Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour constitutionnelle (Belgia) 27. novembril 2014 – Ordre des barreaux francophones et germanophone jt versus Conseil des ministres
(kohtuasi C-543/14)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Cour constitutionnelle
Põhikohtuasja pooled
Kaebajad: Ordre des barreaux francophones et germanophone jt
Vlaams Netwerk van Verenigingen waar armen het woord nemen ASBL jt
Jimmy Tessens jt
Orde van Vlaamse Balies
Ordre des avocats du barreau d’Arlon jt
Vastustaja: Conseil des ministres
Eelotsuse küsimused
1. a) Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi1 ja millega maksustatakse advokaaditeenused käibemaksuga, võtmata, lähtuvalt õigusest saada advokaadi abi ja poolte võrdsuse põhimõttest, arvesse asjaolu, kas õigussubjekt, kes ei saa tasuta õigusabi, on käibemaksukohustuslane või mitte; on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47, koostoimes Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 14 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 6, arvestades sellega, et see harta artikkel tunnustab igaühe õigust asja õiglasele arutamisele, võimalust saada nõu ja kaitset ning olla esindatud ning isiku, kellel puuduvad piisavad vahendid, õigust saada tasuta õigusabi, kui see abi on vajalik, et tagada talle võimalus kohtusse pöörduda?
b) Kas samadel põhjustel on nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ kooskõlas Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni, millele kirjutati alla 25. juunil 1998 Århusis, artikli 9 lõigetega 4 ja 5, arvestades sellega, et need sätted näevad ette õiguse pöörduda kohtusse, kusjuures see ei tohi olla takistavalt kallis ning tuleb luua „kohased abistamise mehhanismid, et kõrvaldada või vähendada õigusemõistmisele juurdepääsu rahalisi ja muid takistusi”?
c) Kas teenused, mida advokaadid osutavad riigi tasuta õigusabi süsteemi raames, võivad kuuluda eespool viidatud direktiivi 2006/112/EÜ artikli 132 lõike 1 punktis g nimetatud teenuste hulka, mis on otseselt seotud hoolekande ja sotsiaalkindlustusega, või saab neid maksust vabastada selle direktiivi mõne muu sätte alusel? Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis kas direktiiv 2006/112/EÜ, mida tõlgendatakse nii, et see ei luba vabastada käibemaksust teenuseid, mida advokaadid osutavad õigussubjektidele, kes saavad tasuta õigusabi riigi tasuta õigusabi süsteemi raames; on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47, koostoimes Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 14 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 6?
2. Kui esimeses punktis esitatud küsimustele tuleb vastata eitavalt, siis kas direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 98 on osas, milles see ei näe ette võimalust kohaldada vähendatud käibemaksumäära advokaaditeenuste suhtes, vajadusel sõltuvalt sellest, kas õigussubjekt, kes ei saa tasuta õigusabi, on käibemaksukohustuslane või mitte, kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47, koostoimes Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 14 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 6, arvestades sellega, et see harta artikkel tunnustab igaühe õigust asja õiglasele arutamisele, võimalust saada nõu ja kaitset ning olla esindatud ning isiku, kellel puuduvad piisavad vahendid, õigust saada tasuta õigusabi, kui see abi on vajalik, et tagada talle võimalus kohtusse pöörduda?
3. Kui esimeses punktis esitatud küsimustele tuleb vastata eitavalt, siis kas direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 132 on kooskõlas võrdsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 20 ja 21 ning Euroopa Liidu lepingu artiklis 9, koostoimes harta artikliga 47, osas, milles kõnealune direktiivi artikkel ei näe tegevuste avalikes huvides hulgas ette käibemaksuvabastust advokaaditeenustele, samas kui teised teenused, näiteks riiklike postiteenistuste poolt teenuste osutamine, erinevad meditsiiniteenused ja hariduse, spordi või kultuuriga seotud teenused, on tegevustena avalikes huvides maksust vabastatud, ja kui see advokaaditeenuste ja direktiivi artikliga 132 maksust vabastatud teenuste erinev kohtlemine tekitab piisavalt kahtlusi, kuna advokaaditeenused aitavad kaasa teatud põhiõiguste järgimisele?
4. a) Kui punktides 1 ja 3 esitatud küsimustele tuleb vastata eitavalt, siis kas direktiivi 2006/112/EÜ artiklit 371 saab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 alusel tõlgendada nii, et see lubab liidu liikmesriigil osaliselt säilitada advokaaditeenuste maksuvabastuse, kui neid teenuseid osutatakse õigussubjektidele, kes ei ole käibemaksukohustuslased?
b) Kas direktiivi 2006/112/EÜ artiklit 371 saab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 alusel samuti tõlgendada nii, et see lubab liidu liikmesriigil osaliselt säilitada advokaaditeenuste maksuvabastuse, kui neid teenuseid osutatakse õigussubjektidele, kes saavad tasuta õigusabi riigi tasuta õigusabi süsteemi raames?
________________________1 ELT L 347, lk 1.