Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Audiencia Provincial de Barcelona (Hispaania) 13. mail 2014 – Safe Interenvios, S.A. versus Liberbank, S.A. jt
(kohtuasi C-235/14)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Audiencia Provincial de Barcelona
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Safe Interenvios, S.A.
Kostjad: Liberbank, S.A., Banco de Sabadell, S.A., Banco Bilbao Vizcaya Argentaria, S.A.
Eelotsuse küsimused
1. Direktiivi 2005/60/EÜ1 artikli 11 lõike 1 tõlgendamine:
a) Kas seoses sama direktiivi artikliga 7 soovis ühenduse seadusandja kehtestada tõelise erandi sellest, et krediidiasutused võivad võtta nõuetekohase hoolsuse meetmeid seoses oma klientidega, kui need kliendid on makseasutused, kellele omakorda kehtib oma järelevalvesüsteem, või on see pelk luba teha erandit?
b) Kas seoses sama direktiivi artikliga 5 võib siseriiklik seadusandja üle võtta viidatud normis sisalduva erandi direktiivi sisust erineva sõnastusega?
c) Kas artikli 11 lõikes 1 esitatud erand on kohaldatav ka tugevdatud hoolsuse meetmetele samadel tingimustel kui nõuetekohase hoolsuse meetmetele?
2. Teise võimalusena, kui eelmiste küsimuste vastus toetab võimalust, et krediidiasutused võivad võtta nõuetekohase hoolsuse meetmeid ja tugevdatud hoolsuse meetmeid makseasutuste suhtes, siis:
Kui ulatuslik on krediidiasutuste võimalus teostada järelevalvet makseasutuste tegevuse üle? Kas nad võivad direktiivis 2005/60/EÜ sätestatu alusel järeldada, et neil on õigus teostada järelevalvet menetluste ja nõuetekohase hoolsuse meetmete üle, mida omakorda on võtnud makseasutused; või kuulub see õigus direktiivis 2007/64/EÜ2 viidatud ametiasutustele, siinses asjas Banco de España’le?
Kas krediidiasutuste sellise meetmete võtmise õiguse kasutamine nõuab mingit erilist põhjendust, mis tuleneb makseasutuse tegevusest; või võib neid üldiselt vastu võtta pelgalt seetõttu, et makseasutus tegutseb riskitegevusalal, milleks on rahaülekanded välismaale?
Juhul kui järeldatakse, et krediidiasutused peavad esitama konkreetse põhjenduse, et võtta makseasutuste suhtes hoolsusmeetmeid, siis:
Milline on tegevus, millele pank peab tähelepanu pöörama hoolsusmeetmete võtmiseks?
Kas krediidiasutusel võib olla õigus selle tarvis hinnata nõuetekohase hoolsuse meetmeid, mida makseasutus oma tegevuses kohaldab?
Kas selle õiguse kasutamine eeldab, et pank tuvastas makseasutuse tegevuses mingi toimingu, mis tekitab kahtluse rahapesus või terrorismi rahastamises osalemises?
3. Juhul kui järeldatakse, et krediidiasutustel on õigus võtta tugevdatud hoolsuse meetmeid makseasutuste suhtes, siis:
a) Kas on lubatav, et nende meetmete hulgas võib olla nõue edastada kõigi nende klientide isikuandmed, kes lasevad rahaülekandeid teha, ja ka saajate isikuandmed?
b) Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta3 on kooskõlas, et makseasutused peavad edastama oma klientide andmed krediidiasutustele, kellega nad on kohustatud koos tegutsema ja kellega nad samal ajal ka turul konkureerivad?
____________1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, lk 15).
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 319, lk 1).
3 EÜT L 281, lk 31; ELT eriväljaanne 13/15, lk 355