Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof (Austria) 27. aprillil 2015 – Verein für Konsumenteninformation versus Amazon EU Sàrl
(kohtuasi C-191/15)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Oberster Gerichtshof
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Verein für Konsumenteninformation
Kostja: Amazon EU Sàrl
Eelotsuse küsimused
1. Kas õigus, mis on kohaldatav ettekirjutust taotlevale hagile Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/22/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta1 tähenduses, määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II”)2 artikli 4 kohaselt, kui hagi on esitatud keelatud lepingutingimuste vastu, mida on kasutanud liikmesriigi residendist ettevõtja, kes sõlmib elektroonilises kaubanduses lepinguid teistes liikmesriikides, eeskätt selles riigis, kelle kohtu poole on pöördutud, resideerivate tarbijatega?
2. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav:
2.1. Kas kahju tekkimise riigi (Rooma II määruse artikli 4 lõige 1) all tuleb mõista iga riiki, kuhu on kostjast ettevõtja äritegevus suunatud, nii et vaidlustatud tingimusi tuleb hinnata kohtu asukohariigi õiguse alusel, kui hagi esitamise õigusega organisatsioon esitab hagi kõnealuste tingimuste kasutamise vastu selle riigi residentidest tarbijatega tehtavates tehingutes?
2.2. Kas esineb ilmselgelt tihedam seos (Rooma II määruse artikli 4 lõige 3) kostjast ettevõtja asukohariigi õigusega, kui ettevõtja tüüptingimused näevad ette, et tema sõlmitud lepingutele on kohaldatav selle riigi õigus?
2.3. Kas õiguse valiku selline tingimus toob muudel kaalutlustel kaasa selle, et vaidlustatud lepingutingimusi tuleb hinnata kostjast ettevõtja asukohariigi õiguse alusel?
3. Kui vastus esimesele küsimusele on eitav:
Kuidas tuleb ettekirjutust taotlevale hagile kohaldatav õigus sellisel juhul määrata?
4. Olenemata eespool esitatud küsimustele antavast vastusest:
4.1. Kas tüüptingimustes sisalduv säte, mille kohaselt on tarbija ja mõne muu liikmesriigi residendist ettevõtja vahel elektroonilises kaubanduses sõlmitavale lepingule kohaldatav selle ettevõtja asukohariigi õigus, on ebaõiglane nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes3 artikli 3 lõike 1 tähenduses?
4.2. Kas isikuandmete töötlemisele, mida teeb ettevõtja, kes sõlmib elektroonilises kaubanduses lepinguid teiste liikmesriikide residentidest tarbijatega, on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta4 artikli 4 lõike 1 punktile a, olenemata muus osas kohaldatavast õigusest, kohaldatav üksnes selle liikmesriigi õigus, kus asub ettevõtja tegevuskoht, kus isikuandmeid töödeldakse, või peab ettevõtja järgima ka nende liikmesriikide andmekaitsealaseid õigusnorme, kuhu on tema äritegevus suunatud?
________________________1 ELT L 110, lk 30.
2 ELT L 199, lk 40.
3 EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288.
4 EÜT L 281, lk 31; ELT eriväljaanne 13/15, lk 355.