Kohtuasi T‑167/08

Microsoft Corp.

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Klientide personaalarvutite operatsioonisüsteemid – Töörühmaserverite operatsioonisüsteemid – Turgu valitseva ettevõtja keeldumine koostalitlusvõimealase teabe kättesaadavaks tegemisest ja selle kasutamise lubamisest – Rikkumist tuvastavast ja tegevusega seotud parandusmeetmeid määravast otsusest tulenevate kohustuste täitmine – Karistusmakse

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Euroopa Liidu õigus – Õiguse üldpõhimõtted – Õiguskindlus – Karistuste seaduslikkus – Ulatus

2.      Konkurents – Asutamislepingu sätete rikkumised – Trahv – Karistusmakse – Trahvi ja karistusmakse hoiatav mõju, mille eesmärk on takistada rikkumise kordumist või jätkumist – Ühesugune laad ja eesmärk – Ettevõtjale konkurentsieeskirjade täitmiseks antud teabe täpsuse astme eristamine – Puudumine

(ELTL artiklid 101 ja 102; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23 ja artikli 24 lõige 2)

3.      Konkurents – Haldusmenetlus – Rikkumiste lõpetamine – Komisjoni pädevus – Ettekirjutused ettevõtjatele – Piirid

(ELTL artiklid 101 ja 102; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 7 lõige 1)

4.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Ettevõtjale karistusmakse määramise otsus

(EÜ artikkel 253)

5.      Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Intellektuaalomandiõigustega kaitstud toote kasutuslitsentsi andmisest keeldumine – Rikkumise tuvastamise ja tegevusega seotud parandusmeetmeid määravast otsusest tulenevate kohustuste täitmine – Kohustus lubada sellist kasutamist mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel – Nõutud tasu mõistlikkus – Hindamiskriteeriumid

(ELTL artikkel 102)

6.      Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Kohustuslikud andmed – Kaitseõiguste tagamine – Ulatus

7.      Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Esialgne laad – Loobumine põhjendamatuks osutunud vastuväidetest – Komisjoni kohustus esitada huvitatud isikutele täiendavad vastuväited – Välistamine

8.      Konkurents – Karistusmakse – Summa – Kohtulik kontroll – Asjaolud, mida liidu kohus võib arvesse võtta – Teave, mis ei sisaldu karistusmakse määramise otsuses ning mis ei ole selle otsuse põhjendamiseks vajalik – Hõlmamine

(EÜ artiklid 229 ja 253; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

9.      Konkurents – Karistusmakse – Summa – Kohtulik kontroll – Asjaolud, mida liidu kohus võib arvesse võtta – Komisjoni luba tegutseda teatud perioodil tõenäoliselt konkurentsivastaseid tagajärgi tekitaval viisil – Hõlmamine

(EÜ artikkel 229; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

1.      Ebatäpsete õiguslike kontseptsioonide kasutamine selle reegli sõnastamisel, mille rikkumine tekitab rikkuja tsiviil‑, haldus‑ või lausa kriminaalvastutuse, ei too kaasa võimatust kehtestada seadusega ette nähtud parandusmeetmeid, tingimusel, et puudutatud isik saab sätte sõnastusest ja vajaduse korral kohtute poolt sellele antud tõlgendusest aru, millised teod või milline tegevusetus tekitavad tema vastutuse.

(vt punkt 84)

2.      Määruse nr 1/2003 artikli 23 alusel määratud trahv ja selle määruse artikli 24 lõike 2 alusel määratud lõplik karistusmakse on vastavalt ELTL artiklite 101 ja 102 ning asjassepuutuva rikkumise lõpetamist ja vajaduse korral parandusmeetmeid määrava otsuse rikkumise tagajärg. Lisaks puudutavad nii trahv kui ka karistusmakse ettevõtja tegevust, nagu see väljendus minevikus, ja neil mõlemal peab olema hoiatav mõju, et takistada rikkumise kordumist või jätkumist. Arvestades seda ühesugust laadi ja eesmärki, ei ole õigustatud täpsuse astme eristamine selles suhtes, mida ettevõtja peab tegema või ei tohi teha selleks, et tema tegevus oleks kooskõlas konkurentsieeskirjadega enne, kui tema suhtes võetakse vastu otsus, millega määratakse trahv, või otsus, millega määratakse lõplik karistusmakse.

(vt punkt 94)

3.      Kuigi komisjonil on mõistagi õigus tuvastada ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumine ning kohustada asjassepuutuvaid isikuid seda lõpetama, ei ole tal õigust suruda pooltele peale oma valikut nende erinevate käitumisvõimaluste hulgast, mis kõik on kooskõlas asutamislepinguga või tegevusega seotud parandusmeetmeid määrava otsusega. Sellest tuleneb, et kui ettevõtja valib ühe nendest võimalustest, ei saa komisjon tuvastada rikkumist või määrata karistusmakset põhjusel, et ta oleks ise eelistanud teist võimalust.

(vt punkt 95)

4.      Vt kohtuotsuse tekst.

(vt punktid  99 ja 100)

5.      Konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamise ja tegevusega seotud parandusmeetmeid määrava otsuse esemeks olevate tehnoloogiate nendele ainuomase väärtuse ja strateegilise väärtuse eristamine on peamine eeldus, millel põhineb hinnang klientide personaalarvutite ja töörühmaserverite operatsioonisüsteemide sektoris turgu valitsevas seisundis oleva ettevõtja kõigi nende tasude mõistlikkuse kohta, mida ta nõudis koostalitlusvõimealase teabe kättesaadavaks tegemise ja kasutamise lubamise eest. Selle teabe ainuomane väärtus seisneb selle uuenduslikkuses. Samas asjaolu, et need tehnoloogiad kujutasid endast turgu valitseva ettevõtja strateegia kohaselt ärisaladusi, ei ole tegur, mis viitaks strateegilisest väärtusest erineva väärtuse esinemisele, st väärtus, mis tuleneb lihtsalt selle ettevõtja operatsioonisüsteemidega koostalitlemise võimalusest.

Mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel varustamise kohustuse kontekstis, mis välistab kõik tasud strateegilise väärtuse alusel, on komisjonil õigus hinnata nende tehnoloogiate uuenduslikkust selle määratluse koostisosadeks olevate mõistete uuel ja mitteendastmõistetaval alusel, kusjuures viimane on omakorda seotud mõistega leiutustase. Selle tagajärjeks, et tehnoloogiate uuenduslikkust hinnatakse selle alusel, kas tehnoloogiad olid uued ja kas neil oli leiutustase, ei ole intellektuaalomandiõiguste, ärisaladuste või muu konfidentsiaalse teabe väärtuse üldine hävitamine, või veelgi vähem uuenduslikkuse seadmine tingimuseks sellele, et toode või teave oleks viidatud õiguse kohaldamisalas või käsitatav üldiselt ärisaladusena.

(vt punktid 138, 142–144, 149 ja 150)

6.      Konkurentsieeskirjade kohaldamisel peab vastuväiteteatis sisaldama piisavalt selgelt, kas või kokkuvõtlikult sõnastatud ülevaadet vastuväidetest, et huvitatud isikud saaksid tegelikult teada, millist käitumist komisjon neile ette heidab. Üksnes selle tingimuse täitmisel vastab vastuväiteteatis sellele ühenduse määrustega pandud nõudele anda ettevõtjatele kogu vajalik teave, et nad saaksid end tõhusalt kaitsta enne, kui komisjon võtab vastu lõpliku otsuse. Seda nõuet on järgitud juhul, kui komisjoni otsus ei pane isikutele süüks muid rikkumisi kui need, mis on märgitud ülevaates vastuväidetest, ning kui tuginetakse vaid asjaoludele, mille kohta nimetatud isikud on saanud oma seisukohad esitada. Lisaks on vastuväiteteatis ettevalmistav menetlusdokument võrreldes otsusega, mis tähistab haldusmenetluse lõppu. Seetõttu võib komisjon hetkeni, mil lõplik otsus on vastu võetud, arvestades muu hulgas isikute suulisi või kirjalikke seisukohti, kas loobuda teatud või lausa kõigist algselt nende vastu esitatud vastuväidetest ja muuta nii oma hoiakut nende isikute suhtes soodsamaks, või vastupidi otsustada lisada uusi vastuväiteid, kui ta annab asjassepuutuvatele ettevõtjatele võimaluse nende kohta oma seisukoht esitada.

Mis puudutab kaitseõiguse teostamist trahvide määramisel, siis kui komisjon märgib vastuväiteteatises otseselt, et ta kavatseb uurida, kas asjassepuutuvatele ettevõtjatele tuleb trahve määrata, ja mainib peamised faktilised ja õiguslikud asjaolud, mille tõttu võidakse trahv määrata, näiteks väidetava rikkumise raskus ja kestus ning asjaolu, et rikkumine pandi toime „tahtlikult või hooletusest”, täidab komisjon oma kohustust järgida ettevõtjate õigust olla ära kuulatud. Nii käitudes annab komisjon neile ettevõtjatele piisavalt teavet, et nad saaksid end kaitsta mitte üksnes rikkumise tuvastamise, vaid ka neile trahvi määramise asjaolu vastu.

Lõpuks, kui komisjon märgib vastuväiteteatises või mis tahes sellele järgnevas niisuguses dokumendis, mille ese on anda ettevõtjatele, kellele rikkumine süüks pannakse, võimalus tegelikult teada saada, millist käitumist neile ette heidetakse, et rikkumine ei ole veel lõppenud, võib ta trahvisumma arvutamisel arvesse võtta vastuväiteteatisest kuni haldusmenetlust lõpetava otsuse vastuvõtmiseni möödunud aega, kui ta tugineb ainult faktidele, mille suhtes puudutatud isikud on saanud esitada oma seisukoha.

Järelikult, arvestades trahvide ja karistusmaksete ühesugust laadi ja eesmärki, on eeltoodud kaalutlused määruse nr 1/2003 artikli 24 alusel määratud karistusmaksete kontekstis täies ulatuses kohaldatavad.

(vt punktid 182–187)

7.      Vt kohtuotsuse tekst.

(vt punktid 184, 191)

8.      Mis puudutab karistusmakse arvutamise meetodit, siis võib EÜ artikli 229 ja määruse nr 1/2003 artikli 31 alusel liidu kohtule antud täieliku pädevuse teostamine õigustada niisuguse täiendava teabe esitamist ja arvessevõtmist, mille mainimine otsuses EÜ artiklis 253 sätestatud põhjendamiskohustuse täitmiseks ei ole iseenesest nõutav.

(vt punktid 217, 222)

9.      Kui komisjon, arvestades pooleliolevat kohtuasja ning konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamise ja tegevusega seotud parandusmeetmeid määravas otsuses sätestatud kohustuste laadi ning võimalikust tühistamisest tekkida võivaid tagajärgi, lubas teatud perioodil asjassepuutuval ettevõtjal tegutseda tõenäoliselt konkurentsivastaseid tagajärgi tekitaval viisil, mille kaotamine on nimetatud otsuse eesmärk, võib liidu kohus seda asjaolu talle määruse nr 1/2003 artikliga 31 antud täieliku pädevuse teostamise raamas karistusmakse kindlaksmääramisel arvesse võtta.

(vt punkt 226)