Liidetud kohtuasjad C‑274/11 ja C‑295/11

Hispaania Kuningriik

ja

Itaalia Vabariik

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Ühtne patent – Otsus, millega ELTL artikli 329 lõike 1 alusel antakse luba tõhustatud koostööks – Tühistamishagi, mis on esitatud pädevuse puudumise, võimu kuritarvitamise ja aluslepingute rikkumise tõttu – ELL artiklis 20 ja ELTL artiklites 326 ja 327 sätestatud tingimused – Jagatud pädevus – Viimase abinõuna vastuvõetud otsus – Liidu huvide kaitse

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 16. aprill 2013

1.        Õigusaktide ühtlustamine – Tööstus‑ ja kaubandusomand – Patendiõigus – Euroopa patendi loomine ja keeltekasutuse korra kehtestamine – Liidu ainupädevus – Puudumine – Nõukogu pädevus anda luba tõhustatud koostööks ühtse patendikaitse loomise valdkonnas

(ELL artikkel 20; ELTL artikli 4 lõige 2 ja ELTL artikkel 118)

2.        Euroopa Liit – Tihedam koostöö – Kohaldamise tingimused – Olukord, kus liit tervikuna ei ole võimeline selle koostöö eesmärke mõistliku aja jooksul saavutama – Ühehäälsuse nõude eiramine – Puudumine

(ELL artikkel 20; ELTL artiklid 326–334)

3.        Euroopa Liit – Tihedam koostöö – Euroopa patendi loomine ja keeltekasutuse korra kehtestamine – Kohaldamise tingimused – Kohustus rakendada tõhustatud koostööd alles „viimase abinõuna” – Mõiste

(ELL artikli 20 lõige 2)

4.        Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Otsus, mis on vastu võetud selle adressaadile teada olevas kontekstis – Kokkuvõtliku põhjenduse lubatavus

(ELTL artikkel 296)

5.        Euroopa Liit – Tihedam koostöö – Euroopa patendi loomine – Ühetaoline kaitse kõikide liikmesriikide territooriumil – Seosed Müncheni Euroopa patendikonventsiooniga

(ELL artikli 20 lõige 1)

6.        Õigusaktide ühtlustamine – Tööstus‑ ja kaubandusomand – Patendiõigus – Euroopa patendi loomine „liidus” – Kohaldamine tõhustatud koostöö raames – Ühetaoline kaitse kõikide tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide territooriumil, mitte liidus tervikuna – Lubatavus

(ELTL artikkel 118)

1.        ELTL artikli 118 esimese lõiguga antud pädevus Euroopa intellektuaalomandi õiguste loomiseks, nende õigustega seoses kogu liitu hõlmava tsentraliseeritud loa andmise, koordineerimise ja tsentraliseeritud järelevalve korra kehtestamiseks ning nende õiguste ja nimetatud korraga tihedalt seotud intellektuaalomandiõiguste keeltekasutuse korra kehtestamiseks kuulub jagatud pädevuse valdkonda ELTL artikli 4 lõike 2 tähenduses ja seetõttu ei ole selle puhul tegemist ainupädevusega ELTL artikli 20 lõike 1 esimese lõigu tähenduses. Sellest tuleneb, et nõukogul on pädevus anda luba tõhustatud koostööks ühtse patendikaitse valdkonnas.

(vt punktid 17, 18, 25 ja 26)

2.        Miski ELL artiklis 20 või ELTL artiklites 326–334 ei keela liikmesriikidel seada sisse tõhustatud koostööd niisugustes liidu pädevusvaldkondades, kus aluslepingute kohaselt on nõutav ühehäälsus. ELTL artikli 333 lõikest 1 tuleneb hoopis, et juhul kui on täidetud nimetatud ELL artiklis 20 või ELTL artiklites 326–334 loetletud tingimused, võib seda pädevust rakendada tõhustatud koostöö kaudu, ning et eeldusel, et nõukogu ei ole otsustanud, et otsus võetakse vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, on ühehäälsuseks vaja ainult osalevate liikmesriikide hääli.

Lisaks ei piira ELL artikkel 20 ja ELTL artiklid 326–334 võimalust kasutada tõhustatud koostööd üksnes olukorraga, kus üks või mitu liikmesriiki teatavad, et nad ei ole veel valmis osalema teatavas liidu kui terviku seadusandlikus meetmes. Võimatus saavutada liidus tervikuna selle koostöö eesmärke mõistliku aja jooksul, millele viitab ELL artikli 20 lõige 2, võib olla tingitud erinevatest põhjustest, näiteks ühe või mitme riigi huvipuudusest või huvi liidu tasandi regulatsiooni kehtestamise vastu huvi ilmutanud liikmesriikide suutmatusest jõuda kokkuleppele selle regulatsiooni sisu suhtes.

Sellest järeldub, et nõukogu otsus anda luba tõhustatud koostööks pärast tuvastamist, et liit tervikuna ei saa ühtset patenti ja selle keeltekasutuse korda mõistliku aja jooksul kehtestada, ei kujuta endast mingil juhul möödaminekut ELTL artikli 118 teises lõigus ette nähtud ühehäälsuse nõudest ega ka nende liikmesriikide väljajätmist, kes ei ole ühinenud tõhustatud koostöö taotlustega.

(vt punktid 35–37)

3.        ELL artikli 20 lõikes 2 olevad sõnad „viimase abinõuna” rõhutavad seda, et üksnes olukorrad, kus niisuguse regulatsiooni vastuvõtmine on lähemas tulevikus võimatu, võivad päädida tõhustatud koostöö lubamise otsuse vastuvõtmisega. Euroopa Kohus peab selle kontrollimisel, kas tõhustatud koostöö lubamise otsuse vastuvõtmisel on kinni peetud viimase abinõu tingimusest, kindlaks tegema, kas nõukogu hindas hoolikalt ja erapooletult kõiki konkreetse juhtumiga seonduvaid asjaolusid ning kas järeldused, millele nõukogu jõudis, on piisavalt põhjendatud. Need tingimused on täidetud, kuna nõukogu on asjakohaselt arvesse võtnud asjaolu, et õigusloomeprotsess ühtse patendi loomiseks liidu tasandil algatati 2000. aastal, et see läbis mitu etappi, nõukogus arutati kõikide liikmesriikide osavõtul märkimisväärsel hulgal erinevaid keeltekasutuse kordasid ja et ükski neist kordadest – olgu siis koos kompromisspunktide lisamisega või ilma nendeta – oleks leidnud toetust, mis võinuks päädida liidu tasandil niisugust patenti käsitleva täieliku seadusandliku paketi vastuvõtmisega.

(vt punktid 50 ja 54–56)

4.        Vt otsuse tekst.

(vt punkt 58)

5.        5. oktoobril 1973 Münchenis allkirjastatud Euroopa patendikonventsiooni normide kohaselt välja antud Euroopa patendid ei anna ühetaolist kaitset selle konventsiooni osalisriikides, vaid tagavad igas asjaomases riigis kaitse, mille ulatus on määratletud siseriiklus õiguses. Otsusega 2011/167/EL, millega antakse luba tõhustatud koostööks ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, kavandatav ühtne patent annaks seevastu ühetaolise kaitse kõikide tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide territooriumil. Seetõttu on ühtse patendiga antaval kaitsel kasulik toime ühetaolisuse ja seega integratsiooni seisukohalt, võrreldes olukorraga, mis tuleneb Euroopa patendikonventsiooni normide rakendamisest.

(vt punktid 62 ja 63)

6.        Asjaolust, et käesoleval juhul kasutatakse ELTL artikliga 118 antud pädevust Euroopa intellektuaalomandi õiguste loomiseks tõhustatud koostöö raames, tuleneb iseenesest, et nõnda loodud Euroopa intellektuaalomandi õigus, sellega antav ühetaoline kaitse ja sellega kaasnevad korrad ei hakka kehtima mitte liidus tervikuna, vaid üksnes osalevate liikmesriikide territooriumil. Tegemist ei ole sugugi ELTL artikli 118 rikkumisega, vaid see tagajärg tuleneb paratamatult ELL artiklist 20, mis sätestab lõikes 4, et tõhustatud koostöö raames vastuvõetud õigusaktid on siduvad ainult osalevatele liikmesriikidele.

(vt punktid 68 ja 75)