Euroopa Komisjoni 27. novembril 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 12. septembri 2017. aasta määruse peale kohtuasjas T-247/16: Trasta Komercbanka AS jt versus Euroopa Keskpank
(kohtuasi C-665/17 P)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: V. Di Bucci, A. Steiblytė, K.-Ph. Wojcik)
Teised menetlusosalised: Trasta Komercbanka AS, Ivan Fursin, Igors Buimisters, C & R Invest SIA, Figon Co. Ltd, GCK Holding Netherlands BV, Rikam Holding SA, Euroopa Keskpank
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
tühistada Üldkohtu (teine koda) 12. septembri 2017. aasta määrus kohtuasjas T-247/16: Trasta Komercbanka AS, Ivan Fursin, Igors Buimisters, SIA C & R Invest, Figon Co Limited, G.C.K J Holding Netherlands B.V. ja Rikam Holding S.A. – SPF versus Euroopa Keskpank osas, milles selles lükati tagasi Trasta Komercbanka AS aktsionäride hagi vastuvõetamatust käsitlev vastuväide;
jätta Ivan Fursini, Igors Buimistersi ning äriühingute SIA C & R Invest, Figon Co Limited, G.C.K J Holding Netherlands B.V. ja Rikam Holding S.A. – SPF hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;
mõista kohtukulud välja hagejatelt.
Väited ja peamised argumendid
Üldkohus on ekslikult pidanud vajalikuks tunnistada vastuvõetavaks likvideerimisel oleva krediidiasutuse aktsionäride tühistamishagi, mis esitati otsuse peale võtta sellelt krediidiasutuselt tõhusa õiguskaitse eesmärgil ära tegevusluba. Seda tehes on Üldkohus jätnud arvestamata muud võimalikud õiguskaitsevahendid: krediidiasutuse jaoks õigeaegne tühistamistaotlus ja esialgse õiguskaitse taotlus ning aktsionäride jaoks kahjuhüvitushagi Euroopa Keskpanga vastu Euroopa Liidu kohtutes ning muud võimalikud hagid liikmesriikide kohtutes.
Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kaks väidet.
Apellant märgib, et Üldkohus on rikkunud ELTL artiklit 263 seoses põhjendatud huvi tingimusega. Märkides, et otsestel aktsionäridel ei olnud võimalik kasutada oma õigusi määrata likvideerimisel oleva äriühingu juhatus ja tegevuspõhimõtted, nagu nad oleksid teinud siis, kui äriühing oleks edasi tegutsenud jätkuvuseelduse alusel, on Üldkohus ekslikult kaldunud kõrvale kohtupraktikast, mille kohaselt aktsionäridel ei ole äriühingu omast eraldi seisvat põhjendatud huvi. Samuti on Üldkohus jätnud arvestamata, et isegi tegutseva äriühingu aktsionäridel, kindlasti aga vähemusaktsionäridel ei ole õigust sundida äriühingu juhatust hagi esitama. Samuti on Üldkohus jätnud eristamata tagajärjed, mis tulenevad pangandusjärelevalve otsusest tühistada krediidiasutuse tegevusluba, tagajärgedest, mis tulenevad hilisemast liikmesriigi kohtu otsusest algatada likvideerimismenetlus. Lõpuks on Üldkohus asunud õigusvastaselt seisukohale, et likvideerimisel oleva äriühingu aktsionärid peavad saama teostada oma liikmeõigusi samamoodi nagu tegutseva äriühingu aktsionärid.
Apellant märgib, et Üldkohus on rikkunud ELTL artikli 263 neljandat lõiku seoses otsese ja isikliku puutumusega.
Esimesena nimetatud tingimuse osas jättis Üldkohus esiteks arvesse võtmata, et võimalus määrata arvuliselt või isegi isikuliselt enam-vähem täpselt kindlaks need isikud, kelle suhtes meede on kohaldatav, ei tähenda sugugi, et see tuleb lugeda nende isiklikuks puutumuseks, niikaua kui seda meedet kohaldatakse meetmes endas määratletud objektiivse õigusliku või faktilise olukorra tõttu. Teiseks märkis ta ekslikult, et otsus tühistada krediidiasutuse tegevusluba puudutab krediidiasutuse aktsionäre – tegelikult puudutab see ainult krediidiasutust ennast. Kolmandaks asus ta ekslikult seisukohale, et Euroopa Keskpanga otsus mõjutas aktsionäre teatavate neile eriomaste tunnuste või faktilise olukorra tõttu, mis eristab neid muudest isikutest – tegelikult puudutas see otsus üksnes krediidiasutust ega mõjutanud aktsionäride õigusi. Lõpuks, isegi kui eeldada, et äriühingu ainuaktsionär võib olla äriühingu suhtes tehtud Euroopa Keskpanga otsusest isiklikult puudutatud, samastas Üldkohus individuaalsete vähemusaktsionäride olukorra ekslikult ainuaktsionäri omaga.
Teise tingimuse osas rikkus Üldkohus õigusnormi esiteks sellega, kui ta märkis, et krediidiasutuse tegevusloa tühistamine aktsionäre otseselt puudutas, ja jättis eristamata selle tühistamise tagajärjed nendest, mis tulenevad liikmesriigi kohtu otsusest algatada likvideerimismenetlus. Teiseks märkis ta ekslikult, et Euroopa Keskpanga otsus puudutas aktsionäre otseselt oma tagajärgede intensiivsuse tõttu. Seda tehes jättis Üldkohus eristamata selle otsuse õiguslikud tagajärjed, mis piirduvad krediidiasutusega, ja majanduslikud tagajärjed, mis võivad tõepoolest aktsionäridele laieneda.
____________