Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski rayonen sad (Bulgaaria) 27. detsembril 2017 – Toplofikatsia Sofia EAD versus Mitko Simeonov Dimitrov

(kohtuasi C-725/17)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sofiyski rayonen sad

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Toplofikatsia Sofia EAD

Kostja: Mitko Simeonov Dimitrov

Eelotsuse küsimused

Direktiivi1 kohaldamisalast jäävad välja lepingute sõlmimist reguleeriva tavapärase lepinguõiguse normid, kuid kas kohaldamisalast on välja jäetud ka õigusnormid, mis reguleerivad kõnealust seadusega ette nähtud äärmiselt ebaharilikku konstruktsiooni lepinguliste suhete tekkimiseks?

Kui direktiiv ei välista sellisel juhul eraldi regulatsiooni: kas tegemist on lepinguga direktiivi artikli 5 tähenduses või millegi muuga? Kui tegemist on lepinguga või kui tegemist ei ole lepinguga: kas direktiiv on käesoleval juhul kohaldatav?

Kas faktiliste lepingute see liik on direktiiviga hõlmatud olenemata sellest, millal on need lepingud tekkinud, või on direktiiv kohaldatav üksnes hiljaaegu ostetud korteritele või – veelgi kitsamalt – üksnes uusehitistes asuvatele korteritele (seega tarbijapaigaldistele, mille suhtes taotletakse kaugküttevõrguga liitumist)?

Kui direktiiv on kohaldatav: kas liikmesriigi õigusnormid on vastuolus direktiivi artikli 5 lõike 1 punktiga f koosmõjus lõikega 2, mis näevad ette õiguse või põhimõttelise võimaluse õigussuhte ülesütlemiseks?

Kui on nõutav lepingu sõlmimine: kas selleks on ette nähtud kindel vorm ja millise sisuga peab olema tarbijale (käesoleval juhul korteriomanikule ja mitte korteriomanike ühisusele) esitada tulev teave? Kas õigeaegselt esitatud ja kättesaadavaks tehtud teabe puudumine avaldab õigussuhte tekkimisele mõju?

Kas sellise õigussuhte pooleks saamine nõuab tarbija sõnaselget taotlust, seega vormiliselt väljendatud tahet?

Juhul kui on – vormiliselt või mitte – sõlmitud leping, siis kas hoone ühiskasutuses olevate osade (eelkõige trepikoda) kütmine on lepingu eseme osa ja kas tarbija on tellinud teenuse selles osas, kui selleks ei ole tema ega isegi korteriomanike ühisus esitanud sõnaselget taotlust (näiteks kui küttekehad on eemaldatud, millest tuleb enamikul juhtudel lähtuda – eksperdid ei maini nimelt küttekehade olemasolu hoone ühiskasutuses olevates osades)?

Kas omaniku staatust tarbijana, kes on esitanud taotluse hoone ühiskasutuses olevate osade kütmiseks, mõjutab (või muudab) see, et tema omandis oleva korteri varustamine soojusenergiaga on lõpetatud?

____________

1     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT 2011, L 304, lk 64).