ELT teatis
Eelotsusetaotlus, mille esitas High Court of Justice (Inglismaa ja Wales) Chancery Division 13. oktoobril 2004 kohtuasjas Test Claimants in the FII Group Litigation versus Commissioners of Inland Revenue
(Kohtuasi C-446/04)
(Kohtumenetluse keel: inglise)
Euroopa Ühenduste Kohus on saanud High Court of Justice (Inglismaa ja Wales) Chancery Division'i 13. oktoobri 2004 määrusega otsustatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Test Claimants in the FII Group Litigation v. Commissioners of Inland Revenue, mis saabus kohtukantseleisse 22. oktoobril 2004.
High Court of Justice (Inglismaa ja Wales) Chancery Division küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:
Kas EÜ artiklitega 43 või 56 on vastuolus, kui liikmesriik säilitab kehtivatena ja kohaldab õigusnorme, mille alusel on ettevõtte tulumaksust vabastatud dividendid, mis selle liikmesriigi residendist äriühing ("residendist äriühing") on saanud teistelt residendist äriühingutelt, ja mille alusel dividendid, mis residendist äriühing on saanud teistes liikmesriikides asuvatelt äriühingutelt ("mitteresidendist äriühing") on maksustatud ettevõtte tulumaksuga (pärast topeltmaksustamise vältimise meetmete kohaldamist dividendidelt koheselt kinnipeetava maksu suhtes ja teatud tingimustel ka maksu suhtes, mis mitteresidendist äriühingud on oma tuludelt maksnud oma asukohariigis)?
Kui liikmesriigi maksusüsteemi kohaselt on teatud asjaoludel avansilise ettevõtte tulumaksuga maksustatud dividendid, mida residendist äriühing maksab oma osanikele ja aktsionäridele, ja tagatud nendelt dividendidelt maksu ümberarvutus selle liikmesriigi residentidest osanikele ja aktsionäridele, siis kas EÜ artiklitega 43 või 56 või nõukogu direktiivi 90/435/EMÜ
1 artikliga 6 on vastuolus, kui liikmesriik säilitab kehtivatena ja kohaldab õigusnorme, mille alusel residendist äriühing võib oma osanikele ja aktsionäridele maksta dividende ilma kohustuseta maksta avansilist ettevõtte tulumaksu selle liikmesriigi residendist äriühingutelt (kas vahetult või teiste selle liikmesriigi residendist äriühingute kaudu) saadud dividendide ulatuses, mis aga ei näe ette võimalust, et residendist äriühing võiks maksta oma osanikele ja aktsionäridele dividende, ilma et sellest tekiks avansilise ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus mitteresidendist äriühingutelt saadud dividendide ulatuses?
Kas teises küsimuses osutatud ühenduse õigusnormidega on vastuolus, kui liikmesriik säilitab kehtivatena ja kohaldab õigusnorme, mis näevad ette avansilise ettevõtte tulumaksu mahaarvamise ettevõtte tulumaksust, mida dividende maksev äriühing ja teised selle liikmesriigi residendist sama kontserni äriühingud on kohustatud selles liikmesriigis maksma vastavalt oma tuludele,
a) aga mis ei näe ette mingit võimalust avansilise ettevõtte tulumaksu mahaarvamiseks ega muud samaväärset maksuvabastust (nagu avansilise ettevõtte tulumaksu tagastamine) tulude osas, mille kontserni kuuluvad mitteresidendist äriühingud on teeninud selles või mõnes teises liikmesriigis; ja/või
b) mille alusel kõik topeltmaksustamise vältimisele suunatud mahaarvamised, mida selle liikmesriigi resident saab kasutada, vähendavad ettevõtte tulumaksukohustust, millest võib maha arvata avansilise ettevõtte tulumaksu?
4. Kui liikmesriigis kehtivad õigusnormid, mille alusel residendist äriühingud saavad teatud asjaoludel valida võimaluse, mille kohaselt osanikele ja aktsionäridele makstud summadelt tasutud avansiline ettevõtte tulumaks tagastatakse ulatuses, kuivõrd residendist äriühing on need summad saanud mitteresidendist äriühingutelt (sel otstarbel kaasa arvatud kolmandate riikide residentidest äriühingud), siis kas EÜ artiklitega 43 või 56 või nõukogu direktiivi 90/435/EMÜ artikliga 6 on vastuolus, kui nende õigusnormide alusel:
a) on residendist äriühingud kohustatud maksma avansilise ettevõtte tulumaksu ja nõudma hiljem selle tagastamist; ja
b) residendist äriühingute osanikel ja aktsionäridel puudub õigus maksu ümberarvutusele, mis neil oleks olnud dividendide suhtes, mis on saadud residendist äriühingult, kes ei ole mitteresidendist äriühingutelt dividende saanud?
5. Kui liikmesriik võttis esimeses ja teises küsimuses kirjeldatud õigusnormid vastu enne 31. detsembrit 1993 ja pärast nimetatud kuupäeva võttis vastu hilisemad, neljandas küsimuses kirjeldatud õigusnormid, ja kui need hilisemad õigusnormid sisaldavad EÜ asutamislepingu artikliga 56 keelatud piirangut, kas siis tuleb seda piirangut käsitada kui uut piirangut, mida 31. detsembril 1993 ei olnud olemas?
6. Kui mõni küsimustes 1-5 kirjeldatud õigusnormidest on vastuolus samas osutatud ühenduse sätetega ja kui residendist äriühing või teised sama kontserni äriühingud esitavad neil asjaoludel järgmisi nõudeid kõnealuste rikkumiste suhtes:
(i) nõue tagastada ettevõtte tulumaks, mis on ebaseaduslikult sisse nõutud esimese küsimusega seotud asjaoludel;
(ii) nõue ennistada maksuvabastused, mida kohaldatakse ettevõtte tulumaksu suhtes, mis esimeses küsimuses kirjeldatud asjaoludel on ebaseaduslikult sisse nõutud (või hüvitada maksuvabastuse kaotusest tulenev kahju);
(iii) nõue tagastada (või hüvitada) avansiline ettevõtte tulumaks, mida äriühingul ei olnud võimalik ettevõtte tulumaksukohustusest maha arvata ega muul viisil korvata, ja mida ei oleks pidanud maksma (või millest oleks vabastatud), kui rikkumist ei oleks toimunud;
(iv) nõue, mis põhineb võimaluse puudumisel kasutada raha ajavahemikul avansilise ettevõtte tulumaksu tasumisest kuni mahaarvamise tegemiseni juhul, kui avansiline ettevõtte tulumaks on ettevõtte tulumaksust maha arvatud;
(v) nõue tagastada ettevõtte tulumaks, mille äriühing või teine sama kontserni äriühing on tasunud, kui mõni neist äriühingutest muutus ettevõtte tulumaksu osas maksukohustuslaseks loobudes muudest maksuvabastustest selleks, et oma avansilist ettevõtte tulumaksu makstavast ettevõtte tulumaksust maha arvata (avansilise ettevõtte tulumaksu mahaarvamisele seatud piirid, mis toovad kaasa kohustuse tasuda ettevõtte tulumaksu varem tasumata jäänud osa);
(vi) nõue, mis põhineb võimaluse puudumisel kasutada raha, kuna ettevõtte tulumaks on tasutud varem, kui seda oleks muidu tulnud teha, või hüvitada maksuvabastused, mis jäid eespool alapunktis v kirjeldatud asjaoludel kasutamata;
(vii) residendist äriühingu nõue maksta (või hüvitada) enammakstud avansiline ettevõtte tulumaks, mille see äriühing on loovutanud teisele sama kontserni äriühingule ja mis on jäänud maha arvamata, kui see teine äriühing on müüdud, jagunenud või likvideeritud;
(viii) nõue, mis põhineb võimaluse puudumisel kasutada raha ajavahemikul avansilise ettevõtte tulumaksu maksmise kuupäevast selle tagastamise taotluse esitamise kuupäevani juhul, kui avansiline ettevõtte tulumaks on tasutud ja neljandas küsimuses kirjeldatud sätete alusel hiljem tagasi nõutud;
(ix) nõue hüvitada kahju juhul, kui residendist äriühing valis võimaluse nõuda avansiline ettevõtte tulumaks tagasi neljandas küsimuses kirjeldatud korra alusel ja korvas dividendisumma suurendamise teel oma osanikele või aktsionäridele selle, et neil ei olnud õigust maksu ümberarvutusele,
kas eespool loetletud nõuded eraldi vaadelduna on käsitatavad:
alusetult sissenõutud summade tagastamise nõudena, mis on tekkinud ühenduse ülalmainitud sätete rikkumise tagajärjel ja on sellega seotud; või
hüvitise või kahjutasu nõudena, mille puhul peavad olema täidetud tingimused, mis on seatud kohtuotsusega liidetud kohtuasjades C-46 ja C-48/93: Brasserie du Pecheur ja Factortame; või
nõudena hüvitada saamata jäänud tulu?
7. Juhul, kui vastus kuuenda küsimuse mõnele osale on, et tegemist on saamata jäänud tulu nõudega:
(a) kas selline nõue tuleneb ühenduse ülalmainitud sätetega antud õigusest ja on sellega seotud; või
(b) kas kohtuotsusega liidetud kohtuasjades C-46 ja C-48/93: Brasserie du Pecheur ja Factortame seatud hüvitamise tingimused peavad olema täidetud; või
(c) kas mõned muud tingimused peavad olema täidetud?
8. Kas kuuendale ja seitsmendale küsimusele vastamisel tuleb teha vahet sõltuvalt sellest, kas kuuendas küsimuses osutatud nõuded on esitatud siseriikliku seaduse alusel kui tagastamise nõuded või on esitatud või tuleb need esitada kui kahju hüvitamise nõuded?
9. Kas ja milliseid juhiseid peab Euroopa Kohus käesolevas asjas vajalikuks anda ja milliseid asjaolusid peaks siseriiklik kohus arvesse võtma määratledes, kas tegemist on piisavalt tõsise rikkumisega, mida on mõeldud liidetud kohtuasjades C-46 ja C-48/93: Brasserie du Pecheur ja Factortame tehtud otsuses, eelkõige selgitades ühenduse asjakohaste sätete tõlgendamisega seotud Euroopa Kohtu kohtupraktika põhjal, kas rikkumine on vabandatav, või kas teatud erijuhtudel on olemas piisav põhjuslik seos, mida võib pidada "otseseks põhjuslikuks seoseks" selle kohtuotsuse tähenduses?
____________1 - Nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiiv 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (EÜT L 225, 20.8.1990, lk 6).