11. novembril 2014 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik
(kohtuasi C-504/14)
Kohtumenetluse keel: kreeka
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Patakia ja C. Hermes)
Kostja: Kreeka Vabariik
Hageja nõuded
Tuvastada, et Kreeka Vabariik on rikkunud kohustusi, mis tal lasuvad:
nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta1 artikli 6 lõigete 2 ja 3 alusel, sest a) ta ei võtnud vajalikke meetmeid, et vältida looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selle liigi häirimist, mille kaitseks ala on määratud, ja b) ta sallis sekkumisi (hindamata asjakohaselt nende tagajärgi nagu on nõutud artikli 6 lõikes 3), mis võivad avaldada asjaomasele alale olulist mõju eraldi või koos muude projektidega, piirates või kahjustades sel alal asuvat esmatähtsa liigi Caretta caretta pesitsusala, häirides seda liiki ning lõpetuseks piirates ja kahjustades luidete ökotüüpe 2110 ja 2220 ning esmatähtsat elupaigatüüpi 2250;
sama direktiivi artikli 12 lõike 1 punktide b ja d alusel, sest ta ei võtnud vajalikke meetmeid, et kehtestada merikilpkonna Caretta caretta (esmatähtis liik) range kaitse süsteemi Kyparissia lahes ja kohaldada seda eesmärgiga vältida selle liigi mis tahes häirimist paljunemise ajal ja mis tahes tegevust, mis võiks selle paljunemispaiku kahjustada või hävitada, ja
mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.
Väited ja peamised argumendid
1. Käesolev rikkumine seondub: a) eri sekkumiste ja tööde tagajärgedega Natura 2000 alale GR 2550005 „Thines Kyparissias” (mille ühenduse tähtsusega alaks nimetamise ettepanek tehti 1. aprillil 1997 ning mis nimetati ühenduse tähtsusega alaks 1. septembril 2006) ja eeskätt esmatähtsale liigile Caretta caretta ning luidete elupaikadele, sealhulgas ka luitekadastike (Juniperus spp) esmatähtsale elupaigale 2250* Thines; b) vajalike meetmete võtmata jätmisega selleks, et kehtestada merikilpkonna Caretta caretta range kaitse süsteem konkreetsel alal ja kohaldada seda eesmärgiga vältida esiteks selle liigi mis tahes häirimist paljunemise ajal ja teiseks mis tahes tegevust, mis võiks selle paljunemispaiku kahjustada või hävitada.
2. 1998. aastal käivitati pädeva ministri heakskiidul programm LIFE-Nature LIFE98NAT/GR/5262 („Application of Management Plan for Caretta caretta in Southern Kyparissia”). LIFE programm lõppes 2002. aastal keskkonna eriuuringu projekti (Kreeka õigusnormide kohaselt EPM) väljatöötamisega, milles oli juba viidatud liigile iseloomulikele tunnustele ning vajadusele seda tõhusalt kaitsta.
3. Valitsuseväliste organisatsioonide kaebuste alusel ning 2011. aasta juulis toimunud komisjoni delegatsiooni poolse ala külastuse järel algatas komisjon liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse direktiivi 92/43/EMÜ nende sätete rikkumist puudutavas, millele on viidatud käesolevas hagiavalduses.
4. Eelkõige on komisjon seisukohal, et Kreeka Vabariik on direktiivi artiklit 12 rikkudes:
jätnud kehtestamata direktiivi IV lisas loetletud liikide range kaitse süsteemi, keelates selleks:
selliste liikide tahtliku häirimise eelkõige paljunemise ajal ja
paljunemis- või puhkepaikade kahjustamise või hävitamise.
5. Konkreetsemalt puudub Kreekas täielik ja koherentne õiguslik raamistik ning lisaks ei ole kohaldatud konkreetseid, sihtotstarbelisi ja tõhusaid kaitsemeetmeid ning on sallitud selliseid tegevusi, mis lisaks sellele, et need võivad paljunemispaiku kahjustada või hävitada, võivad häirida ka liigi esindajaid, eeskätt munade inkubatsiooni, koorumise ja äsjasündinud kilpkonnade merre suundumise ajal.
6. Lõpetuseks on komisjon seisukohal, et on rikutud direktiivi artikli 6 lõikeid 2 ja 3, sest:
a) asjaomastel aladel ei ole välditud elupaikade halvenemist ega liikide olulist häirimist; kuivõrd Kreeka Vabariik sallis vastuolus direktiivi artikli 6 lõikega 2 kontrollimata ja/või reguleerimata tegevusi, siis on ta käesoleval juhul jätnud kehtestamata vajalikud meetmed sellise elupaikade halvenemise ja liigi häirimise vältimiseks;
b) kõnealused tuvastatud tegevused toimusid nii, et eelnevalt ei olnud asjakohaselt hinnatud nende tagajärgi, mis on nõutav kas iga projekti puhul eraldi või koos muude projektidega, samas kui direktiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt on nõutav, et iga projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab.
____________1 EÜT L 206, lk 7, ELT eriväljaanne 15/02, lk 102.