Kohtuasi T‑38/05

Agroexpansión, SA

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Toortubaka ostu ja esmase töötlemise turg Hispaanias – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Hinna kindlaksmääramine ja turu jagamine – Trahvid – Rikkumise süüks panemine – Ülempiir 10% käibest – Hoiatav mõju – Võrdne kohtlemine – Kergendavad asjaolud – Koostöö

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% osalust

(EÜ artikkel 81)

2.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Ülempiir – Väljaarvutamine – Arvesse võetav käive

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2, nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

3.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine komisjoni poolt

(EÜ artikkel 81)

4.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Tütarettevõtja sõltumatus

(EÜ artikkel 81)

5.      Tühistamishagi – Väited – Põhjenduse puudumine või ebapiisavus

(EÜ artiklid 230 ja 253)

6.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvi hoiatav mõju

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2, ja nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03)

7.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Kergendavad asjaolud – Rikkumise lõpetamine pärast komisjoni sekkumist

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2, ja nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkti 3 kolmas taane)

8.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvisumma vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest

(Nõukogu määrused nr 17 ja nr 1/2003; komisjoni teatis 96/C 207/04)

1.      Konkurentsi valdkonnas võib tütarettevõtja tegevuse emaettevõtjale süüks panna eelkõige siis, kui tütarettevõtja – olgugi et tal on eraldi õigusvõime – ei otsusta oma tegutsemise üle turul sõltumatult, vaid rakendab peamiselt talle emaettevõtja poolt antud juhiseid, arvestades eelkõige majanduslikke, organisatsioonilisi ja õiguslikke sidemeid, mis ühendavad neid kahte õiguslikku üksust.

Nimelt sellises olukorras on emaettevõtja ja tütarettevõtja sama majandusüksus ja moodustavad seega ühe ettevõtja. Seega võib komisjon trahve määrava otsuse emaettevõtjale adresseerida seetõttu, et emaettevõtja ja tema tütarettevõtja kujutavad endast ühte ettevõtjat EÜ artikli 81 tähenduses, mitte seetõttu, et emaettevõtja ja tema tütarettevõtja vahel on rikkumisele ässitav side või et emaettevõtja on lausa rikkumisest osa võtnud.

Komisjon ei saa piirduda ainult selle tuvastamisega, et emaettevõtja on võimeline tütarettevõtja tegevust otsustavalt mõjutama, vaid ta peab kontrollima, kas seda mõju ka tegelikult avaldati.

Niisuguses spetsiifilises olukorras, kus emaettevõtja esindab 100% sellise tütarettevõtja kapitalist, kes on toime pannud konkurentsiõiguse rikkumise, võib esiteks emaettevõtja selle tütarettevõtja tegevust otsustavalt mõjutada ning teiseks kehtib lihtne eeldus, et emaettevõtja ka tegelikult mõjutab otsustavalt oma tütarettevõtja tegevust.

Seega võib komisjon eeldada, et emaettevõtja mõjutab otsustavalt tütarettevõtja kaubandusstrateegiat, kui ta tõendab, et emaettevõtja esindab kogu tütarettevõtja kapitali. Komisjon saab sel juhul pidada emaettevõtjat tütarettevõtjale määratud trahvi maksmise eest solidaarselt vastutavaks, v.a kui see emaettevõtja – kelle kohustus on see eeldus ümber lükata – esitab piisavalt tõendeid, et tema tütarettevõtja tegutseb turul sõltumatult.

Eeldust, mis kehtib kogu kapitali esindamise korral, ei või kohaldada mitte ainult juhul, kui näiteks emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel esineb otsene side, vaid ka juhul, kui see suhe on kaudne, toimides teise tütarettevõtja kaudu.

(vt punktid 102–106, 108)

2.      Vastavalt määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikele 2 võib komisjon otsusega määrata ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise eest trahvi, mis ei ületa 10% iga rikkumises osalenud ettevõtte eelneva majandusaasta käibest. Sama säte on kehtestatud määruse nr 17 artikli 15 lõikes 2.

Nendes sätetes nimetatud käive on asjassepuutuva ettevõtte – st ettevõtja, kellele rikkumine süüks pandi ja kelle vastutus seega tuvastati – kogukäive.

Mis puudutab määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 märgitud mõistet „eelmise aasta käive”, siis tuleb seda mõista kui viidet selle majandusaasta käibele, mis eelnes komisjoni otsuse vastuvõtmisele, välja arvatud juhul, kui esineb eripärane olukord, kus viimase majandusaasta käive ei anna mingit kasulikku teavet ettevõtja tegeliku majandusliku olukorra ega selle kohta, milline oleks talle määratava trahvi sobiv tase.

Seega, kui komisjon järeldab, et emaettevõtja ja tütarettevõtja moodustavad ühe majandusüksuse, ning peab seetõttu emaettevõtjat solidaarselt vastutavaks rikkumise ja trahvi maksmise eest, lisades emaettevõtja oma otsuse adressaatide hulka, võib komisjon tugineda emaettevõtja konsolideeritud käibele tema otsuse vastuvõtmisele eelnenud majandusaastal, et arvutada välja määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 sätestatud 10% ülempiir. Selles küsimuses ei ole mingit tähtsust asjaolul, et emaettevõtjat ei saa pidada solidaarselt vastutavaks rikkumise eest perioodil, mis eelnes tema poolt tütarettevõtja omandamisele.

(vt punktid 109–111, 174 ja 175, 195)

3.      Kui komisjon kasutab mitme erineva ettevõtjaga seotud liidu konkurentsiõiguse rikkumist puudutavas asjas tehtavas otsuses kohtupraktikas heaks kiidetud meetodit, et kindlaks teha, kas rikkumine, mille sisuliselt on toime pannud tütarettevõtjad, tuleb süüks panna ka emaettevõtjatele, tuleb tal kõigi ettevõtjate puhul lähtuda samadest kriteeriumidest, kui ei esine erilisi asjaolusid. Komisjon on nimelt kohustatud järgima võrdse kohtlemise põhimõtet, mis nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud.

(vt punkt 133)

4.      Konkurentsi valdkonnas ei tule tütarettevõtja sõltumatust emaettevõtjast hinnata ainult tema selle tegevuse seisukohast, mida viiakse läbi rikkumisega seotud toodete valdkonnas. Selleks et tuvastada, kas tütarettevõtja otsustab oma tegutsemise üle turul sõltumatult, tuleb arvesse võtta kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid tütarettevõtjat ja emaettevõtjat ühendavate majanduslike, organisatsiooniliste ja õiguslike sidemete kohta, mis võivad igas asjas erineda ja mida seetõttu ei saa ammendavalt loetleda.

Nii ei piisa ainult asjaolust, et ükski kontserni äriühing ei kontrolli rikkumisega seotud tütarettevõtja tegevust, tõendamiseks, et tütarettevõtja tegutseb turul sõltumatult. Sama kehtib olukorras, kus tütarettevõtja ei konsulteeri rikkumisega seotud toodete ostupoliitika teemal ei emaettevõtja ega kontserni ühegi teise äriühinguga.

(vt punktid 164, 168)

5.      Tühistamishagi lahendamisel on väide aktis põhjenduse puudumise või selle ebapiisavuse kohta avalikust huvist tulenev väide, mida liidu kohus võib või lausa peab kontrollima omal algatusel ja millele pooled võivad järelikult menetluse igas staadiumis tugineda.

(vt punkt 182)

6.      Liidu konkurentsiõiguse rikkumise asjas on ettevõtja suurus ja majanduslik suutlikkus tegurid, mida võetakse arvesse trahvisumma väljaarvutamisel ja järelikult ka hoiatava mõju tagamiseks kohaldatava kordaja kindlaksmääramisel. Ettevõtja suuruse ja koguvahendite arvessevõtmine trahvi hoiatava mõju tagamiseks on seotud mõjuga, mida nimetatud ettevõtjale soovitakse avaldada, kuna karistus ei tohi olla tühine võrreldes ettevõtja finantsilise võimsusega.

Kui hoiatamise eesmärgil kordaja kohaldamise vajalikkuse üle otsustamiseks kasutab komisjon hindamisteguritena ettevõtja suurust ja koguvahendeid, saab selle ettevõtja hulka arvata ühenduse konkurentsiõigust rikkunud äriühingu emaettevõtja ainult juhul, kui viimane ka tegelikult mõjutas otsustavalt selle äriühingu tegevust.

Ettevõtja, mille suurust ja koguvahendeid seega arvesse võetakse, on paratamatult sama, mis ettevõtja EÜ artikli 81 tähenduses, nagu see on kindlaks määratud kohtupraktikas. Nende asjaolude arvessevõtmine trahvi piisava hoiatava mõju tagamiseks on seotud mõjuga, mida nimetatud ettevõtjale soovitakse trahviga avaldada. Eesmärk, mida soovitakse saavutada, on tagada tõhus trahv, kohandades selle summat vastavalt ettevõtja koguvahenditele ja tema võimele hankida vajalikke rahalisi vahendeid trahvi tasumiseks. Kui rikkumise toime pannud äriühing tegutseb turul sõltumatult ja on üksi käsitatav ettevõtjana, on see eesmärk loogiliselt seda sõltumatust arvestades suunatud ainult nimetatud äriühingule, mitte ka temaga samasse kontserni kuuluvatele teistele äriühingutele. Kui sellisel juhul peaks komisjon arvesse võtma selle kontserni suurust ja majanduslikku suutlikkust, otsustades, kas hoiatamiseks peab kohaldama kordajat, siis ei oleks hoiatamine mitte ainult suunatud üksusele, mis ei ole rikkumise toime pannud ettevõtja, vaid ka trahv oleks liiga suur, arvestades muu hulgas selle ettevõtja rahalist võimsust, ning nii rikutaks proportsionaalsuse põhimõtet.

(vt punktid 207 ja 208, 214 ja 215)

7.      Liidu konkurentsiõiguse rikkumise asjas võib rikkumise lõpetamine kohe, kui komisjon sekkub, loogiliselt olla kergendav asjaolu vaid siis, kui on põhjust eeldada, et selle sekkumise tõttu on asjassepuutuvad ettevõtjad lõpetanud oma konkurentsivastase tegevuse, kuna suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkti 3 kolmas taane ei reguleeri olukorda, kus rikkumine on juba lõppenud enne komisjoni esimest sekkumist.

Isegi kui komisjon asub seisukohale, et rikkumine lõppes samal päeval, mil ta esimesed kontrollid läbi viis, saab ta täiesti põhjendatult seda lõpetamist kergendava asjaoluna mitte arvesse võtta. Nimelt ei toimu trahvi vähendamine rikkumise lõpetamise tõttu kohe, kui komisjon sekkub, mitte automaatselt, vaid sõltub konkreetse juhtumi asjaolude hindamisest komisjoni poolt tema kaalutlusõiguse raames. Suuniste punkti 3 kolmanda taande kohaldamine ettevõtjale on eriti asjakohane siis, kui asjassepuutuva tegevuse konkurentsivastasus ei ole ilmne. Seevastu on selle sätte kohaldamine üldjuhul vähem kohane, kui tegevus on selgelt konkurentsivastane, tingimusel et see on tuvastatud.

(vt punktid 229, 231)

8.      Liidu konkurentsiõiguse rikkumise asjas on komisjonil trahvide arvutamise meetodi küsimuses lai kaalutlusõigus ning ta võib võtta arvesse mitut asjaolu, mille hulgas on puudutatud ettevõtjate koostöö selle institutsiooni talituste poolt läbi viidava uurimise käigus. Komisjonil on lai kaalutlusõigus ettevõtja koostöö kvaliteedi ja kasu hindamisel, eriti selle kootöö võrdlemisel teiste ettevõtjate panusega.

Koostöö eest trahvi vähendamise õigustamiseks peab ettevõtja käitumine lihtsustama komisjoni ülesannet, mis seisneb konkurentsieeskirjade rikkumiste tuvastamises ja nende eest karistamises.

Komisjonile informatsiooninõude vastusena määruse nr 17 artikli 11 alusel esitatud dokumendid esitatakse seadusest tuleneva kohustuse tõttu ja neid ei saa teatise trahvide määramata jätmise või vähendamise kohta kartellide puhul kohaldamisel arvesse võtta isegi siis, kui need võivad aidata tuvastada need esitanud ettevõtja või mõne muu ettevõtja konkurentsivastase tegevuse.

(vt punktid 252 ja 253, 268)