Šveitsi Konföderatsiooni 23. novembril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 9. septembri 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-319/05: Šveitsi Konföderatsioon versus Euroopa Komisjon; teised menetlusosalised: Saksamaa Liitvabariik ja Landkreis Waldshut

(kohtuasi C-547/10 P)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Šveitsi Konföderatsioon (esindaja: advokaat S. Hirsbrunner)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik, Landkreis Waldshut

Apellandi nõuded

tühistada Euroopa Kohtu põhikirja artikli 61 alusel Üldkohtu 9. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjas T-319/05;

kui Euroopa Kohus asub seisukohale, et menetlusstaadium lubab asjas teha otsuse, tühistada Euroopa Komisjoni 5. detsembri 2003. aasta otsus 2004/12/EÜ ja mõista Euroopa Kohtu kodukorra artikli 122 lõike 1 alusel kohtkulud, sh esimeses astmes tekkinud kohtukulud, välja Euroopa Komisjonilt;

kui Euroopa Kohus asub seisukohale, et menetlusstaadium ei luba asjas teha otsust, suunata asja tagasi Üldkohtusse otsustamiseks ja jätta otsus apellatsioonimenetluses tekkinud kohtukulude kohta Üldkohtu langetada.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebus on esitatud Üldkohtu 9. septembri 2010. aasta otsuse kohtuasjas T-319/05 peale (edaspidi "vaidlustatud kohtuotsus"). Vaidlustatud kohtuotsusega jäeti rahuldamata apellandi hagi Euroopa Komisjoni 5. detsembri 2003. aasta otsuse 2004/12/EÜ (edaspidi "vaidlustatud otsus") peale, mis puudutab Saksa föderaalse lennundusasutuse poolt 15. jaanuaril 2003. aastal vastu võetud Saksa lennuliikluse regulatsiooni 213. rakendusmäärust Zürichi lennuväljale instrumentaallennureeglite kohaselt lähenemise ja väljumise menetluste kohta (edaspidi "213. DVO") (muudetud 1. aprilli 2003. aasta esimese 213. DVO muutmise määrusega).

Apellant esitab järgmised väited:

Üldkohus tõlgendas ja kohaldas valesti määruse nr 2408/92 artikli 9 lõiget 1, kui ta leidis, et nimetatud määruse kohaldamisalasse kuuluvad vaid lennuliiklusõiguse teostamise piirangud. Lisaks ei võtnud Üldkohus arvesse, et isegi kui see oleks EL-is võimalik, siis ei saa sellist määruse nr 2408/92 artikli 9 lõike 1 tõlgendust kohaldada apellandi suhtes õhutranspordialase kokkuleppe artikli 1 lõike 2 alusel.

Üldkohus tõlgendas ja kohaldas valesti ELTL artiklis 296 (enne EÜ artikkel 253) sätestatud põhjendamiskohustust, kuna ta ei arvustanud seda, et komisjon välistas põhjendusteta määruse nr 2408/92 artikli 9 lõike 1 kohaldatavuse. Üldkohus lähtus lisaks vääralt eeldusest, et kohtumenetluses ei kontrollita põhjendusi, kui komisjon asendab kohtumenetluse ajal vaidlustatud otsuse põhjendused täiesti uute "selgitusega".

Üldkohus tõlgendas ja kohaldas valesti määruse nr 2408/92 artikli 8 lõiget 3 jättes tähelepanuta lennujaama käitaja ja lennujaama piirkonna elanike õigused.

Üldkohus tõlgendas ja kohaldas valesti diskrimineerimiskeeldu. Ta rikkus õigusnormi sellega, et ta ei võtnud hindamisel arvesse lennujaama käitaja ja Šveitsi elanike õigusi. Ta keeldus rahuldamast hageja taotlust kontrollida meetmete vajalikkust. Üldkohus ei kohaldanud põhjendamise nõuet piisavalt rangelt. Ei ole vajadust kaitsta turismipiirkonnast kasu saamise huvi, kuna majanduslikud huvid ei saa olla objektiivseteks õigustusteks.

Üldkohus rikkus oluliselt õigusnorme proportsionaalsuse kontrolli läbiviimisel. Üldkohus hindas vääralt tõendeid. Ta ei selgitanud asjaolusid täielikult välja. Talle antud kaalutlusõigust rikkudes asendas Üldkohus komisjoni viidatud faktilised asjaolud enda omadega. Ta rikkus õigust kohtulikule ärakuulamisele, kuna apellandile ei antud võimalust esitada oma seisukohta faktiliste eelduste osas.

Üldkohus ei järginud vähem sekkuvaid piiranguid hinnates tõendamiskoormust puudutavaid eeskirju ja muid põhimõtteid.

Üldkohtu argumendid mürataseme alternatiivide kohta on ilmselgelt vasturääkivad.

____________