Kreeka Vabariigi 20. novembril 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 19. septembri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-327/15: Kreeka Vabariik versus Euroopa Komisjon
(kohtuasi C-670/17 P)
Kohtumenetluse keel: kreeka
Pooled
Apellant: Kreeka Vabariik (esindajad: G. Kanellopoulos, I. Pachi ja A. Vasilopoulou)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
Apellant palub tunnistada tema apellatsioonkaebus vastuvõetavaks, tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 19. septembri 2017. aasta otsus kohtuasjas T-327/15 ning rahuldada Kreeka Vabariigi 2. juuni 2015. aasta hagi ja tühistada komisjoni 25. märtsi 2015. aasta otsus, „millega kohaldatakse finantskorrektsiooni EAGGF arendusrahastust rakenduskavale 2000GR061RO021 CCI (Kreeka – Eesmärk 1 – Maaelu ümberkorraldamine)”, teatavaks tehtud numbri all C(2015) 1936 final.
Väited ja peamised argumendid
Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks viis tühistamisväidet.
Esimese väite kohaselt on määruste (EÜ) nr 1083/20061 ja (EL) nr 1303/20132 sätete, koosmõjus määruse (EÜ) nr 1290/20053 sätetega, tõlgendamisel tehtud viga ja määruse nr 1260/19994 sätete kohaldamisel EAGGF arendusrahastule pärast 1. jaanuari 2017 on rikutud õigusnormi ning vaidlustatud kohtuotsuse põhjendus on puudulik.
Teise tühistamisväite kohaselt on määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 39 sätteid valesti tõlgendatud ja kohaldatud ning põhjendus on vastuoluline ja ebapiisav.
Kolmanda tühistamisväite kohaselt on määruse (EÜ) nr 1303/2013 artikleid 144 ja 145 tõlgendatud ja kohaldatud valesti ja valikuliselt, leides, et need on vaidlustatud kohtuotsuses kohaldatavad, kuigi seal oleks tulnud kohaldada määruse (EL) nr 1306/20135 artikli 52 lõike 4 punktis c ette nähtud menetluslikku tagatist, mis põhikohtuasja asjaoludel piirab komisjoni pädevust ajaliselt, samuti on vaidlustatud kohtuotsuse põhjendus selles osas vastuoluline ja ebapiisav.
Neljas tühistamisväide puudutab õiguskindluse põhimõtte ja liikmesriikidel komisjoniga lojaalse koostöö raames tunnustava õiguspärase ootuse põhimõtte tõlgendamist ja kohaldamist osas, mis puudutab programmi rakendamise lõpparuande – üheksakuulise hilinemisega – sõnaselge heakskiitmise tagajärgi, ning finantskorrektsiooni menetluse algatamist hilinemisega, millega komisjon rikkus kohustust, mille ta ise oli endale võtnud aruannete kontrollimiseks ja lõppmaksete tegemiseks mõistliku tähtaja jooksul.
Viienda ja viimase tühistamisväite kohaselt on vaidlustatud kohtuotsuse põhjendus täiesti puudulik osas, milles antakse hinnang sellele, kuidas komisjon lükkab tagasi Kreeka Vabariigi väited mitmekordse finantskorrektsiooni kohta, mis on seega ebaproportsionaalne.
____________
1 Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT 2006, L 210, lk 25).
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT 2013, L 347, lk 320).
3 Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT 2005, L 209, lk 1).
4 Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT 1999, L 161, lk 1; ELT eriväljaanne 14/001, lk 31).
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT 2013, L 347, lk 549).