lk 339).